Kuningriik

TONGA KUNINGRIIK

Polyneesia ainus s@ilinud kuningriik koosneb umbes 170 saarest, kattes 700,000 km2 ookeani pinnast. Erinevatel andmetel umbes 40 saart on asustatud.
Georgaafiliselt on kuningriik jagatud 5 saaregrupiks- 'Eua, Tongatapu, Ha'apai, Vava'u ja Niuas.
Tongatapu on suurim, siin asub ka pealinn Nuku'alofa.

Tonga Kuningriigis elab u 101,000 elanikku. Umbes 40% tongalastest elab allpool vaesuse piiri.
2 korda sama palju tongalasi elab Uus-Meremaal, Austraalias, USAs. V@lismaale minnakse parema teenistuse lootuses. V@lismaal tootav sugulane on kasulik kogu perekonnale. Tongalastel on kombeks k6ike jagada, nii v6ivad siis k6ik helistada ning tood rassiva sugulase k@est raha kysida. "Ei" on tongalstele v66ras s6na.


Teed on Tongal kehvad. V@iksed kylateed on valgustamata, kui hiirejuust auk augus kinni, peateed on ok, suure vihmaga uputab, ja korralikult! @rajooksule pole m6eldud.

KUNINGAPERE
Paar aastat tagasi suri legendaarne kuningas Tupou IV, kungriigi alamad kandsid terve aasta musta, leinamaks kadunukest.

Valitsev kuningas George Tupou V, trooniti 2008, eelmise kuninga poeg on k6lakate j@rgi gei. Erinevalt traditsioonilisest kuningast ei ole tal naist ega ametlikke lapsi.
Kuningal on riigis 100 % v6im.
Tupou V soovib teha riigis muudatusi, jutt k@ib demokraatiast. Arvamusi on mitmeid, osad tongalased igatsevad vana kuningat ja ei taha demokraatiast kuuldagi, teised on vastupidisel arvamusel. 4 aastat tagasi oli pealinnas k6va moll, enamus @rihooneid p6letati maatasa. Kodanikud protestisid kuningav6imu ja hiinlaste vastu. Nuku'alofat ehitatakse t@naseni yles.

Kuulsin sellist lugu. M6ned aastat tagasi tuli keegi t@htis riigitegelane "geniaalsele" m6ttele- myyme Tonga passe. Myydi ja saadi k6va tulu.
Enamus ostjatest aga olid hiinlased, t@psemini k@put@is @rimehi, kes t@na omavad enamuse v@ikseid konservi-toidupoode Tongal. Passid osteti odavale tooj6ule, kes saadeti Tongale toole. Kohalik on laisk, hiinlane tragi. Kohalik poepidaja, kes peab yhte, kahte poodi, soodi v@lja, sest tema kokkuostuhind ja myygihind on k@rgemad. Kohalik ei saali hiinlast, kuid eelistab siiski odavamat kraami.
J@llegi hea n@ide sellest, et ei m6elda tulevikule. K6lakas raagib, et tulu v6ttis kunn endale "ahhh mis teede remont".
Riigis kus valitseb korruptsioon ja onupojapoliitika on k6ik k6igiga sugulased.
Uskumatuid lugusid on palju.

Yhe r@@kisid hambaarstideks 6ppivad saksa kutid, kes tootasid Tongal vabatahtlikena. Arstiabi ja hammaste ravi on tongalastele tasuta. Kohalike hambad on sakslaste s6nul v@ga halvas seisus. Abiprogrammi raames toodi muuhulgas lastele hambaharjasid. Harjad anti pidulikult kooli juhtkonnale. J@rgmine p@eval oli korraarmastajate noormeeste shokk suur, kool myys hambaarjasid lastele.


TONGALASED
Perekond on Tonga yhiskonna alus. Pered on suured, t@nap@eval kyll pisut kahanevad aga siiski 7,8 last on tavaline.
Kui perekonda pole lastega 6nnistatud v6i on v@he lapsi, on tavaline sugulaste lapsi adopteerida.

