P@@stke Toyota ja minu pl2tu

2 n2dalat Pacific Harbouris oli t6eliselt m6nus!
Puhkus bula-bussidest, ringi siblivatest turistidest, palavusest, p6ua pruuniks v2rvitud murust ning n2rtsitatud loodusest.

P2ris inimesed, kodutud koerad (Deneraul on lemmikloomad keelatud), kaasmaalane ja barj22rideta lobisemised emakeeles, vihm ja minu rand!

Viimasel n2dalavahetusel, laup2eval saabusid P Harbourisse kylla Linda ja tema uus peika Lance.
Lance on t2itsa tore duud, kelle kukalt ilustab m2lestus autoavariist, arm, pea identne Uus-Meremaa saartega. Kiivile nagu tellitud! Suht  mage oleks tal n2iteks Hiiumaa kaardiga kuklal ringi jalutada.

Lance on superjahil kokk.

Superjaht t2hendab lyhidalt midagi suurt ja uhket ning v2ga head palka! Lepime kokku, 90 tuhat kuus on v2ga hea palk! Pluss muud hyvitused, mis tööandja kinni plekib, alates hambapastast ja l6petades prii so;o;giga. Ja milline elustiil! Venelasest rahaj6mm kasutab jahti umbes kord aastas. Ylej22nud aja tsillib meeskond maailma meredel. Hetkel on nad ankrus Fijil, Deneraul.
"Oleme Fijil, kas tuled ka?" Umbes sedamoodi teatatakse oma uuest asukohast paadi omanikule. Omanik siis m6tleb m6ni aeg, kuukene-paar, kas vinnab kohale lennata. Meeskond hoiab jahi l2ikivana ja s6iduvalmis, juhuks kui pursui nägemus puhkuskohast ühtib meeskonna omaga.
Kui ei, seilab paat omasoodu edasi. Meeskonna palk tiksub ja postkaartide kuhi kaunitest paikadest emakesel maal kasvab.

Laup2eval tutvustasime EP-ga kylalistele Pacific Harbouri joogikohtasid, pyhap2eva p2evakavas - laisk pohmelluse hommik ja p2rastl6unal yks kohalikest koskedest ette võtta.

Koseni viib auklik kitsas tee, mis peale mahagoni metsast v2lja tassimist on l2bitav vaid 4-veolisega. See sai meile ysna selgeks, kui kylaliste toyota sygaval mudamylkas kinni oli. Ja ysna lootusetult nagu ka peagi selgus.

Kuttidele muidugi pakkus pinget toyota proovile panna. EP, vana offroadi proff juhatas meid kenasti paarist mylkast l2bi ja siis kimas otse ja korralikult p6hjaga kinni. Linda hakkaja naine, on kohati liigagi hakkaja. Mehi usaldab ta v2hem kui ilmaennustus (raske mineviku taak) ja "ma ju ytlesin" pilk oli k6igile liigagi selge.

Esirattad k6ikusid 6hus. Salongi p6randal pruun vesi lainetamas. Kivide ja laudadega mylka t2itmisest loobusime peagi (peale Hakkaja Linda) Viimaseid oli mudases vees saadaval palju, eks inimene soovib ikka loodust allutada ja l2bimatut teed l2bitavaks teha.

Pl2tu, ei ole mudakoletis

Pl2tu kadus mutta

Ja siis saabusid meie head samaarlased.

Teel, mida l2bib p2evas heal juhul 1 auto, s6itis meie poole jeep! Uus-Meremaalt p2rit paarike, valged nagu luiged, kohkunud linnavurlede ilmed "issand, selline tee ja mis siis nyyd kyll saab!" Shokist toibunud, andsid nad meie survele j2rgi ja lubasid h2dalisi aidata. N2gin v6imalust n2rvilisest 6hkkonnast Linda versus offroadi s6itja p6geneda ja suundusime samaarlastega keskusesse ko:iele j2rgi.

Koos ko:iega saabus ka meie s6ber Jake, vinge austraallane, Mees suure algust2hega, kes on arvatavasti Krokodill Dundee noorem vend.

Jake jeebi roolis, Linda (hullu pilk ees klammerdunud toyota rooli kylge, endiselt mehi usaldamata) algas operatsioon- p22stke toyota.
Esirattad tegid kena purskkaevu, vett pritsis igasse kanti, mudane p6hi rebis pampri kyljest. Helebeez masin oli seest ja v2ljast mudapruun.

