Thursday, March 24, 2011

Viisat ON vaja


Oehhh!
Nyyd siis juhtus selline lugu, et blondi peas t2rgatas v2ike tuluke (kahjuks kyll viimasel hetkel). "Ega eestlasel ju OMETIGI Taisse sisenemiseks viisat tarvis pole", see m6te l6petas kolinaga sahtlis nimega - Naiivsed M6tted Minu Elus.
On ikka vaja kyll.

Olen kaks n2dalat Sydneys tsillinud.

Suurlinna elu nautimas. Hommikukohvi bangbangis. See on petukas pilt, sest ma ei joo ju ometigi kohvi!!! Ja kui Mutt mu blogi loeks, siis ta teaks, kui haneks ta tõmmatud on :)

Reede p2rastl6unal (kui Sydney Tai saatkonna viisa osakond juba r66msalt koju n2dalavahetust t2histama l2inud) uurisin elu ja sain teada, et Taisse lendamiseks ON eestlasel viisat VAJA.
Juhul kui oled kohapeal kauem kui 15 p2eva, ja selline plaan mul on.
Lame! Väga lame on nii blond olla!

Taisse sisenedes saab piiril viisa 15 p2evaks. Saatsin Tai Soome saatkonda p2rimise, kas ning kuidas saab Tais kohapeal viisat pikendada. Vastus- ei saagi.

Variant, et viibin lihtsalt ylbelt maal kauem, langes kah 2ra.
Lonely Planet kodukal seiItalicsab j2rgmine info-
If you overstay your visa, the usual penalty is a fine of 500B per day, with a 20,000B limit.
100 kohalikku raha e bahti on umbes 36 eeki. Kalliks l2heks see pull.

Viisa run on Tais populaarne, ehk k2id korraks naaberriigis 2ra. Reisbüroode suurimaid müügiartikleid. Kõik on kenasti ära orgunitud. Taimaassee kiindunud turist, kes koju minna ei taha, istub bussi, sõidab punktist A punkti B ja kõik tehakse tema eest ära. Sina ainult pleki.
A mulle tundub, et hetkel on k6ige lihtsam ja turvalisem m6ned p2evad veel Sydneys passida. Ja tempel passi saada.

Niisiis selle asemel, et esmasp2eval lennukisse istuda jalutab blond endiselt suurlinna t2navail, suunaks Sydney Tai saatkonda.
Kaasas pass, foto, passi koopia ja viisa taotlus.
31. m2rtsini on k2imas tore kampaania - tasuta viisa. Arvatavasti osa kampaaniast, p2rast rahutusi ja pomme Tais ning turismi langust, eesm2rgiks sihtkohta populiseerida. S22stan 45 AUD, 500 eeku! :) jehuuu

Loodan v2ga, et saatkonna to;o;tajad on usinad to;o;mesilased ja lennata 6nnestub kolmap2ev, neljap2ev.

Nojah, nii et teen Sydneys j2rjekordselt overstayd!
Aasta tagasi sai ka n2dalast kaks ja pool. Tiina ja Rauli sofal. Tsenaarium kordub uue ohvri Jaanuse sofal!

Rauli ja Jaanusega. Neil on sofad ;)

Brian, Jaanuse korterikaaslane kinnitab, et ohh, ole kaua tahad! A kes neid iirlasi teab.
Jaanuse naljad minu endiselt siinviibimise ja organiseerimise (v6i siis organiseerituse ((mis on muidugi kohati 6igustatud)) aadressil muutuvad juba igap2evaseks ja natsa imelik on olla. T2na, pyhap2eva hommiku puhul tegin pannkooke, et kuidagigi oma eksistentsi 6igustada.

Tyypiline n2dalavahetuse hommik.
Olematu jumega trussikutes Bryan sofal oigamas kui paha tal olla on

Kell hakkab 2 saama ja Brian magab endiselt, peale eilset pummelungi, sulnist und. Ehk peaks m6ned pannikad talle s22stma!

No ja lisaks h2vitab suurlinna kallis elu halastamatult rahakotist kr6biseva.

Ehhh kokkuv6ttes pole kogu see lugu ju nii katastroofiline. Positiivne ja helgem kylg loos on see, et sain viisa vajadusest enne Tai piiri teada.

Kipun suurlinnast lihtsasse ellu tagasi. 6rritan siis ajaviiteks end Tai reisilookeste ja piltidega. Ja tean, et peatselt seiklen seal, seljakott seljas, higi voolamas. (mitte ei kylmeta!!)
Bangkokis ootan mind Peter, yks Vanuatu s6ps. Kui ta veel muidugi ikka ootab....
Peter on h2sti tore! Kiilakas, 50 aastane, heas vormis elumees. Commando Pete, hyydnimi, ytleb nii m6ndagi.
Kui uskuda kuulujutte, on ta kellegi enesekaitseks maha koksanud, Sydneys narko2ri ajanud, Venemaal o;o;klubisid pidanud, Hiinas vanglas istunud, veokiga õhku lennanud, helikopteriga alla kukkunud... siuke värvikas tegelane! Ja endiselt elus! :)
Kõike lookesi ei maksa uskuda, mis väikses unises Port Vilas inimestest pajatatakse ja mina tean tema softimat kylge, kui oleme napsuklaasi 22res tunde liblikatest ja loodusest r22kinud.
Igaljuhul tunneb Pete Taid h2sti on arvatasti turvaliseim reisikaaslane maamunal :)