Tongalased on lahked, siirad ja v@ga r66msameelsed. T@naval lehvitatakse ja hyytakse bye!

Vanim tytar on lastest oluliseimal kohal, tema lapsed on k6rgemal kui teised lapsed. J6uludel saavad tema lapsed paremad kingid.
Kui lapsevanemad meisterdavad ainult poisslapsi, lahendadatakse probleem sedasi, et kasvatatakse lihtsalt poisit tydruk.

Naiselikke mehi, geisid, kohtab t2navatel tihti.

Pildil käib usin täiotsing.

Leonard Niit

Tatika eas kuulsin lugu yhest vaiksest kuningriigist polyneesias.
Vaike palmipuudega saar keset suurt sinist ookeani, roohytid, poolpaljad mustanahalised, paljaste tissidega naised kandmas vaid lehtedest seelikuid. Ja paks kuningas, kellel on eestlasest s6ber. See oli minu pilt Tonga Kunigriigist ja Leonard Niidust.
See pilt on mind saatnud ja uudishimu, milline see vaike Tonga Kunigriik seal teispool maakera siis on.

Hiiumaalt parit Leonard Niit suri kahjuks m6ni aasta tagasi. Tema poeg, Lennie Niit aga elab endiselt Tongal. Enne oma reisi v6tsin Lenniga yhendust ja oma viimastel Tonga paevadel oli mul syyr r66m tema pere kylastada.

Leonard Niit kolis Tongale Rootsist, kuhu n6ukogude v6imu eest p6genes. Leo s6itis merd, polyneesia saarestikust valis ta valja Tonga, kuhu 82 aastal pensionip6lve pidama tuli. Rootsi kodakondsusega poeg Lennie kolis Tongale 85 aastal.

Tanseks 50 aastane Lennie on abielus Indiast parit prouaga, kelle nime ma kahjuks ei maleta, neil on 3 ilusat last. Lapsed kelle isa on eesti juurtega rootslane, ema indu ning syndinud on nad Tongal- muljetavaldav kompott :) Igal lapsel on 3 nime- india, rootsi-eesti ning kohalik. Vahemalt perekonnanimi, Niit, on lyhike :)

Lennie nagu tema isagi on tegelenud edukalt kalapyygiga. Kuni tanaseni.
Tonga Kuningriigi poliitika on teema, mis pani Lennie j6udsalt katega vehkima ja vanduma. Kuningriigis ei m6elda jatkusuutlikult, plaanid puudutavad tanast paeva, kuidas KOHE raha teenida. See kuidas tanased otsused homset puudutavad, pole oluline.
Nii ka kalapyygiga. P6hiline kala mida Niidud pyydsid oli miski peen punane kala, mida saadeti Jaapanisse. Jaapanis on punane 6nne ja armastuse varv, punane kala au see. Ari oli hea, kuningriik sai kenasti kasu. Mindi ahneks, valja anti liiga palju pyygilubasid, kala sai lihtsalt otsa. Kaotas riik, meri ja Niidud tegid kalapyygiga l6pparve.

Tongalase m66tu Lenni eesti keelt ei raagi. Kyll aga sain eesti keelt raakida Tonga sugulasi samaaegselt kylastavate Uuno ja Kylliga :)
Selgus, et Kylliga olen N6mmel yhes koolis kainud ja Uno tunneb hasti minu Turbast parit s6brannasid. Vahva lugu kyll Tongal kohata eestlasi, kellega sul on yhiseid tuttavaid.
Kokkusattumus seegi, et Uno ja Kylli pidid sel paeval tegelikult teisele saarele lendama aga lend tyhistati.

