Saan aru, miks inimesed purjetamist armastavad

Olen tundnud maa l6hna! Peale pikki loksutavaid tunde merel on see imeline l6hn! Maa l6hn v6ib olla mudane ja mullane, l2hemale j6udes tungib ninas66rmetesse lillel6hn! Uimastavalt ebamaine!

Seilates mööda v2ikestest lopsaka rohelise vaibaga kaetud m2gistest saartest, tihedas roheluses valged laigud – v6imsad kosed, j2rsud kaljuseinad. Tumeda liivaga rannad vaheldumas kollase rannaliivaga, inimesed rannal lehvitamas, kalamehed ja lapsed Vanuatule iseloomulikes puust voolitud kanuudes meie uhket jahti uudistamas, delfiinid laevanina lainetes m2nglemas. Lendkalad, justkui 6rnates siidistes kleitides baleriinid, meisterlikult pikki 6hulende sooritamas, v2ga suur ruudukujuline rai, kes veest v2lja hypates 180 kraadiseid pöördeid viskab, kalaparved.

Öösiti on elektrita saared pimedad, vahest v6ib n2ha l6kkeid, vahest annab keegi rannal mööduvale jahile taskulambiga märku, lootes, et alus nende külas peatuse teeb ja raha kulutab. See k6ik on v2ga ilus!

Hommikul vahis olles p2ikeset6usu imetledes

Ilusate ilmadega, siis kui meri ei mölla ja minu sisikond paigal pysib, armastan ma merd v2ga!

Öised vahikorrad on rahuliku ilmaga maagilised. Miljonid s2tendavad t2hed sysimustas taevas, kuu mastil ja lainetel sillerdmas ja v2rskus Sinu n2ol ja kehal! V2rskus, mida troopikas tihti igatsen.

Yhel 6htul tegin endale pesa tekile. Öö tähistaeva (vau leidsin just klavituurilt ä tähe!) all oli tunduvalt jahedam ja vaade oli kordades parem kui pisikeses kajutis. Olime ankrus suhteliselt l2hedal maismaale aga sääsed mind yles ei leidnud. Ja oi milline r66m oli t6mmata end kerra millegi raskema, teki, mitte lina all kerra.

Äratus päikeset6usuga, kuu veel roosade pilvetupsude küljes rippumas. Hommikutunnid on omaette väärtus, kui palava päevani on veel aega.

Nii 7 ajal parkisid jahi k6rvale paar kanuud, pardal punutud korvid värske kapsa, papaiade, mangode, värske kurgi ja kohaliku, pirnõuna, meenutava puuviljaga, lisaks miski rohetriibuline volask köögivili, millele ei osanud me ei nime ega kasutust leida.

Laeval on värkse põud, Port Vilast kaasa ostetud kraam on otsas, puuvilju ostame saartelt. Puuviljade valik on saartel üllatavalt erinev. Salatimaterjalist ja köögiviljadest pole mõtet unistatagi, värske kapsas oli meeldiv üllatus! Sola saarel ei näinud ma yhtegi papaia (kasvab muidu nagu umbrohi siinkandis) ega mango või banaanipuud! Kogu meie saak oli 2 arbuusi!

Ühelt saarelt naasesid poisid põrsaga! „What the fuck?” pööritas ilmselges segaduses kokk Linda silmi Laeva koka amet on toonud Linda näole justkui jääva tüdimuse ning fuck ja shit on muutunud sidesõnadeks. Ka suur kotitäis elavaid krevette ei toonud tema näeole naeratust.

Poisid pyydsid tuuna kinni

Salo saarel oli k2imas ka operatsioon saiapätsid.