Ootan v2ga Katsi ja Tiiuga kohtumist Ko Taos! :)))))

Ja veel yks p6nev taaskohtumine leiab aset Tais ;)


Wednesday, March 16, 2011

Urban



Sydney! Suurlinn! Vauuuu
Suurlinn tervitas mind kylma ilmaga. Kraade on napikalt 25, on pilvine ja tuuline ja tipsid vihma. Mul on kylm! Piinlik on hambaid plagistada ja viriseda aga kolmekymnest kahekymneviieni on vahe vahel ja ma t6esti kylmetan. Lisaks jumaldavad nad siin hullumoodi 6hukonditsioneere. Ja ikka p6hja!
Yhistransport ja toidupoed on v2ljakutse!

Kui uued ja puhtad autod! Kui palju valgeid inimesi, kui siledad, aukudeta ja poritud teed, kui moodsad inimesed! Milised suurep2rased kohvikud, silme eest l2heb kirjuks milline toiduvalik, milline gurmee! K6ik see v2rske ja tervislik ja kogu maailma ko;o;k on letis. Vali mida iganes!
Ja MILLINE internet!!! Kiire nagu vormel!
Olen nii sillas, et peaaegu selilili! :)

Uhhh peale aastast lihtsat elu saartel olen taasavastamas urbanismi! :) Ja t2itsa 2ge on!

Majutun Jaanuse sofal. Jaanus teab kuidas virulast r66mustada ning minu esimesel 6htul oli menyys pelmeenid. Hapukoorega! Kui maitsev!!! :)

Reedel tunnetasin suurlinna vaibe tagasihoidlikult, laup2eval k6vah22lselt otse laivis!
Sydney Future Music festivalil! Mitu lava, suured nimed, tohutud k6larid, pikad vetsusabad, kymned tuhanded muusikahuvilied ja kehade liikumine, kätega vehkimine heade rytmide saatel.



Liiga palju




Future Music

Kuulusime arvatavasti Jaanusega selle 2 protsendi kontserdipubliku hulka, kes ei olnud tarvitanud meelemürke..
Kui laialt levinud ja tavaline on siinpool maakera narkootikumid on kohati yllatav. Teiseldatavad sinised vetsuputkad (mis on kõikjal maailmas samasugused) olid puhtad, kraaniga ja kubisesid pisikestest tyhjadest kilekottidest.
Peaesineja Chemical brothers oli super!
N2gin 2ra ka Kesha, olles arvatavasti vanim publik. Jaanus seisis tylpinud n2oga minu k6rval, k6rvaklapid peas oma muusikat eelistades... Tuleb tunnistada o;o;klubis diskotamiseks t2itsa hea aga kontserdil ei venitanud v2lja.




Liiga v2he

Veel meeldis DJ Leftfield, DJ Sven V2th, Pendulum, Mark Ronson
Ja veel meeldis saksap2rane hotdog saksavorsti ja hapukapsaga!!! Inimesed, hapukapsas! Seisin seal katla juures ja lihtsalt nuusutasin...... mmmmmm

Pyhap2eval oli p2ike! Ja taaskohtumine Rauli ja Tiinaga. Ning nende paadiga.
Suurep2rane ilm Darling harbouril purjetamiseks. Oli tore pyhap2ev! Vein, head so;o;gid, tore seltskond.
Vette hypates karjatasin. Tsiiiisas!! Hirmus kylm!!! Troopika on mind lootuseltult 2ra hellitanud!


Siinkohal v6in ka moepolitsei kohustusi t2ita ja eesti rahvast suurlinna moetuultega lahkelt kurssi viia.
P2ise p2eva patseerivad t2navatel kiirel sammul triigitud ja s2titud viisakad soliidsed kontoriinimesed.
6htul ja n2dalavahetusel aga l2heb asi k2est 2ra.
Naised. Palju l6hutud teksapykse. K6igil, no tõesti nagu kõik oleks ühest uksest tänavale astunud, on jalas v2ga lyhikesed pyksid,OLENEMATA kintsu j2medusest ja siledusest.


Kõige popim on teksa. Katki rebitud teksased, narmastega. Võib ka igav ühevärviline ja lillelise mustriga jääd moodsaks!

Noormehed. Ka lyhikesed pyksid. P6lv on v2ljas. Tavaliselt yhev2rviline, lumepesuteksa on tagasi. Pässa poe joodiku stiilis maika, Miami Vice p2ikseprillid (must ruulis, julgematel värvilised), pööningukorrusel on tegija lokkis pikk tukk, küljed, pange nüüd tähele, on lühikesed! Jalga paelteta kerged susstennised. Ja jumala eest, ei mingeid erandeid!

***********************************************************************************
Nii t2naseks olen siis n2dalakese suurlinna nuusutanud.
Kuna Swedbank kaart on mul aegunud ja uue kaardi saamine endiselt protsessis (hoian ennast tagasi ja ei hakka suurpanka laimama), jalutasin kohalikku palngakontorisse, et Austraalia pangakaart vormistada.
SElgus, et pangakaardi tegemine on siin lihtsam kui k6nekaardi registreerimine! No t6esti! Vodafone viisakas ja sõbralik automaatvastaja nimega Laura ei ärritu, on kannatlik ja tahab teada sinust absoluutselt k6ike, alustades sugust ja l6petades esimese sekskogemusega.