Lennil oli palju p6nevaid lugusid kuningriigi elust ja Niitude tegemistest. Pea 30 aastat tagasi, kui Niidud Tongale kolisid, oli elu sootuks teine. Teid ei olnud, kylades elatigi roohyttides, turiste ei kainud, palangisid tanaval ei kohanud.
Leo oli yks vinge tegelane. Otsekohane ja hakkaja. Algust sai tehtud ka tema eluloo kirjutamisega. Kahjuks sai vahk, mida mees juba 10 aastat ravinud, v6itu ja l6pp oli kiire.
Surivoodil oli Leo tunnistanud, et tal on kahju 3st asjast, yks nendest tema l6petamata elulooraamat. Sellest on kahju ka minul. Juhtumised kuningaperega, kellega Niitudel soojad suhted, printsile pruudi otsimine, sehkeldused euroopa sulidega, vaikse ookeani vihased tsyklonid, kalapyyk ja meri.

Aitah Lennile ja tema perele kylalislahkuse eest. Jargmine kord on mul Tongal prii elamine puhtas kodus olemas ;)

Sofa surfing

Liitusin ylemaailmse saidiga couchsurfing.com.
Sait yhendab inimesi, kes r66muga v66rustavad reisiselle, pakkudes neile oma kodu tasuta oobimiseks.
Otsisin oobimist Tongale, yllatuseks leidsin 2 sofat ka Nukualofas. Saatsin m6lemale meili, 42 aastane Sifa, reageeris kohe, teiselt sofaomanikult vastut ei saanudki. M6te minna taiesti v6hiv66ra koju oobima on veider ja natuke k6he. Aga otsustasin proovida.

Sain kolmapaeval Sifaga kohvikus kokku, et taustauuringut teha. Viisakas mees, laseb vibu, mangib tennist ja golfi, reisib, vaga hea inglie keel, on igati aktiivne. Sisetunne ytles, et pervoga tegu ei ole.
Neljapaeval kolisin sisse. Sifa naine ja 4 last elavad Uus-Meremaal. Seda, et tegu on yksiku mehe koduga, sai aru juba uksel. Ema kallis, sina oleksid juba uksel minestanud! Sellist laga ja korralagedust pole ma elu sees nainud! Tolmukihti v6ib cm m66ta.

                                          Meesterahva k:o:ok

Minu tuba on pisike, kappe ja riiuleid ma ei kasuta, sest need on lihtsalt nii mustad. Voodi madratsi katsin oma Costa Rica rannalinaga (aitah Leenuke), padjale t6mbasin ymber oma halli salli (Sven, aitah, et v6isin endale patsata) ja peale v6tsin matkapoest ostetud spets lina kuhu saab vajadusel ka sisse ronida, väga praktiline ja must have kui oled seljakotiga maailma peal ringi kondamas (aitah Vahurile soovituse eest see endale seotada)
Kyll on ikka tore, kui on nii head s6brad! :)

Sifa on lugenud mees, heast perekonnast, sympaatne inimene aga no koristada see mees kyll ei armasta.

Laenasin peremehe jalgratta ja v6tsin suuna citysse. Sifa kodu on linnale m6nusalt lahedal. Ratas on paevi nainud, 6li vist mitte kunagi. Esimene ratas taiesti 8, kummid tyhjad, sadul katki, pidurid ja porikad puuduvad. Ekstreemsport Tonga pealinnas! Pööraste Tallinna linnatanavate kogemustega inimest see siiski ei kohutanud :)

Tahaks hädasti tuunimist

Linnas on ka muideks jagrattalaenutus, 30 krooni paev. Sealsed pakutavad velod olid umbes sama roostes.

Eile, reede 6htul kaisin Sifa ja tema s6bra Davidiga valjas. Meesteklubis toimus noolemangu v6istlus, Sifal oli kindel plaan esimeseks tulla ja auhinnaraha v6ita. Meesteklubisse pole naised lubatud, mina kasutasin v6imalust ja olin r66mus peremehe tasuta interneti yle.
Koju naasedes olid mehed ypris jommis, Sifa jai vistlustel 3-ks.
Suundusime klubisse, mina tuttkaine (soon ju antibiootikume), tyybid taiesti svipsis.
Ja muutusid peagi ysna tyytuks. Jokkis s6pru lisandus, yhed samad lugulood, yhed samas naljad, kiidulaulud, kui ilus ma ikka olen. Kui niiskete silmadega Davidi mul kaest v6ttis s6nadega "mul ei ole kunagi palangi girlfiendi olnud aga hirmsasti tahaks", sai siiber, laksin tegin klubis vaikse tiiru. Kiidulaulu tuules otsustasin yhe ilusa kohaliku noormehe tanstima kutsuda. Sain korvi! :)