A muidu v6ib operatsiooni edukaks pidada.

Kosk j2i n2gemata. Autoomanikel oli isu kadunud ja me EP-ga olime liiga laisad, et k6ndida. Pealegi saabus 6htu, koos n2ljaste s22skedega.

Masin puhtaks kyyritud, p6rand kyll endiselt veest lirtsumas, pori juustest v2lja pestud ja pinnud jalatallast eemaldatud l6ppes meie mudaralli.

6htu l6ppes hea seltskonna ja oliivide ning halbade filmide seltsis.

Royal Davui luksussaar

Eelmisel nädalal võtsin kohvri (langetan häbiga silmad- pole ma miski õige päckpäcker! Suur punane seljakott konutab Denerau maja kapis, samal ajal kui väikse ratastega samsung kohvrikene saab tuld)

Läbisin 2,5 tundi hirmu marsuutbussis teekonnal tulin Pacific Harbourisse EP-le külla.

Nadi-Pacific Harbour, linnade vaheline transport.
Sul on valida kas turvalisem ja aeglasem viis- suur liinibuss või mitteniiturvaline aga kiire erabuss, väike valge kutsikas. Proovisin ära viimase variandi ja usun, et see jäi nii esimeseks kui viimaseks sõiduks.
2,5 tunnine sõit väikebussis maksab, vastavalt kokkuleppele, u 90 krooni. 
Suures bussis antakse ka pilet, seal kaubelda ei saa. Nii suured kui väikebussid väljuvad Nadi bussijaamast, suured graafiku alusel, väike vajutab gaasi kui masin rahvast täis topitud.

Adrenaliin oli laes!! Vahtisin kottpimedas hüpnotiseeritult, silmad punnis, maantee valget keskjoont, imestades miks hiiglaslike mõõtmetega juht vastassuunas sõidab, miks ta kurvi lennates kiirust maha ei võta, kuidas kaasliikleja magada suudab ja mõistsin jällegi suurepäraselt miks inimesed eelistavad pikemad sõidud valgel ajal teha.
 Fiji valgustamata kurvilised mägiteed on pimedas ohtlikud! Ei või iial teada kas kurvi taga soojal asfaldil pikutab mõni neljajalgne või inimene, hääletab keegi öösse sulanduv tume tüüp või kas vastusõitja liikleb ikka enda poolel teed.

Pacific Harbour
Hea ja kodune tunne on siin oma rannas, väikses rannamajas. Miljonäride kantsis Deneraus pole kuude kaupa sadanud, kõik kuivab, loodus võtab pruune toone. Päevast päeva küttev päike on kohati väsitav ja minu laisk loomus tõstab pead. Hommikuti ja õhtuti kui temperatuur on inimlik, olen täitsa tegus a vat päevasel ajal ei taha suurt midagi teha.

Pacific Harbourisse saabudes hakkas ladistama. Valge tiheda mühiseva seinana. Astusin õue, lihtsalt seisin ja tunnetasin värskust ja puhtust, kleit vihmast raskeks muutudes mööda ihu liibudes ja jahedad piisad mööda nägu alla voolamas, kräsulokid siledaks kiivriks muutes.
Nagu prl Muttil kombeks öelda, “vihmast pestud ja tuulest kammitud” (iseloomulik repliik minu juuksurilt, kui ta minu lokkidest pusasid välja kammib)

Nagu ikka vahest juhtub, nii ka sel teisipäeval, The Pearl hotelli territooriumilt läbi jalutades ei jõua alati päris otse ja kaine peaga koju.

Hotelli manager Dean sai mul sabast kinni ja teise kokteili juures tuli jutuks minu peagi (10. oktoobril) lõppev viisa.

Dean on 41 aastane hollandi-austraalia segu, kobe suurt kasvu kutt, kelle juures olen ka tulemuseta oma CV-ga vehkimas käinud, ALATI aiphone kõrva ääres, ALATI väga töine ja tegus (huvitav mida ta tarbib....) Tegelt tahaks ta ka lapsi ja naist aga mõistab, et kesse ikka töönarkomaaniga koos tahaks elada. (Mina mitte!)