Sydneys olen treffanud oma Vanuatu s6bra Daniga, kes suurlinna v2isas, oma Fiji surfiguru Godfreyga kes lubas surfama viia.
Yhel 6htul istusin Itaalia restoranis paljude blondide eesti tytarlastega. Oli j2llegi huvitav kogemus.

Muidu poleks ju elul vigagi. Sydney on oma vene poe, kus laes punane lühter, suurte parkide ja super randadega igati vinge!
Aga no ilm tõmbab suunurgad alla. Stabiilselt halb! Ja paranemist ses osas kahjuks ei lubata :(



Saturday, March 12, 2011

Hyvasti Port Vila!




Kuidas mahutada oma aastaga kogunenud elu 23 kilo sisse??
Yhest suurest seljakotist, millega sai eelmise aasta m2rtsis kodust lahkudes teekonda alustatud, on vahepeal saanud 4 kotit2it asju.
Need asjad meie ymber....
Milleks kyll on vaja end ymbritseda ja oma kodu ummistada nii paljude esemetega? Ei tea!
See on mingi seletamatu tung! Selgushetkedele "ei vaja ma ju tegelikult suurt midagi" j2rgnevad yldjuhul m6ttelennud ooo kui moekas kliet v6i just sellist seelikut mul h2dasti vaja ongi.
N6ukaaja p2rand! Ja n6ukaaja inimesena kiindun oma asjadesse asjatult kergesti. Ja lootusetult.

Muidugi m2ngib rolli ka elukoht. Polyneesia saarel ei vajagi inimene palju, ka valge, n6ukogude liidu lapsuke, ajab enamuse ajast sarongi ja p2ffkadega l2bi.
Moodsas kivilinnas aga oma m2ngureeglid, kliima ning moodne yhiskond s2tivad teatud n6udmised ka sinu isikliku riidekapi sisule.

Kriitilisele isikliku vara sorteerimisele aitas kaasa teadmine - iga kilo maksab.
Kasvas 3 hunnikut- riided mis j22vad housegirlile ja Nixoni pruudile; hilbud ja asjalikud asjad mida hetkel ei vaja aga 2ra anda ei ole sydant ehk siis pakiga Eestisse ja hilbud mis minuga Taimaale r2ndavad.
Kanakilesse rullitud kohver aadressiga Europe, Estonia sai 20 kilo raske. Paki maad mo;o;da saatmine on tunduvalt odavam kui lennukiga. Juhul kui muidugi kiiret pole, sest koju j6uab pakike umbes 3 kuuga. Maksma l2ks 1500 eeki.

Viimane o;o; Port Vilas, Vanuatul oli l6bus pummelung. Dani vend Elliot, resorti Coconut Palms boss kutsus seltskonna kokku ja preilile oli kogu 6htu hotelli baaris tasuta napsud.

Hotelli basseini 22rest suundusime loomulikult Voodoo baari. Tillukesse tantsupostiga baari,kus on mo;o;dunud v2hemalt yks o;o; igas n2dalas kogu minu PortVilas veedetud aja jooksul. Baaris polnud peale meie seltkonna ainsatki hingelist :)

Neljap2eva 6htu ja hotellides madal hooaeg.
Sai kasiinost l2bi astutud, sai ka teises kuumas klubis tanstitud ja trallitud, p6levaid jubedaid shotte kummim6mmikutega manustatud ja viimast korda sai imetleda o;ist PortVilat m2e otsast, miljonite t2htede all. Kui imeline vaade ja kui palju t2hti!


Varahommikul lennujaama s6ites olin liiga v2sinud, et tunda lahkumise kurbust.
Sydney suurlinna melus tunnen aga igatsust. Mitte sellist suurt ja meeleheitele viivat igatsust, vaid sooja tunnet, segatud pisikese kurbusega, m6eldes Vanuatule.
4 kuud on pikk aeg. V2ike, poriste aukus t2navatega Vanuatul on minu reisil oluline koht.
Vanuatul sai teoks ilus unistus ujuda delfiinidega! Seal, sinisel Vaiksel ookeanil seilates kogesin p6nevat merekaru elu, 6ppisin armastama merd ja purjetamist. Vanutul kogesin maav2rina tunnet (pisikest kyll aga minu elu suurimat) ja elasin yle sealpool maakera pea igaaasta kylastava, troopilise tormi. Torm Vania l6i superjahi karileja, l6hkus teid ja jahte, t6i kaasa seiklusrikka o;o;.
Lisaks need v2iksed asjad, mis saavad oluliseks ja teevad yhest paigast erilise koha.
Vanuatul on oma n2gu ka t2nu sealsetele inimestele, kokku hoidvale seltkonnale, kes v6tsid mind omaks. Ja kelle seltsis oli tore! :)

11. m2rts.
Magamat o;o; ja 1,5 tunnise lennujaama check- ini saba oli agoonia! Fenomenaalne! See kui aeglaselt teenindaja ennast siinpool maakera ikkagit liigutab on absoluutselt fenomenaalne.
Silm vajus kinni ja jalad ei tahtnud kanda.