Minu laudkond muutus aina kararikkamaks, yks tyyp aina imetles ja jahus, kui toredad on ikka need sakslased. Olin vaga kannatlik, l6puks loobusin oma kodakondsusest sakslaste kasuks :)
Tahtmata olla peorikkuja, jatsin k6igiga viisakalt hyvasti ja laksin taksot otsima.
Klubi ees tanaval seisis vaike buss, leppisime hinna kokku, taksojuhi s6ber, siiski dzentelman, avas tagumise ukse. Liuguks tuli eest ara :)) K6ik said k6vasti naerda, hyppain juhi k6rvale.

                                                                          Davidi ja Tonga politseidega. Neil on hasti uhked mytsid!

Tongalaste autod on teema omaette! Ilged romud! Tossavad, k6iki aknaid uksi ei pruugi ees olla. Aga kui pole miinuskraade, polegi see ju oluline :)

Peolt kirikusse

Edaspidi ilma tappidetta. Nii et arge tappidesse takerduga :)
Minu vana ja tubli arvuti vasis ara. Ehk Fijil saab m6ni it mees talle hinge sisse. Kui ei, loodan, et vahemalt pildid saavad paastetud!

DISKO TONGA MOODI

Laupaeval kaisin kohalikku ooelu uudistamas! Kylalistemaja omaniku naise sugulane, kohalik noormees, keda tihti ringi siiberdamas naha, viskab vaikselt silma. Laupaeval tegi Tohi asja ja uuris muuseas, kas olen ka kohalikul peol kainud. Vastus "ei " viis deidini.
Minu esimene kohalik disko ja deit mustanahalisega! Irena l6i kampa ja kell 9 oli dziip kolme noomehega ukse ees.
Noorte tongalate pidu algab autos. Tiirutatakse mooda tanavaid ja tarbitakse kangemat kraami. Sain maitsta kookospahklimaitselist viina. Arak, palmiviin see vist siiski ei olnud. Kui on ennast vinti v6etud, ka juht, sest Tongal promille ei loeta, suundutakse klubisse. Meie auojuht Loka oli viisakas noormees ja roolis ei napsutanud.

Klubis Billfishi sisustuses on kasutataud kohalikke rahvusmotiive, katus  6lgedest, keset saali on platmass lauad-toolid, mangiti moodsat ja head hiphoppi. Juuakse kohalikku rummi ja viina, 6lut, sest see on odav. Tongalaste kuulus tantsulembus jaab klubis nagematta. Enamus punt j6lgub baarileti aares.
Mehed on klubis ylekaalus. Naised kannavad suuri t-sarke ja teksaseid. Naistele tegid silmad ette ylesloodud, seksikalt puuse h66rutavad mehed, fakaleitid.

Fakaleitid on iidse polyneesia traditsioonide jargi kasvatatud noormehed. Pere on Tonga yhiskonna alus. Pered on suured ning tavaliselt on vanima 6e kohustus perekonna elu organiseerida. Samuti on ara jaotatud naiste ja meeste tood. Kui peres on vaid poisslapsed, kasvatatakse yks poegadest yles kui tydruk. Tema kohustus on abistada ema kodutoodega. Noormehed ise kutsuvad ennast leiti-ks e ladies. Kuna tongalased on yldjuhul suured, on neid naiselike maneeridega kolgateid paris naljakas vaadata.

Valgeid naisi peale meie ma ei nainud, meil egotripp!
Keset head tanstuhoogu aga jai muusika vait ja inimesed hakkasid end minema sattima. Miks? Aga selleparast, et pyhapaeval on vaja minna jumala palge ette ja k6ik peod l6ppevad sydaool :)
Reedeti kaib pidu hommikuni.