Dean on ka väga abivalmis. Peale seda kui ta märkas minu katkist huult, oli püsti karanud, hotelli boutique kadunud ja naasenud kingitusega, papaia kreemiga, mis pidi kõik maailma hädad ravima oli tal jälle aiphone käes.

Selle kõne tulemusena oli mul järgmiseks päevaks trefunks Royal Davui 5 tärni erasaare manageriga! 

Kokkusaamine Darryliga kestis 7 minutit, 45 minuti pärast lahkus paat The Pearli sadamast väikse saare suunas, mina, minu 5 minutiga pakitud ridiküll ja Dean paadis. Eesmärgiks tutvuda luksukshotelliga, manageridega ja potensiaalse uue ja uhke tööotsaga.

Pacific Harbourist 45 minutit sõitu veetaksoga. Pimeduses, täiskuu ja tähistaeva valgel saabus paat saarele.

Minu 2 toaline villa mäekünkal vaatega merele oli ühe inimese jaoks liiga suure voodiga ja liiga romatiline. Natsa kurb oli üksinda suurde voodisse ronida, kasutades kogupinnast veerandit. 

Kuigi-kuigi oleks olnud ka teine variant. Deani terrassil hirmkallist veini juues, kui ma kella 2 paiku enam 90 % tema jutust aru ei saanud ja otustavalt jalad alla ajasin, et tead lähen nüüd magama, tuli ka hoolitsev repliik- kuhu sa ikka pimedas lähed (vahemaa 2 villa vahel nii 4 minutit kõndimist) võid ka siia jääda.

Hommikut luksussaarel alustasin merele avatud terrassiga restoranis detox kurgi-mindi-laimi smootiga (vaatamata kirjeldusele suurepärane avastus!) ja benedict munadega. 15-20 minutit võttis aega, et saarele tiir peale teha ja veenduda, et on ilus küll ja täitsa tore oleks siin ringi asjatada. Siit saab aimu ilusast väikesaarest www.royaldavui.com.

Saart manageerib abielupaar Darryl ja Julie. Lühidalt ostab Darryl Uus-Meremaal helikopteri firma ja platseerub 6 kuuks sinna. Selleks ajaks otsib Julie abilist. Kedagi, kes personaalse lähenemisega saarel tervitaks külalisi, oleks tore ja seltskondlik, hoiaks töötajatel silma peal, vaataks et kõik laabuks.

Raha nad eriti maksta ei tahaks, küll aga oleks see võimalus saada tööviisa, pikendada oma Fijil olemist, võtta avasüli vastu kõik Eestist ja mujalt maailmast külla sõitvad sõbrad. Ja saada väga hea kogemus!

Läbirääkimised käivad! 

Seiklus ei hyya tulles!

Eelmine nädalavahetus leidis aset Seiklus Ei Hüüa Tulles.
Laup2eva hommikul helistas Linda "Mis plaanis? Sõpsid mul kutsuvad jahiga v2iksele tripile"
Linda, p2rit Uus-Meremaalt, otsustanud Fijile kolida, on j2rjekorde v2gagi v2rvikas tegelaskuju minu teel. Energilisel Lindal on umbes sada ideed, kuidas teenida hästi mitu miljonit, osta suur katamaraan, palgata kokk, saada laps fijikaga, (lihtsa mehega kes ei ole suunatud karj22rile ega edule. See oleks ilus ja puhas armastus, petmisteta, n22glemisteta teemal raha)
Lindal on hea syda ja nii võikski minna.

Ujukad, kleidike yll, dressikas, p2iksekreem, r2tik, veepudel kotti ja minek.

Sadamas ootas meid Linda s6ber Mike, kehva kuulmisega miljonär Ameerikast, aastaid nii 6o kanti. Mootorpaadiga tunnike s6itu Denerau sadamast ja j6udsime Mamanuka saartegrupini. Tavua saare kylje all, oli ankrus Mike suur kaater, Tatu.

Kaatril on to"o"l 4 liikmeline meeskond. Lisaks pererahvale ja meile oli pardal 2 kylalist Ameerikast. Halvad n2ited selle rahvuse esindajatest. M6lemad. Ennast täis kunstkyyntega proua, kel on miljon2rist s6branna aga kes kujutab ette et on ise miljonäriproua.
Ja yle vindi valgendatud hammastega Coudy, 40 -le lähenev rikas surfar, kes ei olnud yldse selline äge surfar. Memmekas oli. Pühapäeval läks ta küla kirikusse, kaasas kott hambaharju ja värvipliiatseid kohalikele lastele. Ameeriklik viis karmat puhastada. A väga tore ka.