Kysimuse peale, kust saia osta saab, sain vastuseks, paar peret kypsetab a kes, vot ei tea. Usaldusväärne härra v6ttis telefoninumbri ja lubas asja uurida. Õhtul 10 ajal tuligi k6ne ning saiapätsid olid hommikuks tellitud. Järgmisel õhtul sain teise kõne, samalt härralt ja teemaks jälle saiapätsid. Seekord aga vähe teises toonis, nimelt selgus, et saiaküpsetaja tõi tublisti kokkulepitult kasti pätsidega pangahoone juurde, kus meie poisid töötasid aga jalutas seejärel ilma raha küsimata minema.
Jama lugu, mõtlesin mina, kuna plaan oli hommikul startida ja saarele enam asja mitte teha.
Aga asi lahenes nii. Härra Saiapätside Organiseerija tundis Härra Vanuatu Panga Esindajat Jeffi, kes teeb kaasa meie laevamatka, kes siis omakorda lubas teha pangaülekande vajaliku summaga Saiaküpsetajale. (Pangaülekande!)Kelle nime me keegi sel hetkel veel ei teadunud. Minu jaoks oli see üsna jabur aga kohalike jaoks absoluutselt loogiline

Stjuardessi amet pole kuigi gmaluurne

Olen vahepeal tublisti arenenud. Minus on k6vasti koduperenaise materjali!

Poleerimise nipid on k2pas! V6lus6naks on froteer2tik! Abiks muidugi tapva haisuga kodukeemia, imekreem nimeha Mothers. Jahil on vasest k6ik lambid, k2sipuud, ukselingid jm detailid. Poleerimismaterjali jagub!

Stjuardessid l6butsemas

Stjuardessi amet ei ole maailma glamuurseim. Muuhulgas tuleb poleerida, tuleb kraamida ja pesu tuleb ka pesta. Olen k6ik eelnimetatud kohustused enda jaoks suhteliselt meeldivaks teinud. Hakkan vist isegi harjuma selle higise olekuga. V6i siiski mitte... Troopika, umbne 6hk jahil ja fyysiline töö v6rdub ojadena voolav higi mööda keha ja n2gu. N2gu on pidevalt kaetud pr2lendavate higipiiskadega. Dussi all k2in 4 korda (vett kokku hoides lyhiseansid), riideid vahetan p2evas umbes 3 korda.

Solana, kes on superjahtidel elanud aastaid, teab kodukeemjast k6ik! Imetlemisv22rt!
Minu Pelgulinna v2ikse kodu vannialune konku sisaldab aknapesuvahendit, yks öko puhastusvahend, mis k6lbab k6ige jaoks ja siis on veel n6udepesuvahend köögis. Viimane k6lbab ka tegelikkuses k6ige jaoks. Ja ideaalselt olen siiani l2bi ajanud.
Aga tuleb v2lja, et kaupluste l6putud riiulid t2is kodukeemja purke ja topsikuid, neil k6igil on sinu kodus oma eesm2rk ja koht.

Yldiselt on stjuardessi tööks ka kliente ymmardada. Meie charteril VIPe ei ole, ymmardamist samuti mitte. Kamp mehi, kes seotud projektiga Vanuatu National Bank ja interet v2ikesaartele, leiavad ise kylmkapist 6lle ja tee valmistamisega saavad ka hakkama. Ja reisi l6pus on vanuatu kutid 6ppinud p2ris ise oma mustad n6ud pesumasinasse panema.

Solana pesumasinat remontimas

Solana on p2rit Ameerikast. Koduks nii Mehhiko kui San Diego. Kui Solana naerab, v6tab tema kitsaste huultega suu sydame kuju, paljastades valged hambad. Ta on hea lugude r22kija, ylimalt abivalmis, v2simatu tööloom ja v2ga tore! Yhel p2eval astub minu jalg ka Ameerika mandrile ja pressib tema koduuksest sisse. Töö rassimine tema seltsis oli tore (kui v2lja arvata v2ike roosa kaasaskantav makk, mis yyrgas mother fucker jou-jou r2ppi hommikust 6htuni. See OLI v2ljakutse)

Kunagi pole ma kohanud kedagi, kelle k6nepruugis kohtab nii tihti im sorry ja thank you.

Kysimuse peale, kas k6ik ameerikas on nii viisakad, vastas ta, ei. Ainult mina. Ja ma usun teda.

Solanal on 22retult suur syda. Ning ta ei hoia oma tundeid tagasi. „I love this rock!” „ I love this palm tree!” jne. Hirmuga pean tunnistama, et see on pisut nakkav.

Yhel ööl kaptenisillal vahis istudes, U2 taustaks m2ngides, saatis kapten lause peale „I love U2” (ehk siis I lave u tu) minu suunas pisut ehmunud pilgu.