Agoonia j2tkus lennukis. Air Vanuatu pakkus hommikuso;o;giks omletti (sellele kollast v2rvi munaroale omistasin halvima omleti tiitli) ja purgiube. Oad. Miks pagana p2rast peaks olema hea m6te trobikond inimestele suletud ruumis ube pakkuda??? Tulemust polnud kaua vaja oodata, 6hk lennuki salongis oli ebemeeldivalt paks.... ja inimesed vahetasid h2belikku pilke...
Minu roosa ja karvane, t2ispuhutav kaelapadi (kingitus otse maailma suurlinnast NYCist, armsalt Liinakeselt) toetas minu peakest oma pehmuses, silmlaud muutusid raskeks, sulnis uni oli käegakatsutavas kauguses ja siis! Siis alustas nuturalliga beebi.
Beebile ei istunud see lennus6it, v2ljendas ta loomulikult kogu oma viha ja pettumust suure ja v2ga k6vah22lse kisaga. Magamisest ei tulnud midagi v2lja.

Lennujaamas ootas mind Jaanus ja suurlinn Sydney pyhkis v2simuse :)

Saturday, March 5, 2011

Hakkan pakkima!


Lyhike ylevaade mis m6tted minu peakeses liiguvad ja kuhu suunas.

Lood Port Vilas on sellised, et olen endiselt omamoodi jahil. Saagisooviks on k2tte saada oma higi ja to;o;ga v2lja teenitud palgarahad.
Kapten, kes m6ni n2dal tagasi koju Ameerikasse p6genes, v2idab, et papp on minu pangakontole kantud minu pangakonto aga seda ei n2ita.
Swedbank ei ole ka suureks abiks, aeglaselt vastatakse meilidele ning iga kord tuleb uus n6uanne. 6udselt tyytu!!
Nyyd on plaan selline, et v2ltida segaseid suhteid Eesti ja USA panga vahel on Jaanus pakkunud peale oma suure sofa ka oma Austraalia pangakontot. Mulle muidugi meeldiks, kui kutid raha minu kontole kannaksid a no mis sa h2daga teed. Ootan ja loodan, et suurriikide USA ja Austraalia raha transfeerimise kanalid on 6litatud ja kuivanud lehtedest puhtad.
Ja Jaanusele muidugi ka suured t2nud! Eelmine kord Sydneys sai Tiina ja Rauli juures pisut overstayd tehtud, nii et jumal t2natud, uus ohver ja uus sofa :)

Niisiis minu Vanuatu viisa saab otsa 13.m2rtsil.

Ja oma plaane olen muutnud.
Uus-Meremaa on vinge, aga kui juba sinna minna tahan n2ha k6ike ja teha k6ike.
Reaalsuses aga unistuste Uus-Meremaa aktiivseks-p6nevaks tripiks raha napib.

Minu uus plaan on p6igata n2dalakeseks Sydneysse, magada Jaanuse sofal, saada muusikaline shokk Future Music Festivali kylastades ja siis Aasiasse kultuuri koguma! Ja Aasias vaatan yle Katsi ja Tiuksi.

Alati on pisut kurb lahkuda!
Lahkun ju Polyneesiast, mis on endiselt minu jaoks eksootika, p6nev ja uskumatu.
4 kuuga on Vanuatul ja v2ikelinnas Port Vilas, siinsete toredate inimeste seltsis m6nusalt aega veedetud. Ja nagu igal saarestikul, on Vanuatul minu seikluses oma, v2ga eriline, koht!
Maav2rin, puutumatud saarekesed,troopliline tsyklon, ujumine delfiinidega, delfiinid ja veelkord delfiinid, l6putu meri ja tormid, p2ikset6usud ja loojangud, elu superjahil, purjetamine ja to;o; tegemist sai vahelduseks proovitud. Vinge! Ilus! Unustamatu!

Aga 2revus on alati suurem.
Porita suurlinn, Sydney, liiklusummikud ja po;o;rane ringisagimine, palju valgeid inimesi ja moodsaid r6ivaid! Vinge!!
Ja sealt edasi uued sihtkohad, uued majad ja arhitektuur, v66rad inimesed ja kutuur, v66rad t2navad ja kohvikud ja turud.


Ja kodule natuke l2hemale, liikudes vaikselt teispoole kera - tekitab soojasid tundeid. Segaseid tundeid tekitab ka. Mis siis edasi saab ja mis ja kes ja kus ja miks ja kuidas?
Uhhhhhh nii palju reaalseid kysimusi panevad pea ringi k2ima! Stressitaluvus on Lihtsa Elu Karini élu elades nullil2hedale kerra t6mbunud...





Thursday, February 24, 2011

CANCELLED

15,veebruaril seisin Port Vila lennujaama, tegin check -ini Fiji lennule.
Sujus kenasti kuni vaatasin t6tt immigratsiooni ametnikuga. Vanainimene, poolenisti kurt, rahvusvaheline keel pea olematu aga usin viisasid tyhistama. Ja nii kukkus tema raske k2mmal, hoides templit CANCELLED, minu Vanuatu viisale. Suur, punane ja trykit2htedega.

Ajasin silmad suureks ja hyyatasin mis te tegite??
Eestlane saab maale sisenedes viisa yldjuhul 1 kuuks, tasuta. Kokku saab aastas turist Vanuatul viibida 4 kuud.
Viisa pikendamine igal kuul on olnud lihtne protseduur. Ytled, et to;o;tan sellel jahil, mis karile s6itis ja tempel uueks kuuks olemas.
Onu oli ise ka nagu natuke yllatunud oma teo yle. N6ustudes, et jah minu viisa kehtib kyll 13 m2rtsini a temale tundub, et see viimane tempel on valesti pandud.