Selgus, et meie 3st noormehest 2 kaivad samas kirikus, kuhu mina eelmiel pyhapaeval palvust vaatama sattusin. Leppisime kokku, et hommikul kohtume kirikus, kus noormehed ka laulavad.

KIRIKUSSE
Kell 10 olime Irenaga platsis. Kirikusse sisenedes jaetakse jalavarjud ukse taha. Vitsaga mees naitas kohad katte. Seekord joppas, saime kohad viimasesse ritta.
Kiriku ees on suur paadile sarnanev seest tyhi puutyvi, seda kaikaga tagudes tuletatakse kylarahvale meelde, et vaja kirikusse tulla. Seda k6minat v6ib nadalavahetusel mitu korda paevas kuulda. Pyhapaeviti alustatakse paeva kirikus kella 5-se kava joomise tseremooniaga.
Kirik oli jallegi v6imas elamus! Tongalaste lauluhaal on mind ara v6lunud!
Tegin ka esimese filmiklipi, loodan, et see suudetakse paasta ning saate ka aimu kuidas tongalastel jumalaga suhted.
Minu vanaema on kindlasti r66mus, kuuldes, et olen viimase 2 nadala jooksul lausa 3 korda kirikus kainud. Kui muidugi jatta mainimata, et kirik kaib peoga kasikaes ;)

Õlgedest seelikutes noormehed jaid 45 minutit hiljaks. Ja tukkusid pea kogu teenistuse.

Selgus, et nad valmistasid ette l6unat, umut. Selgus ka, et yks jutlustajatest on Loka isa ja musta riietatud ylis6bralik vanadaam, kes oli meid enne palvuse algust kyllakutsega yllatas, Loka vanaema.
Meid, kahte v6hiv66rast palangit e valget kutsuti enda koju l6unale! Loka perekond elab kiriku k6rval, nii et kaugele polnud vaja minna.

Umu on traditsiooniline Tonga roog. Traditsiooniliselt tehti umu maasse kaevatud augus, tanapaeval on tihti tegu ka rauast jalgadel grilli meenutava alusega. Umut valmistavad yldiselt mehed. Rauast alusel tulid peale paksude tekkide ja pappide eemaldamist nahtavale h6bepaberis lambaliha ja kala. Liha massitakse kypetamisel lu lehtedesse. Lambaliha mulle ei istunud,kala kookosekastmes oli suureparane! Liha all, sytega kypsetati juurikaid. Kuumuse hoidmiseks olid sytega segi raudkangid.

Juurikaid kasvatavad tongalased ise. Igal tonga majapidamisel on kuskil oma maalapike, kust saadakse igapaevane toit. Ise hindavad nad k6ige k6rgemalt taro taime, mis on ka turul suht kallis. Taroga on k6vasti massamist, taime valmimist tuleb oodata 9 kuud. Et u meetri pikkust tarot maast katte saada, tuleb k6rvale veel suurem auk kaevata.
Arvestades suurt toopuudust ja tongalaste laiskust on maalapike suureks abiks, et ara elada. Igas hoovis, kylas ka tanavatel, jooksevad ringi kanad ja sead. Siga on pidupaeva roog. Lammast ostetakse sisse Uus-Meremaalt.
Syyakse ka koeri. Eelistatakse naabri kutsusid. Eriti hinnas on hea toidu peal palangide e valgete penid.

Juurikatest saime maitsta kypsetatud breadfruiti ja erinevaid maguskartuleid.
Tanu lahketele inimestele sain maistvat kohalikku toitu. Kahjuks ei leia pealinnas soogikohta, kus menyys tonga road. Olen soonud sushit, hiinakat, pastat aga mitte tonga toitu, sest seda ei pakuta!