Sellega algas, yhtlasi ka l6ppes minu k6nepruugis uue v2ljendi kasutamine. Ameeriklastele istub see kuidagi paremini kui tuimale virulasele....

Veel on meie pisikeses meeskonnas kokk, kelleks on minu s6ps Linda. Lindal on hyydnimi Miss Muffin. Pea igal hommikul alustame p2eva suurep2raste muffinitega. Linda on hea kokk, kes kahjuks ise nii ei arva ja juba ysna reisi alguses v6is n2ha tema otsaesisel silti „JUBE KOPP ON EES” K6ik vabad hetked mo;o;duvad diivanil raamatut lugedes v6i vusserit vaadates, unustades vahest ka 6htusöögi valmistamise.

Miss Muffin

Meie insener Sam. Sam on p2rit Uus-Meremaalt, lapsep6lve veetnud koos vanematega Vaikse Ookeani saartel. 2 aasta on Sam oma abikaasaga Vanuatul, Port Vilas elanud.
Sami kodus ripub Vanuatu lipuga T-s2rk, mida poiss kandis aastal 1982, Vanuatu Vabariigi 2-l aastap2eval, olles 2 aastane. Sam armastab merd, seilamist, Port Vilas on neil oma v2ike jaht ning firma, mis remob jahte, pakub superjahtidele abi toidu jm vajaliku varumisel ja on ka reisibyroo eest, korraldades v2ljas6ite.

Kui Sam on laevas on turvaline tunne. Kapten ja usaldamine yhte lausesse ei sobi. Laskmata end m6jutada klatsilugudest, selgus kahjuks peagi, et v6ibolla on Lindal 6igus ja kapten ongi idioot.
Kapten Sean on v2ike mees, kes p6eb ysna tugevalt Napoljoni kompleksi. Talle meeldib v2simatult pajatada lugusid endast ja oma suurtest tegudest. Hiljuti hommikusöögilauas jagas ta oma grupiseksi kogemusi. Selgus, et ta on sellel alal v2gagi tegija. 6nneks oli muffin juba seedeelundite keerises ja minu isuke ei saanud kannatada.

Jahid tyhjendavad oma musta kasti, ehk sitta, merre. Kui nyyd hetke m6elda, ei ole see suurel ookeanil nii hirmus. Kyll aga on see hirmus, kui sitt lastakse lahte, mille 22res elavad inimesed ning kus tihti seilavad jahi k6rvale kanuud. Ja seda peale 6 tunnist loksumist avamerel.
Minu arvamuse peale, et nii ei ole ilus, vastas kapten et kui yhel p2eval kapten oled, v6id teisiti otsustada (hiljem kuulsin, et selline tegu on seadusega karistatav)

Pea 3 aasta jooksul on kapten teinud mitmeid ebapopulaarseid otsuseid! M6ned n2ited.

Systeem, mis muudab soolase vee mageveeks ja peaks olema igas jahis, l2ks rikki. Kapten, kes ei usu asjade parandamisse, viskas selle lihtsalt v2lja. Lausrumalus! Nyyd peab jaht magevett ostma. See on v2ga kulukas ja pealegi sadamatest saadav magevee kvaliteet on alati kysitav.

Sama lugu yleyldise ventilatsioonisysteemiga. L2ks rikki, kapten viskas v2lja. J2llegi idiootsus.
Esiteks on kajutites ebainimlikult palava ja l2mbe ning teiseks m6jub niiskus laevale, eriti puust detailidele (mida on alusel palju) h2vitavalt!
Saades omanikelt raha ostis kapten paigaldatavad 6hukonditsioneerid. J2llegi arusaamatu otsus. Need suured kastid keset kajutit on jalus, myrarikkad ning kuna toru ots peab aknast v2ljas olema, ei saa neid s6idu ajal kasutada.

Selliseid lugusid on palju. Lisaks pildistas kapten minu tisse. Salaja, kui tekil raamatut lugesin....

Seanil meeldib anda lubadusi, mis kahjuks ei ole yldjuhul vettpidavad.

Kui idioodist kapten välja arvata, on meeskond kokkuv6ttes tore, Vanutault pärit töömeeste kamp ka t2itsa nitsekas. Nad itsitavad aina naerda ja m2ngivad mobiiltelefonidega. Oma mobiile armastavad siinkandis k6ik.