MInu kysimuse peale, ja kuidas ma nyyd huvitav maale tagasi saan, oli mees kimbatuses. Tema idee, sa lihtsalt selgita piiril, et ma by accident, tyhistasin sinu viisa, oli tasemel.
"Ei, ei, nii need asjad ei k2i, kirjutage palun selgitav kiri". Bislama keelne kirjato;o; n2pus, suundusin ootesaali.

Ja siis tabas mind m6te, nad ei pruugi mind Fijilt tagasilennule lasta, n2hes, et viisa on tyhistatud. Ja tyhja nad bislama keelt jagavad! Tagasi immigratsiooni leti juurde. Vanainimene oli lahkunud. Palusin tagasi kutsuda. Turvato;o;taja kadus taharuumidesse. Ootan. L6puks loivab tagasi- vana on lahkunud. Selgitan oma probleemi. Tahan kedagi immigratsioonist n2ha! Saadavad lennufirma juurde. Lennufirma loomulikult sellega ei tegele aga n6ustub, et mul v6ib pahandusi tulla. Ytlen, et toogu mu kotid lennukilt 2ra, mina ei lenda.
Peale edasi tagasi loivamist, 6nnestub yks proua, teravam pliiats kui kolleegid, tagaruumidest lavale tirida. Lennuk ootab, eestlase n2rvid pannakse proovile.
Proua m6istab minu muret, teeb passist koopia, annab oma meiliaadressi ja lubab asja lahendada.

Usaldan prouat, saadan oma koti lennukile tagasi ja lennuk Fijile v2ljub 20 minutilise hilinemisega.

Tore oli Fijil tagasi olla.
Vanuatul tunnen tihti, et linn on v2ike, higine ja 6hk autogaasidest paks. Port Vila linn on mystiline t2navate virr-varr, t2navate ja majade asetus tekitab umbse labyrindi.
Asukohaga ilusa mere 22res ei ole kahjuks v6imalust pikki merekallast jalutusk2iku ette v6tta. Kui aus olla, polegi nagu kohta, kus jalutada.
Fijil nautisin curryt, poode, nautisin, et oli kuhu minna, nautisin mere22rseid jalutusk2ike.

Pyhapevaks oli minu isiklik vara pakitud. Yhest suurest seljakotist on saanud 2 suurt kotti. Vanuatult lahkun arvatavasti 3 kotiga... seljakotimatkajast on saanud turist...
Enne tagasilendu sain ka immigratsiooni prouaga emaili teel asjad aetud ja kirjaliku lubaduse, et saan maale tagasi.
Laup2eval aga keeras ilm metsa. Ilmateade n2itas Vanuatu kohale tekkivad troopilist tsyklit, piloot Kenny oli kindel, et lendu ei toimu.
Tal oli 6igus, kella 4 2ratus, check-in, viimase raha laiaks lo;o;mine lennujaama tax-free kauplustes, oli k6ik asjata. 30 minutit enne v2ljalendu teatati, et lend on tyhistatud.
Olin tige! Miks pagana p2rast viimasel minutil, ilmateade oli ammu teada.

S6itsin 2 p2evaks Pacific Harbourisse, vaatasin yle sealsed tegelaskujud, kohtusin EP-ga. m6nus oli emakeelt r22kida.
Ilmateade oli karm, liikusid jutud, et Vanuatu pole varem nii hullu tormi n2inud, oma tuttavaid tabada ei 6nnestunud, network ei to;o;danud. Arvati, et olen 6nnega koos, et neil p2evil Vanutul ei ole.
Teisip2eva hommikune 2ratus ja start kell 4, et j6uda lennukile, oli j2llegi asjatu. Lend tyhistatud. Teisip2eva p2rastl6unal sain hea s6numi, et kolmap2evall on lisatud lisalend ja nad ka p2riselt lendavad.

Kui v2lja arvata kella 3 2ratus, 2 tunnine check-ini sabas seismine, teo tempo, lennuki hilinemine, lisakilode eest lisatasu kysimine, mida keeldusin maksmast, selgitusega, et ega mina syydi pole, et eelmine kord oma raha taxfrees laiaks lo;o;des lisakilosid tekitasin, l2ks k6ik h2sti ja j6udsin kolmap2eval Vanuatule.
Port Vilas ei olnud midagi muutunud. Majad, puud ja inimesed olid terved. Jaht oli ankrus turvalises lahesopis. Vihm ja tuul aga suur torm l2ks 6nneks mo;o;da.

Tuesday, February 8, 2011

Semud


Jälle kord olen oma kohustuse sootuks unarusse jätnud. Vabandan sõbrad!

Aga teate blogi pidamine ei ole lumme kusta... Tuleb leida aega ja tahtmist arvuti taha istuda, tuleb leida arvuti! K6rgeealisusega on tekkinud minu IBM komplikatsioonid, p6him6ttel, töötan nagu jumal juhatab ja tuju on. Jahil pole internetti, mis tähendab omakorda levi leidmist ja tuhin peab peale tulema. Ja teate, palavusega ei ole mõttelend kuigi teravajooneline. Lamedavõitu kipub olema....