Suure partiiga punapeast venelanna, miljonäriproua Tatjana oli tore ja tal oli synnip2ev.

Rannal käisid ettevalmistused peoks. Mike maksis kohalikele lastele, et nad rannaliiva tühjadest plastmasspudelitest, plätudest (kahju, et kunagi kahte ühesugust, number 39, ei õnnestu leida) jm mittelagunevastu sodist puhastaksid. Täiskasvanud omakorda valmistasid rannaliival õhtuks lovot (maaalune grill)

Kaatril käis samal ajal Elu Nautlemine.

Alustuseks v2ike vein (kristallklaasidest loomulikult), tyhjendasime hiiglaslikku gurmeepoe sarnast kylmkappi erinevatest juustudest, lisaks t2isterakr2kkerid (uus ja maitsev avastus), oliivid jm hea-parem.

Lindaga

Ilm oli kaunis, taevas sinine. V2ike klikk peas, lestad jalga, yle parda snorgeldama. Fiji saared, nagu ka Tavua saar on ymbritsetud justkui valge t2rgeldatud pitskraega, riifiga. Korallriif tekitab valge vahuga lained, mida silm juba kaugelt märkab. Ideaalne paik snorgeldamiseks. Kaater oli rannast nii 200 m kaugusel, väiksel lõigul oli paar väga sägavat korallidega ääristatud sügavikku ja kaunilt värvikirev merealune elu. Snorgeldasime ennast l6pupuks randa.

Kaldal s6brunesime kohalike j6nglastega.
Aitasime randa kilakolast koristada, rääkisime keskonna kaitsest. Üks seik. Kutid olid segaduses, kui hakkasin rannast tühjasid pudeleid kokku korjama. Pealegi arvasid nad, et käib kah, ranna osa kus pidu peetaks on ju puhas. Prahti tuli palju, küsisin suurt kilekotti. Kamba liider võttis täis prügikoti ja kadus võssa. Natsa aja pärast naases tühja kilekotiga. Küsimuse peale, kus sa prahi panid, vastas ilmsüütu näoga, päris küsimust ignoreerides- see on uus kott. Jäädes oma versoonile kindlaks.
Valged bikiinides vastassoo esindajad tekitasid poisikluttides palju ärevust! Julgemad 5 pealisest kambast otsisid v6imalusi, kuidas käest haarata ja muidu kehalist kontakti tekitada. Vähem julgemad sosistasid ja istitasid.
Jõime poiste toodud värsket kookosevett ja siinkohal lisan punkti pealkirja alla - kui imeline taim on kookospalm!
On veel yks v6imalus kuidas syya kookost. Alla kukkunud kookop2hkel, mis ajab juba rohelise taimealge v2lja, on ka täitsa tarbitav! Kookospiim p2hklis on muutunud tahkeks, svammi sarnaseks. Justkui hapu-magus maitsega suhkruvatt.

Tagasi kaatril sai peagi selgeks, et täna me nüüd küll Deneraule ei naase. "Ilm on halb, mootorpaadiga Denerausse kimada on ohtlik, ja pealegi pole ju veel sünnipäevapidu alanudki"
Suu läks kriipsuks ja tuju läks mossi. Jalgealune pind oli üsna kõikuv, alla ja üles. Süda oli paha. Mõte öö üles-alla liikumisest ei tundunud raasugi tore.