Jacko, tööde juhataja, 70le l2henev, valge nahk maksalaikudega kaetud, on arvatavasti p2rit orjapidajate perekonnast. Ja pole talle kohale j6udnud (arvatavasti ei j6ua ka) et orjapidamine ei ole enam lubatud. Jacko suhtub mustanalistesse ilmselge yleolekuga. K6ne on k2sutavas vormis, kui tema istub lauda, kohalikud t6mmaku uttu jne.

KILLUD JA 7 AASTAT?!?

T2na astus minu rakse jalg Linda pisikesse roosa raamiga peeglisse. Sulgesin kajutite illuminaatoreid (seda tuleb teha alati, kui jaht h22led sisse paneb. Seilamise ajal on aknad suletud. Katsetasin oma merereisi teisel p2eval, mis saab kui akent korralikult ei sulge, m6eldes, et oh nii palav on, lasen 6ige v2ikse tuuleiili sisse (lväga väga rumal tegu!!). Niisiis tean omast k2est, kui ruttu muutub kajut basseiniks
Roosa barbipeegel sofal sai h2vitava hoobi. Killud ja j2rgmised 7 aastat eba6nne? No v2ga möga muidugi! Alles 2 aastat tagasi l6hkusin oma t2iesti uue kodu ainukese, meetri pikkuse, peegli. See t6i kaasa ju 2 muret. Esiteks ei olnud mul aimugi, kui peletisena koduuksest v2lja astusin ja teiseks, nagu kinnitas minu Suur S6ber Timo, toob selline hooletus kaasa 7 aastat eba6nne.

Kui nyyd pisut rehkendada, siis 7 + 7 teeb kokku 14. 14!! Karjuv eba6iglus, olles oma parimateis aastates! See t2hendaks, et joppama hakkab alles m6ned aastat enne minu 50 jubileid. Ohhh kurjam!

Sola saar ja n2htamatud krokodillid

T2na öösel j2ime ankrusse Sola saare kylje alla.
Magamine alla igasugust arvestust! Koos lainetega rullusin voodi yhest servast teise, keha t2hekeseks, suurem pinnalaotus ei aidanud, rullumine oli t2ies hoos.

L2rmav 6hukonditsioneer kukkus 2 korda kummuli, 2rkasin kolaka peale.
Minu „keldrikorruse” kajutis on jube palav, igal öösel laman paar tunnikest, silmad avatud, k6vasti ponnistades, et uinuda. Laeval magamine on higine ja keeruline. Ankrus olles on aknad avatud, kui universum on lahke, kylastab kajutit v2ike tuuleiil. Mitte alati. Seilates on aknad suletud.

Minu kambrike

V2sitavale ööle j2rgnes efektne 2ratus! Pauhhhhhh! Suur laine prantsatas aknast sisse. Ja seej2rel teine.

Toanaaber Solanaga, kes kolis sisse paariks ööks ja ei lahkunudki enam, olime sekundiga kargud all, aknaaluseid panikaikasid loksuvast mereveest tyhjendamas. Minu aknaalune voodi j2i kuivaks. Joppas!!

Sola saar on Torba provintsi keskus.

M2gine ja kaunis, erineb see saar teistest elava liikluse poolest. Peat2naval kimavad ringi veokad. Yhte jeepi n2gin ka. Siin on ka maailma v2ikseim jahtklubi. Umbes 2 x 2 meetrit tuppa on mahutatud 2 lauda ja baarilett. Kysimuse peale, ka midagi syya v6i juua pakute, saime vastuseks ei.
Keskuses k2ib kibe ehitus.
Ausalt öeldes meeldis Sola saar mulle k6ige v2hem. Kippusin tagasi jahile.

Saarel on mitu koske ja v2ike vulkaan, mida meil kahjuks ei olnud aega vaatama minna. Ookeani voolavad magevee allikad. Ja see meeldib kroksidele.Ja j2lle on ujumisel kriips peal.

6htul tuli Solanaga seikluse tuhin peale. Otsustasime saare v2hem asutatud osale ekspeditsiooni teha. Lyhkarid jalas, fäfkad seljas, ootasime mil kapten Sean meid kummikaga kaldale viskab.