Nii kuukese hilinemisega sai siis l6puks ka looke elu esimesest troopilisest tormist ja peaaegu laevahukust postitatud.

Muidu on elukene Port Vilas on olnud tore. M6ned eredamad kujud minu uutest semudest


Dan, yles kasvanud nii Vanuatul kui Austraalias. Dani perekonnal on Vanuatul paar edukat äri, sh hotellikompleks Coconut Palms. Austraalias teavad lehti lugevad inimesed Dani isa.

Hetkel on Sydneys käimas kohtuprotsess, isa raamatupidamisfirmat süüdistatakse rahapesus.
On kuidas on, Dan on minu suurim sõber. Seda ka sõna otseses mõttes!

Danil on äärmiselt sümpaatne bassein! Krunt mäe otsas lõpeb helesinise un

istusega, seal, kust avaneb võrratu vaade linnale, lahele, meie jahile ja väikestele saartele, möödavad meeleolukad õhtud ja palavuse eest põgenevad päevad. Tihti kogunetakse tema majja õhtusöögile. Ja peale alati hea muusika, on Dani külmkapis kokteili materjal au sees.




Michelle, hyydnimega Hull, Ory ja Elliot

Dan ja Paul


Ja veel üks oluline fakt - Danil on Port Vila kõige kallim auto (nagu näha on mul prioriteedid paigas J)



Väljavalitu, Ory usub, Iisrael ei peaks oma lapsukesi kasvatama meeleolus – Iisrael on püha maa, selle eest tuleb vereni võidelda ja teie olete väljavalitud. Ory ema kinnitas poisile, et kui suureks kasvad, ei pea sa sõdima, siis elame rahus. Enam keegi rahumeelsesse eluviisi ei usu. Noortest meestest kasvatatakse ajupesus ennastohverdavad vihased sõdurid, kes tahavad tappa, surma pelgamata.

Iisrael kaotas hea sõduri, kui noormehel kogu sellest ajupesust kopp ette sai ning ta 23 aastaselt Vanuatule äri tegema tuli.

Kuulus oma tõsimeelsuse poolest, on juudipoiss kuulus ka oma hullumeelse autojuhtimisega. Pole palju sõpru kes vabatahlikult tema autosse istuks.

Kui Dan on the friendly one, siis Oryle passib, the grumpy one.

Eestlasel ja juudil on ühist. Puudub oskus olla ülevoolavalt viisakas ja konarlik inglisekeelne grammatika.

Ja veel üks meeleolukas fakt- Ory 91 aastane vanaisa on professionaalne hasartmängija J


Aussi, Paul, The Tiger! Lehvivate juustega Paul on minu parim tantsupartner Port Vilas! Siin mängib muidugi oma rolli alkoholi kogus.... Paulil on kalafarm, imeline krunt laguuni ääres ja 5 kollast v2rvi koera, kes magavad vabalt ka v6rkkiiges. Kui süveneda sõnapaari cool dude tähendusse, siis see ongi Paul.
Eelmisel n2dalavahetusel, astudes v2lja o;o;klubist, olles meeleolus "muudan maailma

parima paigaks" p22ses Paul verise p2sega, kui l2ks umbes 20 aastasele asiaadist tattninale selgitama, et ei ole ilus teiste inimeste peale karjuda! Hullumeelne nolk karjus seepeale, et tapab ta 2ra! Paul ei andnud aga alla. Jeerum... see trall kestis umbes 20 minutit!


Eddy, Jeremy, Dan, Roland

On veel ilusate tumedate lokkide ja siniste silmadega kiivi Jeremy, tema Kanadast armukade pruut Lowry. Selgus, et Jeremy sinised silmad ei jäta neiusid külmaks ja noormehel on lausa fännklubi!

Vanuatu Vietnami segu Roland.

Uus-Meremaalt Vanuatule kolinud sirge ryhi ja s6dalase m66tu Eddy, on Maurist isalt p2rinud suure kasvu ja ilusad pruunid silmad.

Kanadast pärit paar Kory ja Klera ostsid jahi, omamamat kumbki purjetamise kogemusi ja teadmisi seilasid poole aasta Vahemere saartel. Milline julgustükk!! Milline paarisuhe!! Suurel merel keset teadmatust. Sina, su partner ja 10 meetrine jaht, mille käitumist on raske ette ennustada.
Hetkel on paar Vanuatul toppama jäänud. Neile meeldib siin rohkem kui yhelgi teisel saarel.
Oktoobrikuust alates kolivad aga ühest majast teise, prii majutus. (ja Kleral on jahil magamisest kopp t2itsa ees. Jaht on myygis)

House babysitting on siin populaarne teema. Enamus siinseid expatriotise ehk valgeid ehk sissekolinuid, käivad tihti kodus. Olgu see siis Austraalia, Uus+Meremaa, USA vm.

Majasid selleks ajaks valveta jätta pole ohutu, tihti kolivad sisse teenijad oma peredega või siis usaldusväärsed inimesed nagu näiteks Kory ja Klera.