Olin lahkelt nõus esimeste hulgas randa minema. Paadis kõikusime maa poole mina (laenatud meeste lühikestes pükstes, seljas oli ju vaid kleidike ja kotis vaid dressikas) Linda, jube ameeriklanna ja kapten Calvin.
Läbi häda saime lainetest jagu ja maabusime. Peagi selgus, et tuul on nii kõva, et teisi kaatrilt randa tuua on ohtlik. Kapten tegi paadiga veel ühe tiiru, et meile järgi tulla.
Sisetunne aga käskis randa jääda. Turvalist jalgealust ei tahtnud kuidagi ennustatava okseralli vastu vahetada. Linda oli nõus, mõte rannaliival lõkke ääres magamisest tundus meile tunduvalt toredam. Kapten närvis, proua ameerikast hirmunult kriiskamas, loksus paat kaheksaid tehes kaatrile.
Kaater oli korallidele ohtlikult lähedal, tõstis ankru ja seilas suurtesse lainetesse varjudes, pimedas öös ohutumat ööbimiskohta otsima. Meie olime rahul, istusime kohalikege lõkke ääres ja libistasime õlle (muud ei olnud).
Teine külmakast oli triiki fanta, coca ja sprite purkidega. Lastel oli pidupäev, purk mõlemas käes kulistati moodsaid jooke. Ülejäänud hea-parem oli kaatril.
Küla pealik arvas, et rannas ei ole siiski valgetel preilidel passlik magada. Tahtis meid suurema ja turvalisema paadiga kaatrile transportida, millest meie viisakalt keeldusime. Selle peale lubas külas öömaja ogunnida. Lõke oli soe ja taevas tähine ja ma ei saanud üldse aru, miks kõik nii hirmsasti pabistavad.


Veel teadis chief rääkida, et tõus taandub peagi, ilm jääb vaiksemaks. Nii juhtuski.
Mõne tunni pärast tuli kaater meie silmapiirile tagasi.

Okserallist ja kõikumisest kurnatud reisijad olid unne vajunud. Kapten Calvin, tema abiline liitusid meie lõkkeõhtuga. Kohalikud paarutasid paatidega saare teisel küljel asuvasse külla, meie tiksusime mõned tunnid lõket ja ööd imetledes. Oli tore ja lõbus.

Otsus kaatrile naaseda (enam ei lainetanud ja mõte voodist tundus siiski apetiitsem kui rannaliiv) tõi uue üllatuse - Mõõn. Kummipaat oli liiva ja korallidel lootusetult kinni! Järgmine tõus aga alles hommikul, sel hetkel nii 4 või 5 tunni pärast. Kutid kahtlesid. Linda ärgitas hommikuni oodata.

Minul oli uni silmas ja hakkasin kihutustööd tegema. Ja nii me siis lükkasime teravatel korallidel (tõesti väga vabandust korallid) suurt paati, liikudes edasi nii 50 cm võrra. Umbes tunnike jõunumbreid ja kohati vägagi lootusetuna tundunud ettevõtmine viis tulemuseni. Lõpuks saime mootori vette lasta ja suuna kaatrile võtta!
Kaatril valges nägin ka põhjust, miks kapten vahepeal hirmsasti vandus. Plätut läbis umbes 20 cm pikkune, terav kui oda, korall. No joppas, et jalga ei läbinud!

Noormehed olid dzentelmänid, ööbisid tekil ja meie Lindaga nende kajutis linade vahel. Õigem oleks öelda kingakarbis. Dussikabiini sisenemiseks tuli dussiruumist korraks välja astuda :) Väike ruum, kavalad lahendused!


Pühapäeva hommikul peale ujumist tõmbasin selga oma oikuipiinlikult mustaks värvunud valge kleidikese jälle selga ja unistasin hambaharjast ja pastast.
Päikselise pühapäeva kruisisime saarte vahel, peesitasin tekil hiiglaslikku Vogue revideerides, veendudes, et kleidid on ikka toredad ja olles rahul, et mul on neid elus rekordarv.
Tatjana oli pisut pettunud, et sünnipäev ebaõnnestus aga tõdesime kõik kooris, et ega looduse vastu saa :)

Kaater jäi Mascot Cove saare juurde ankrusse, mootorpaat tõi meid Lindaga Denerausse. Kodutee lainetas, paat hüppas üles-alla.
Ja siis juhtus midagi väga imelikku. Kogu õhtu, käijes, istudes või lamades, kõikusid viimane kui organ minu sees lainete rütmis edasi! Kindlas rütmis. Tasakaalu punkt oli täitsa sassis.
Päris jõle tunne oli!

ja siit õppetund- hambahari ja puhtad trussikud olgu alati kotis!