Kapten vaatas meid pika pilguga ja kysis, kas tahame malaariat saada? P2ike loojumas ja s22sed n2ljased.
Vanuatul on malaaria oht. Kuna minu esialgses reisisihtkohas, Tonga Kuningriigis, malaariat pole, ei l2binud ma malaariakuuri. Ausalt öeldes polnud mul ka aimu, et Vanuatul sellised lood.

Peale garderoobi t2iendamist astusin tekile pikkades pykstes, pikkade varrukatega s2tendav lindudega diskokleit, sokid, sall ja myts (l6puks ometi p6hjus esimest korda oma kootud mytsilotut kanda!) N2gime v2lja kui klounid kesk troopikat!

Kaldal, kookisin kotist v2lja suure pudeli offi, s22stamata sentimeetritki oma kehast, spreitasime suures ja r6vedas offipilves. Klounid mis klounid!

Turistid Sola saarel

Kohtasime matseetega kohalikku, kelle v6tsin ette kysimustega, kus siin need krokodillid ka elavad? „J6es”. Kui kaugel? „5 minuti kaugusel” Kas sa v6iksid meid sinna juhatada? Selle kysimuse peale, vaatas ta meid kui tolasid. „Miks te sinna tahate minna?” Nooo, et krokodille n2ha! Selgus, et see ei ole kuigi hea m6te. Krokodillid v6ivad hypata 1 meetri kaugusele ja see on lausa ohtlik. See lause veenis igatahes Solanat, ta loobus plaanist sekundiga.

Krokodillid j2id n2gemata.

Vanuatule, merehaiguse kiuste

Istun kaptenisillal. Ees on radari ekraan, justkui s2delev t2hekaart, iga kord kui joon yle ekraani jookseb muutuvad kujundid.

Siinkohal on mul radarite tootjatele v2ike ettepanek. Minu arvates peaksite sisse viima olulise uuenduse! Kui l2hedusse ilmub laev peaks t2pi asemel ekraanile ilmuma v2ike laevukese kuju. Sest muidu on p2ris keeruline neil laikudel vahet teha, on need nyyd pilved, lained, mingi ringi uliv risu või laev.
Lisaks radarile tuleb silmad hoida silmapiiril, m2rkamaks laeva, ujuvat konteinerit v6i midagi ebatavalist. Laev silmapiiril oli syndmus omaette! Yldiselt on alanud tsyklonite perjood muutnud sadamad vaikseks, jahid on suundunud vaiksematesse vetesse. N2ha saab kalalaevu.

Kui inimene yle parda kukub tuleb vajutada nuppu MOB (man over board), j22dvustamaks t2pne asukoht, t6mmata pidurit ja anda h2ire.

Igal t2istunnil hingan sygavalt sisse, keeran k2ised yles ja sammun mootoriruumi. Mootoriruum on hirmus paik. Palav, haisev ja kitsas ja v2ga myrarikas. K6rvaklapid p2he, keerad j6uga lahti uksemyraka, kus kiri DONT ENTER ja astud meestemaailma. Kiiresti vaatan ega midagi ei tilgu, kahtlane ei n2i, kirjutn yles numbrid 6li jm n2idud ja p6genen, higi otsa ees, sellest kambrist.

Minu vahetus algas kell 18, magama saab sydao;o;l. 6 tundi j2rjepanu silmi hämaras kaptesillal lahti hoida on raske. T2na on teine o;o; siin istuda, eile mo;o;dus viimane tund v2gagi udus. P2rast sydao;o;d muudame vahetused 3 tunniseks. Meie v2ike meeskond koosneb 4 inimest, valves on korraga 2 inimest. 3 tundi passimist, 3 tundi und (kui veab ja sõba silmale saan)

Ausalt o;eldes tundub mulle uskumatu, et 52 meetri pikkust jahimyrakat on v6imalik opereerida 4 inimesega! Tehnika ruulib!