Kokkuv6ttes on inimesed s6bralikud. V2ga abivalmis!
Ettevaatlik tuleb olla armukadeta naistega, kes eeldavad, et otse loomulikult tahad sa nende kallimaid endale krabada. V2ikse koha hirmud, ju on siis valikuv6imalusi napib

Ja muidugi klats! Kutid klastsivad nagu plikad! K6ik teavad k6ike ja rohkemgi veel. Elu nagu K2rdlas :)


Meenutusi Vaniast

Jaanuari esimese nädala lõpus kiskus ilm Port Vilas metsa poole.Kohvikus, hommikuso;o;gilauas, peol, basseinis, k6ikjal ja k6ik rääkisid l2henevast troopilisest tsüklonist. Räägiti aga minu meelest liiga t6siselt ka ei võetud.


Jaanuari teise nädala alguseks oli Blue Gold ainuke jaht, loksumas keset lahte. Viimane kui üks meie

naabritest olid viidud ankrusse turvalisemasse, suletud lahesoppi.


Esmaspäeva hommikul teavitasin ENDISELT puhkusel viibivat kaptenit emaili teel lähenevast tsükloni

ohust.

Vastuseks sain v2ljav6tte ilmateatest. Numbrid ja ilmakaared, mille olin endale juba sebinud ja kui nüüd lõpuni aus olla, mida ma tegelikult lugeda ei oska. Pagana Napoleon!



Teadmatuses, mis pöörded torm v6

tab, kartuses, ega ankur järele anna, aknaid ja paukuvaid kapiuksi sulgedes, iga tunni järel kontrollkäike tehes, möödus tormine ja unetu teispäeva öö laeval.



Kolmapäeva õhtul, 12. jaanuaril, kell oli 5 läbi, murdis meie kummikas läbi priskete lainete, Nixon viskas

mind kaldale. Minu plaanis oli duss, väike kokteil ja õhtusöök.Minu uus s6pruskond on v2ga tore ja mul on siiralt hea meel, et on põhjust õhtuti kaldale minna ja nädalavahetustel jahilt sääred teha. Meie jaht ei ole kai küljes, vaid ankrus, kaldast nii 5 minutit paadisõitu. Päevast päeva jahil aega veeta ei vaimselt tervislik..

Palavus, muust maailmast eraldatus, ajaviiteks vaid raamat või videod, samad inimesed, piiratud ruum – minu jaoks katsumus. Ausalt, kui ei oleks kaldale asja, oleks selle jahi sinnap2ika j2tnud.


Vahem2rkusena - Elu sellel teatud superjahil ei ole olnud kuigi glamuurne. Kapteni ja insenerita on möödunud kuu superjahil, kapten lubas puhkuselt naaseda 10. jaanuaril. Paar päeva enne seda saime j2rgmise teate – tahaksin v2ga Vanuatule lennata a v6ta n2pust pole võimalik broneerida lennupiletit USA-

Vanuatu, seet6ttu tulen nädal hiljem. Haaaaaaa! No kuulge, minu 4 aastane vennatütar oskaks ka usutavama valega lagedale tulla.

Lisaks lõputuna näivatele tehniliste probleemide jadale, sa

i jaanuari alguses otsa vesi! Ja see ei ole enam naljakas! Täitsime veemahuteid manuaalselt. 100 liitri kaupa kummikaga vett tuues, ennasohverdavalt 20 liitrilisi kanistreid kummikalt laeva vedades. Ainuüksi kogu selle jama meenutamine ja käed hakkavad valutama. Vets endiselt veeta, pissimine jätkuvalt

j22tisetopsi.




Taustainfo jagatud, tagasi tolle syndmusterohke kolmapäeva õhtu juurde.


Kella 8 ajal helises telefon. „We hit the rock”! Väriseval häälel teatas Nixon, et jaht pani karile!

Olles läbimata koolitust, „mida teha kui jaht karile sõidab” , olin 2 sekondit vait. Siis lubasin abi orgunnida. Huvitav kyll kuidas?? Ei yhtegi numbrit, ei yhtegi kontakti, kellelt abi saada.
Poiste abiga sebisime sadama pealiku telefoninumbri. Sadama pealiku vastus, „Pole minu probleem. Ja

vihma ka sajab, huvitav, kes sellise ilmaga merele läheb?” võttis sõnatuks. Kuradi tohlem, kelle asi siis

veel???Oleme arenguriigis.....



Kimasime sündmuspaigale. Tugev tuul, vihm, kesk mässavaid laineid Blue Gold j6uliselt ühelt küljelt teisele vaarumas. Ankur oli järele andnud, mööda põhja

lohisedes, olid lained minu kodu uhtunud ohtlikult l2hedale, nii 50 meetrit kaldast.


Uudishimulikke oli kaldale kogunenud trobikond. Peagi sai selgeks, et kedagi pole v6imalik pardale appi saata. Meil oli hirm, et jaht kukkub külili või mast murdub.


„Võtke kummikas ja tehke kähku jahilt minekut. Pange sussid jalga ja sõitke otse kaldale” oli meiepoolne viimane, nõudev telefonik6ne laevale. (Jalanõud juhuks, kui peab teravate korallide otsas turnima)Autod panid tuled põlema, et merehädalised näeksid kuhu tulla ja et neid oodatakse, nad ei ole yksi kesk seda kurdaima hullu lainetust.


Nägime kuidas Linda ja Nixon vaevaliselt, ilma päästevestideta (!!), kummikale turnisid. Lained peksid kummikat üles alla ühes rütmis, jahti teises. Ja siis, meie kõigi üllatuseks võttis kummikas suuna vasakule ning kadus vihastesse lainetesse.