7 tärni ja erasaar

Olen Fiji põhjarannikul, ühel Taveuni udupeenel saarel.
Eksklusiivse erasaare ranged reeglid!
Saare tőőtajatel ei ole lubatud saare detailidest pl22gutada.
Aga hirmsasti tahaks ju detaile jagada! Ja olen nyyd h2sti kaval, nimetades seda troopilist paradiisisaart armastusv22rselt Kruusa saareks ja kujutan ette, et mina olengi selle saare kuninganna. Tonga kuningannaks ma ju ei saanud :)
Nii ei tule jutuke saare nime otsinguga esile ja s6napaar Red Bull on ju v2ga tihti kasutusel.
(Kenny on ka hirmus pabistaja, kuuldes, et ma kirjutan saarest blogis, mis on p6him6tteliselt kogu maailma inimestele k2ttesaadav, l2ks ta n2os valgeks ja hakkas pusserdama. Olen arvestav ja arvestan niisiis reeglitega)

Facebookis olen juba laianud, et lőőn siin miljon2ride saarel aega surnuks.
Ehh, kui nyyd v2heke kulda ja s2ra maha puhuda, siis pole saarel siiski maksva ymmardatud kylalisena.
Uus elukaaslane Kenny, piloot, lendab Hr Red Bulli eralennukil saare vahet, transportides saarele ka k6ik need kuulsused. Yks viimastest kelle nimi ka lihtsurelikule midagi t2hendas, oli n2iteks S6prade Phoebe, loodetavasti Oprah jäi oma puhkusega rahule.
Niisiis t2nu piloodile avanes ka lihtsal virulasel v6imalus seda eklusiivi oma varbaga puuduta ja silmaga n2ha.

Isikliku varbaga eksklusiivi katsumas

1874 myys Fiji monarh saare eurooplastele, kes rajasid saarele copra kasvatuse (copra on kookosp2hkli viljaliha). Seitsmekymnendatel ostis saare Forbes ajakirja omanik, mees oli sydamega asja juures, aitas kaasa kogukonna elutingimuste parandamisele, 6petas pudulojuseid pidama jne. 2003 aastast on 12 m² suurune saar eravaldus, omanikuks Red Bulli multimiljon2rist omanik.
3 aastat rassimist ja m2gisele laavasaarele kerkis ekslusiivne 7 t2rni kuurort. Maamunal on kokku kaks 7 t2rni kuurorti, teised t2rnid asuvad Dubais. No ja kus siis veel? Dubais on ju ka k6rgeim ja pikim ja suurim- just nii nagu printsi fantaasia ette kujutada oskab,  teevad ustavad alamad unistuse toeks.

Fiji kuurort sai uhke kui pyhademuna! K6ik oli ilus ja tore ja siis, m6ned kuud peale ehitusto"o"de l6ppemist, 2010 m2rtsis kylastas Fijit Thomas, viimase 50 aasta r2ngim orkaan. Fiji 364st saarest sai k6ige tugevamini kannatada Laucala.. Pea 50 protsenti saare puudest oli v2lja kisutud, teed minema uhutud, majade katused lendasid minema jne.
Oleks m2ssumeelne Thomas peasaari ja linnasid sel moel r2sinud oleks tulemused v2ga draagilised.

Hr Red Bull lendas kohale, shokk oli nii suur, et j2rgmisel p2eval pani padavai minema.
Kergendas tublisti oma pangakontot, t2na on veel nipet-n2pet teha, septembri kolmandal n2dalal peab k6ik valmis olema, ehitusmeeste hjordid seilavad tagasi oma kodudesse. Omanik on oelnud, kui saart peaks veelkord selline orkaan tabama, ei hakka tema selle ylesehitamisega enam j2ndama, myyb saare maha.
Ja saar on t6esti v2ga v2ga ilus!! Loodus ja k6ik mis 7 t2rni jaoks inimese poolt lisatud!
Thomas tegi v2iksed korrektuurid ja nagu ikka on igal asjal ka hea pool. Nii ka Thomase v2gitegudel. Nyyd kus pooled puud on maast v2lja kistud on ka m2gise saare vaated paremad. Saarel on endiselt palju rohelust ja ilu! Lopsakas sygavroheline troopikamets, palju saledaid taevasse sirguvaid palmipuid ja suuri v6imsaid vanu puid, mis aja mo"mo"dudes vaikselt k2gistajapuude suurde embusesse kadumas. Kohati metsik ja yrgne, on saar kodupaigaks l2rmakatele lindudele, nahkhiirtele. Taevast vaadates kui roheline tipp kesk helesinist vett. Ymbritsetuna sinisest veest ja korallriifidest.