Peale rikkalikku l6unasooki lobisemise sympaatse jutlustaja ning Loka vanaemaga. Viimane on tootanud pedagoogina, tema inglise keel on suureparane. Hallipaine ylimalt armastusvaarne proua selgitas meile, et kannab musta 6 kuud peale oma abikaasa surma. Ja silma pilgutades tunnistas, et tal on natuke hea meel ka, et abikaasa suri, sest nyyd saab ta ka enda elu nautida. Ei pea ood ja peavad meest ymmardama. :)

Igal pyhapaeval tehakse selles majas syya 4le perele. Tihti liituvad soojatega ka peogade s6brad. Tongalastele meeldib syya ning oma sooki teistega jagada. Pyhapaeviti on kombeks viia kandikuga syya ka naabritele, kes siis omakorda midagi vastu toovad.
Jagamise rõõm :)

Paradiisisaar. Peaaegu

PANGAIMOTU

Inimesed tulevad ja lähevad. Roland, kes on reisinud üle poole aasta Aasias lendas kahjuks Vaikse ookeani Samoa saarele. Sealt edasi läheb ta Mehhikosse.
Oma uute sõpradega, Joe Uus Meremaalt ja Irena Prahast, tähistasin oma 2st päikselist päeva väiksel Pangaimotu saarel.
Väike paat viis meid saarele. Kulus 30 minutit, et teha ekspeditsioon ümber paari majaga saare. Hoolimata saare väiksusest, võib näha erinevat taimestikku ja rannajoont.

Vee all käis vilgas elu, värvilised kalad, pisikesed värvilised krabid, nagu nööbid ja muidugi korallid. Snorgeldasin suure roostes aluseni, mis kunagi ranna lähedal oma otsa leidnud. Sinna see laevakere on ka jäänud. Vee all oli peale kalade ka muid inimese käega valmistatud vidinaid ja mõned autokummid. Rannast umbes 10 meetri kaugusel algas tume sügavus, nagu sein, lõppu polnud näha. Siin vaikse ookani osas on maailma sügavaimad sügavikud.

Korjasime kookoseid nagu õunu. Palmipuusse oli keegi praktiline inimene ka oma matseeta jätnud. Kookosepiim oli parem, kui turult ostetud.
Tongal on palju palmipuid! Igas hoovis, lisaks banaani ja bread fuidi puudele. Ilus sihvakas tüvi ja tuulest sasitud tipud. Ja kui visa ja kasulik üks taim on!
Siiski ei tohi palmipuude läheduses valvust kaotada! Pilgud taevasse, igal aastal saab mõni ringi uitav turist kookospähkliga surmava hoobi vastu pead.

Päikest ja parasiidiranda nautides põletasin ära oma kannikad ja päevitasin prillid näkku.

Kalaturg on väga põnev. Poleks uskunud, et nii värvilisi kalu ka potti panna sünnib. Lisaks igat sorti kaladele pakuti kaheksajalgu, meresiile, karpe jm põnevat kraami.
Ostsime koduteel 3 pirakat kalapoissi. Mis kala see oli, selget vastust me ei saanud. Nägi välja nagu kala tuuna konservipurgilt. Maitse oli ka sarnane.





















Külalistemaja gourme menüüs oli sel õhtul maguskartul, üks kala valmis ahjus, teised kaks potis koos erinevate maitseainetega sh curry, tsilli, küüslaugu, sibula ja värske kookospiimaga. Lisaks riivisin värsket kookospähklit.

Valmis ka bread fruit. Bread fruit on roheline, mügarlik ümmargune puuvili, kasvab igas hoovis. Kohalikud küpsetavad või friteerivad õlis, maitsesavad soolaga. Maitseb nagu väga maitsev chips.
Ära sai proovitud ka kohalik rumm. No ei olnud just parim aga  rohke mahlaga käras küll!

See oli minu esimene tõeliselt maitsev söök Tongal. Vedasin ühe elutoa vaipadest oma suurele rõdule, kus juutu jätkus kauemaks.
Noored sakslased jõid poole ööni õlut, pusisid saksa muusika saatel kohalikku rahvatantsu. Uinusin slaagerite kajas.