Oli ilmselge, et kummika mootor võib otse kaldale sõites korallide otsa sõites viga saada. Aga kõik olid mures inimeste pärast ja valida teekond kaldale läbi sellise maru, 2 kilomeetrit, oli lausidiootsus!


Haarasin autost taskulambi, asusin jooksujalul kummikat kaldalt j2litama. Üleelusuuruses lained käisid üle pea, hammustades valgustamata jalgraja betoonist tykke.

Jagunesime mööda rannaäärt, autod sõitsid kaugemale. Meie pundi telefonik6ned muutusid aina n2rvilisemaks - aeg möödus, keegi ei teadnud Lindast ega Nixonist midagi! Väikest kummipaati polnud näha! Komistasin sel ööl merest kaldale visatud korallikamakate, süümepiinade ja „milline jube lõpp!” mõtte otsa.Tundsin süümepiinu, et sellisel kriitilisel hetkel jahil ei olnud. Nuuuu samas kergendust. Kohusetunne ei pea ju v6rduma enesetapusoovidega. Pealegi tööd superjahil alustades, ei o

lnud kokkuleppeid, et pean pissima topsi, so;oma soolastelt mereveega pestud n6udelt, kallutama dussivett kanistrist ja kartma oma elu pärast, kuna kaptenil on pohhui ja jätab kogemusteta meeskonna omapäi.



Jooksin lõõtsutades edasi tagasi, nõustumata autosse istuma.

Taskulambist polnud suurt tolku. Trussikuteni ligumärg, tasu p6hjas leidis oma l6pu minu telefon. Oletatavasti ei meeldi tehnikale soolane vesi.



Lõpuks, lõpuks ometi tuli teade! Elus ja terved!


Kartes kummikat lõhkuda, võtsid Linda ja Nixon vastu hullumeelse otsuse, maanduda kaldal paar kilomeetrit jahist. Olin pisarateni liigutud, kui oma ligum2rgasid meeskonnakaaslasi embasin


Blue Gold polnud ainuke hädasolev jaht sel ööl.


Kui Kory ja Klera poleks sel tormisel ööl jahil ööbinud, poleks Kory tundnud kuidas 2 turvavat köit survele järele andsid ja jaht oleks küttepuudeks läinud. Nende päästetööde käigus sain marraskil põlve ja suure augu püksipõlve.




Ory jahti turvavad köied purunesid samuti. Lained peksid armutultja h22lekalt kiilita väikejahti vastu betoonseina. Puhh puhh. Kole vaatepilt.

Esialgne plaan jahi ja betoonseina vahele neid täispuhutavaid patju (vot ei tea, kuidas see termin korrektselt kõlaks) paigaldada polnud kuigi tulemusrikas. Peale tunnist jahmerdamist lõi Ory käega, persse, mingu see jaht!



Sõbrad ja abilised ei andnud alla,

kartmatu Pete (kuulujutud räägivad, et mees olevat kunagi palgamõrtsuka ametit pidanud) hüppas lainetesse, peale mõningaid ponnistusi õnnestus jaht betoonseinast nii 5 meetri kaugusel oleva poi külge kinnitada.

Järgmisel päeval said selgeks ka kahjustused – suur auk ninas ning tõsised kriimustused küljel olid sügavad.


Sel o;o;l oli ööbimine peredes. Mina ei saanud sõbagi silmale. Kui koletis, möirgas ja vingus tuul hinge tõmbamata. Tohutu müra, lisaks ringilendavad oksad ja kookospähklid.

Kogu selle tohutu o;ise l2rmi peale, ei olnud kahjustused kuigi suured. M6ned murdunud puud, palju oksi, m6ned sildid kummuli v6i uue asukohaga.

Olin valmis vaatepildiks kummili Blue Goldist. Vedas, seisis endiselt!

Torm oli j2rele andnud, t2navad puhastati kiiresti. P2eva syndmuseks oli superjaht, mis hommikuks vaid nii 10 meetri kaugusel kaldast yksinda ja pisut nukralt, loksus. Uudistajad pidistasid, r22kisid erinevaid lugusid, kysisid kysimusi.

Nii l6una ajaks oli telefoni teel saadud kokkulepe kapteniga, et laev tuleb teise kohta viia. Advokaadi abiga sai allkirjastatud leping puksiirlaevaga. Puksiirlaeva omanik on Port Vila suurim suli. A mis teha, kui paremat plaani pole ja ainuke puksiirlaev kuulub sulile. Tuleb palgata suli.

Puksiirlaeva omanik, seesama suli, tuli peagi lagedale jutuga, et kui me nyyd kohe raha v2lja ei k2i ja asjad liikuma ei hakka, v6tavad nad jahi yle.

Et kogu kupatus meie jaoks veel keerulisemad po;o;rded v6taks, selgus et mereseadus lubab omanikuta jahi, mis ei ole ankrus v6i sadamas, omistada. Lyhidalt. Reaalsuses see k6ik nii kergesti ei k2i.

Igaks petteks ujus Nixon kahe kamraadiga jahile.

L6puks 6nnestus raha yle kanda. Ankrukett l6igati l2bi ja v2ike puksiirlaev tiris Blue Goldi turvalisemasse kohta. Kuni kapteni saabumiseni olid pardal Nixon, 2 kohalikku kutti ning ajutine kapten ilmal silma peal hoidmas. Ilma dussi ja vetsuta.