Vaade iiriskommi aknast

Vinka-vonka teekesed viivad kyladeni, villadeni, mis asuvad m2en6lvadel, fantastilise vaatega loodusele ja tyrkiissinisele ookeanile. Kokku on saarel 25 villat. Ja r22gitakse, et see juhtus nii kuidagi kogemata, sest Hr Red Bull soovis v2ikest, vaid m6ne majakesega saart! Vaene mees! :)
Kalleim, udupeen Hr Red Bulli villa, 11 000 m² pinda, parima vaatega m2e tipus, mida ka kylalistele v2lja renditakse maksab umbes 200 tuhat oo! Minu korteri remondi eelarve…
Tavalise villa oo hind j22b nii 30 tuhande kanti. S22stuka villa saab nii 20 tuhhi eest.
Arhitektuuris ja sisustuses on maitsekalt miksitud traditsiooniline, n2iteks palmilehtedest katused, ja moodne.



Sirvisin lennujaama lounges ajakirju ekslusiivsetest hotellidest yle maailma ja t6esti, minu arust on Kruusa saar yks parimaid!
Saarele p22seb oma lennukiga (kui 10 usd milli maksnud maandumisraja m66dud sobivad), oma jahiga (kui oled piisavalt kuulus ja rikas ning maabumisluba antakse) v6i saare lennukiga. Viimasel juhul tuleb kylalisel v2lja k2ija pisuke papp. V6rreldes majutuse hinnaga on see nagu lumme kusta… alla 20 tuhhi.

Maandusin

Omaniku eralennuk on h2sti ilus asjandus! Istuks nagu ilusas ymaras beezis ja pehmes iiriskommis! 6 reisija kohta, pluss 2. Piloodi cocpitis on nii k6va s6na kompuuter, et isegi Air Pacificu lennukipargile teeb pika puuga 2ra.
Ainukese Fiji saarena, va peasaared, on siin asfalteeritud maandumisrada.


Laavakivile siledat pinda ning perfektset golfimuru saada on r2nk. 18 auguga golgiv2ljaku on heaks kiitnud ka kitsed. Eile saarel ringi tuuritades n2gin yhel astmelisel mururingil yht emast ja 4 kiimalist isast kitse, kes vaikselt puksides emasele muljet avaldasid. J2ttes endast maha kenad hunnikud junne :)

7 t2rni ei anta niisama, lambist. Kruusa saarel valmib pea k6ik kohapeal! 300 inimest on rakkes farmis, yrdiaias, juurviljaias, kookosefarmis, spas, 3s restoranis, golfiv2ljakul, lennujaamas, farmis kanade-kukkede, kitsede, lehmade ja hobustega, veeatraktsioonidega, sadamaga ja muude mehhanismidega, mis saart tőős hoiavad .
Spa on t6eliselt ilus majakeste kompleks kesk rohelust, 6itemerd ja ojade sulinat. Atraktsiooniks ka 2 parti :) Elusad, farmist asumisele saadetud.
Spas on proua k2inud joogatundides. Maailma t2iuslikeim joogaterrass asub m2ekyljel, vaatega merele. Kylaliste tarvis on saarel eratreener. Klientide uputust siin just ei ole ja ilusa p6selohkude naeratusega j6uline tytarlaps annab tunde ka to"o"tajatele.

Kogu spas on hulluksajavalt m6nus atmosf22r ja magusad, puhtad, lummavad, rahustavad l6hnad! Spa kőőgist sai minu lemmikkoht! Siin hea auraga ruumis valmistatakse kohalikust toormaterjalist shampoonid, palsamid, vannisoolad, seebid, kreemid, massasi6lid, kyynlad kogu saare tarvis.

Osake spast

Kookosefarm. Siit majakesest saavad toorainet nii kőők kui spa. Kookosp2hkli valge osa kraabitakse, puru kuivab 2 p2eva p2ikeses, siis pressi ja imeline 6li ongi valmis. 2list valmivad seebid, massasi6lid. Kookosepuru l2heb kooriva kreemi sisse jne. Vinge!