Eile, nii kui Fiji saarte varjust v2lja saime muutus k6ik ilus.
Laeva k6ikumisega kyljelt kyljele, l2ks miskit minu organismis korrast 2ra. Higi hakkas voolama, n2ost kriitvalge, k6ht korrast 2ra. Keha oleks justkui shoki saanud. Koos lainete ja k6ikumisega muutus minu toidukaart v2gagi yhepalgeliseks. L2ksin kuivtoidu peale, toitun küpsistest, k6rvale ingevrivett. L6unane makaronisalat v2ljus organismist nii 20 paiku 6htul.
V2ga h6re on olla, toidule m6eldes l2heb syda pahaks, k6ik keerab sees.

Laev krudiseb, kriuksub, asjad kappides jooksevad yhest kyljelt teisele, mo;o;bel rallib mööda laeva ringi, lained pauguvad vastu laevakere. On meeleheite hetki.
Vaikne ookean n2itab oma valgeid hambaid. Midagi asjalikku teha ei suuda.
Venitan end salongi sofalt kaptenisillale, kaptenisillalt sofale ja siis jälle vaevaliselt kaptenisillale tagasi.

Kui v6rrelda jahti majaga, asub minu akna ja vanniga kajut keldris, salongi sofa 1. korrusel ning kaptenisild 2-l korrusel. Salongi kylastab m6nus tuuleiil, mis aitab elu sees hoida. Samuti on salong laevakere keskel, mist6ttu on lokumine v2iksem.

                                                          Elutoa sofad. Elupäästjad
Pelgalt m6te oma kajutisse minemisest ajab sydame pahaks.
Magan samade riietega juba teist o;o;d, ka p2eval ei suuda dussi alla minna ega alt kajutist uusi hilpe tuua. Ma arvan, et haisen ka aga see k6ik on t2htsusetu. Pyydmata n2ida kartmatu merekaruna, ytlen ausalt - jube paha on olla.
Midagi asjalikku sellise tormiga teha ei suuda. Liikuda saab laeval seintest abi otsides. Minu trajektoor on minimaalne. L2him vets, salongi sofa, kaptenisild.

Olin ynsna l2hedal loomastumisele, hambapesu oli see mis hoidis inimlikkuse poolel.

Meie v2ike meeskond oli v2sinud. See kuiv6rd k6ikuv maailm keha kurnab ja meelt nyristab on uskumatu ja kuidagi v2ltimatu. Toev6ime on halvatud.
Tegelikult ma ju teadsin, et laevareis saab olema minu jaoks paras v2ljakutse. Ja ega ma ei virisenud, kannatasin vaikselt, ootamata erikohtlemist.

Mind aitas hingamine.
Toimis ka v2hene toit, jumala eest mittemidagi rasvast v6i tugeva maitselist samal p2eval, kui v2ljas6it plaanis. Labane, maitsetu crecker ja ingveritee sest p2ris ilma so;o;gita on veel h6redam olla. Ja jutt sellest, et tegutse- no maitia, katsu sa sellise k6ikumisega tegutseda..... Minule istus lamamine rohkem.
Merehaiguse vastastest tablettidest otsustasin loobuda, peaks ju ka teisiti hakkama saama kui igapäevaselt tabletti neelama.

Teisel o;o;l oli lohutav teada, et 20 tundi veel ja oleme Port Vila sadamas.

                                                    Vanuatu lipp Blue Goldil lehvimas

Liikusime 10 miili tunnis. Peale kahte p2eva vegeteerimist on kolmanda p2eva hommik juba parem. Teisel o;o;l suutsin isegi paar tundi magada. Peale 48 tundi k2isin dussi all. Dussikabiini seintest k2tega tasakaalu otsides, pesin higi ja hirmu maha. Milline v2rskus!

Menyys oli peale creckerite ka sokolaaditort.

N2gin kui ilus on meri. Ja kui v2rske ja puhas 6hk.
Kogu reisi ajal olid meie saatjateks lendkalad. Need v2iksed h6bedaste tiibadega kalad on meisterlikud lendajad!
Mulle meeldib m6te sellest, kuidas kalad hullavad, kord parves, kord yksikult, lainetest v2lja hypates ning pikki 6hulende tehes. Teine lugu on selline, et kalad hyppavad veest v2lja, et mitte sattuda suurema kala l6ugade vahele. See m6te niiv6rd ei meeldi.

Laup2eva hommikul oli yks usin lendkala meie tekil oma otsa leidnud.