Yhel n2dalavahetus sai minu tervisest pakatav, tervisliku elustiili kummardav keha v2ikese shoki osaliseks.
Pralletasin 3 p2eva j2rjest, rallisin l2bi k6ik kohalikud baarid, esimest korda 5 kuu jooksul sain jalga kontsakad, tanstisin kleidis Suva ooklubi laudadel.
L6bus n2dalavahetus seljataga oli esmasp2ev hirmus h6re. V2simus tappis, keha valutas, kylmav2inad vaheldumas kuumalainetega, r22kimata peavalust. Leppisin faktiga- jood, kannata.
6htul kiskus aga asi p2ris imelikuks. Pugesin riietes paksu teki alla ja v2risesin kerrat6mbunult kui koerapoeg. O"o" oli hirmus. Kraadiklaasi puudumisel ei oska hinnata kui k6rgeks kehatermperatuur end kruvis, elukaaslane oli kindel, et 39 kanti. Voodi ja vetsu vaheline teekond oli v2ga piinarikas, loivates j6udsin potile. Neerudes p6rgulik valu. Vabandan juba ette j2rgnevate detailide p2rast aga see k6ik oli pisut hirmutav. K6ht oli absoluutselt lahti, l6puks ei olnud enam midagi harjumusp2rast tulemas ning vetsupotti j2i mingi j6le roheline ollus.
Vaene EP murest murtud, kahtlustades, et tegu on miski hirmsa troopilise haigusega.
Enne uinumist sisse so"o"dud asperiinile ei j2rgnenud absoluutselt midagi higistamise sarnast. Hingeldasin kui kala kuival, suutmata magada, suutmata ka eriti muretseda sest lihtsalt niiiii paha oli olla. .
Hoolimata EP survest keeldusin kiirabi kutsumast. Pacific Harbouris haiglat ei ole ja kohalik arstiabi...noooo... yhes6naga lubasin hommikul helistada, juhul kui paremaks ei l2he.
Peale m6ningast netis surfamist diagnoosis doktor EP, et mul on arvatavasti denge palavik!
Troopiline denge palavik kandub edasi s22skedega. Levinud on see viirus kyll pigem L6una-Ameerikas aga ei v6i ju iial teada, kui m6ni s22sepoiss Okeaaniasse eksib :) Suremusprotsent on suht madal, aga olemas.
Minu tugiisik meditsiini valdkonnas on prl Piits. 2 lapse ema, arstide perekonnast ja muidu nutikas Liisi leiab alati vastused. Ka sel oosel oli minu tugiisikust palju abi.
Minu armsad doktorid EP ja Liisi vahetasid skypes artikleid ja linke, v6rdlesid patsiendi sympotoneid ja erinevaid surmat6besid. Vestlusse kaasati ka pr Piits, Liisi ema, kes on p2riselt paberitega arst.
Denge palavik langes 2ra- lo"o"ve puudumine kehal. Lo"o"ve puudumine p22stis mind nii m6nestki hirmsast troopilisest haigusest.
Seej2rel panustasin Ibukale. Tubli tablett pani higistama ning l6puks, kella 6 paiku hommikul, suutsin uinuda. 2rgates oli enesetunne parem. Helistasin Waynele, kes kohalikus baaris esiridade tiksuja ja kimab ringi kiirabi sarnase autoga. Arst ta minu teada ei ole aga nagu minu 6nneks selgus, kohalikku eluolu teab. Mind oli rajalt maha v6tnud kohalik viirus. Symptomid klappisid- k6rge palavik, k6ht lahti, peavalu, silmad, neerud valutavad. Hingasin kergendatult.
EP on arvatavasti eelmisel elus peale samurai ka p6etaja ametit pidanud. Liisil on see emapiimaga kaasa antud.
Igatahes t2nu oma hoolitsevatele doktoritele elasin viiruse yle. Palavik ja kurnatus taandusid, kolmap2eva 6htuso"o"k seisis juba sees. Kaotasin umbes 3 kilo.
Jummal jummal, no sellist postitust nüüd küll ei oodanud... aga eks nende viirustega nii ongi - vaikselt ja vargsi tikuvad ligi ja siis teevad palju paksu pahandust. Loodan, et tervis nüüd parem ja et tantsukingad peagi uuesti jalga saavad :)
ReplyDeleteMingi kole tõbi on su ikka kätte saanud. 15 päeva on möödunud ilma ühegi piuksuta. Mis kasu oli, et me su psühhosomaatilisest denguest terveks ravisime. Nojah, vaikimine kuld, vaikimine kuld...
ReplyDelete