Oma tootajate tarvis on saarel 3 kyla. Tavatootajate kyla, elanikeks fijikad, asub saare teisel kyljel, kuhu k2ib 6 korda p2evas suur, umbes 20 kohaline paat. Tagasihoidlikud majad, naridega toad, 6htusoogiks 1 valik- kasava (kohalik puine maguskartul,pole minu sydant veel v6itnud) ja lihakaste.
Mina elan aga manageride kylas ja see on hoopis teine tase. Tuusadel on 3 toalised majad, lounge, fl2t tv, kőőgi ja dussiruumiga. Kylas on vaid manageridele kasutamiseks baar, pood, j6usaal ja kohvik. Viimane on saatanast! N2dalaga on ta teinud oma tőő. K6ht on pidevalt ettepoole punnis. Kui on koht mis s22stab sind toidupoe kylastamisest, toidunimekirjadest, mida-t2na-kokata kysimusest, n6udepesemisest ja kus 3 korda p2evas oootavad sind valmisroad. Siis toidus6ltlasel on v2ga keeruline tagasihoidlikuks j22da….

Saklastest abielupaar, kes manageerib kogu saare elu, on disiplineeritud fritsude kehastus ning loonud saarel v2ga ranged reeglid, mis kohati kysim2rke tekitavad. Nende arusaam eksklusiivsusest on pisut veider, muutes Fiji Euroopaks. Tootajatel ei ole lubatud kylalistele isegi tervituseks lehvitada, veel v2hem bula hyyda. Ja yldse on soovitav peitu pugeda, kui m6ni kylaline l2heduses. Et jumala eest mitte silma j22da.
Kui ma oleksin multimiljon2r ja otsustan Fijil, Kruusa saarel, yhe n2dala oma luksusest tilkuvast elust veeta, siis ei sooviks ma yldse mitte tunda, et olen Euroopas. Tahaksin just n2ha neid k6rvuni suudega naerul n2gusid ja siiraid bulasid.

Saare osad, kus asuvad kylaliste villad, on justkui pyha ning sinna pole kellelgi asja. Kui ta just asjapulk v6i selle kyla tőőtaja ei ole. Kylalised elavad t2ielikus privaatsuses. Kas nii v2he igav ei hakka… kaua sa ikka oma kallimaga voodis hullad, tore oleks ju 6htul baaris vahelduseks ka m6ne teise miljokaga lobiseda.

N2dala jooksul pole mul 6nnestunud villasid n2ha. Sest saarel on 2 inimest!!!
Kus kylas kylalised parajasti elavad, v6i kus liiguvad pole t2pselt teada v6i ei avalikustata. Jumala eest ei tohi ju klientidega kokku sattuda. H2sti salap2rane! Olen r22kinud manageriga, kel 6igus saarel tuur teha, saladuskatet t6sta ka kylaliste tsoonidelt aga kahjuks pole siiani 6nnestunud aega kokku leppida.
100 % t2ituvust pole siin saarel kunagi ja see pole ka eesm2rk. Tihti pole saarel ainsatki kylalist. See on h2mmastav, aga ka sel juhul tőőtab kogu see masinav2rk p2evast p2eva, őőp2ev l2bi t2ie t6sidusega. Hoidmaks to"o"tajad ja servis tipptasemel.

Ja mida siis rikkurid saarel teevad. M6ni variant aja veetmiseks. Eratreener, erinevad katamaraanid, surf, jooga, j6usaal, spa, windsurf, jetid, sukeldumine, snorgeldamine, kanuud, veesuusk, kalastamine, jahiga s6it, hobused, jalgrattad, ATVd ja kindlasti midagi veel. Lisaks muidugi see spa..... uhuuhhuuuu millised aroomid! Milline tasakaal on siin suudetud luua!

Ja kui k6ik h2sti l2heb naasen luksusesse juba j2rgmisel n2dalal. See oleks v2ga tore, siin meeldib rohkem kui Deneraul. Ilusa looduse keskel, palju ruumi ja 6hku, mul on siin jalgratas, minu privaatranna jupp, kus vist keegi teine ei k2i. Pole ka nii palav kui Deneraul. Ja toredad inimesed.
J2rgmine kord pressin end ka villadesse. Kuigi-kuigi kuulsin pidi kiire kuu tulema. Saarele on oodata paar kylalist!!! ;)