Malo e lelei

03.04
MALO E LELEI / TERE


Esimese vaatamisväärtusena Tongal läheb kirja kohalik liputaja. Vaene mees ei näe ju just tihti valgeid naisi külatänaval hulkumas...

Saarele jõudsin neljapäeva öösel, reedel algasid pühad. Kuni teisipäevani olid enamus poed (loe tillukesed putkad) ja söögikohad suletud, tänavad vaiksed.

Laupäeval siiski halastati inimeste peale, valitud ärid, sh turud olid avatud.
Kolasime Markiga, hiinlane kes elab Torontos, mööda Tonga Kuningriigi peasaare Tongatapu pealinna Nuku`alofa tänavaid.
Esimene shoping Tonga turul - ruuduline Burberry vihmavari, 25 eeki

Paari kuu tagune torm on Tonga puuviljaaedu korralikult laastanud. Seda oli näha ka pealinna turul kehvas valikus. Eeldasin, et sellise kliimaga kandis on aastaringselt tohutu saak ja lettidel värvilised kuhjad kõiksugu head kraami. Reaalsus kahjuks on teine. Letid suht lagedad.
Kõik müüvad sama kraami ja siiani on iga ost maksnud 3 raha (u 20 eeki) Olgu siis ostuks 3 väikest tomatijunni, kimp rohelist sibulat või suur korv kartulit.
Ka poeletid on harjumatult hõredad. Ja tolmused. Poodides puudub värske lett. Enamus on konservitoit.

KAVA
Laupäeva õhtul sain maitsta kohalikku nõrga narkootilise toimega jooki.
Puu juurtest valmistatud pulber loputatakse, sõelutakse vana sukapüksipaari meenutavas sõelas suurde ja uhkesse puust jalgadega kaussi. Jook näeb välja nagu muda, maitseb samuti nagu muda.
Kavat saab osta igast putkast, tarbivad mehed ja lapsed (vahemärkus adresseeritud emale, proua Kruusile ;)) kohalikud naised mitte. Naised võivad istuda kava laua taga joogi jagajana.
Kava lauas tehakse poliitikat, kava joojate vahel saladusi pole, liidetakse noori.
Kui noormees soovib naist võtta, läheb ta vana traditsiooni kohalselt kavaga neiu vanemate majja. Tseremoonia juurde on spetsiaalsed laulud.

Minu kava õhtu nii peen ei olnud. Oli 1 peigmehe kanditaat, ilma saatjaskonnata. Roland (minu uus sakslasest sõber) lahjat kraami ei armasta. Peale esimest sõõmu muutusid keel ja suulagi pehmeks, pisut uimastav. Maitse ei olnud ei tea mis hea, aga käras juua küll. Huvitav elamus.

KIRIK
Reede ja pühapäev olid tähtsad kirikupäevad. Hommikuti äratas võimas laul ümberkaudsetest kirikutest. Alustati pimedas,  kell 5 hommikul, lõpetati pühapäeva keskööl. Laul kõlas üle külas, üks kirik lõpetas joodeldamise, teine alustas. Paljud inimesed elasid kogu nädalavahetuse kiriku lähistel majakestes.
Meil oli Rolandiga kokkulepe- kui mina tripsutan temaga hommikul 8-ni, tuleb tema kirikusse.
Rolandil on rõngas kulmus, kõrvas, keelel ja jumal teab veel kus, käele tatoveeritud pealuu, madu ja täringud. Kirikuid ta ei armasta.
Aga just kiriku poole me sammud kell 10 võtsime.
Noormees pani varrukatega särgi üll, mina katsin dekoltee salliga.
Tongalased on väga usklikud, igal tänaval kirik või paar. Enamus on katoliiklased. Igal pühapäeval peenemad riided selga, lapsed kaenlasse ja sammud kiriku poole. Töö ja sport on pühapäeviti keelatud, lennukid ei lenda.

Külalistemajale lähim kirik on lihtne ja armas väike kulunud puust majake.
Tseremoonia algas kell 10 hommikul, jäime 20 minutit hiljaks. Uksel võttis meid vastu suure naeratusega suur mees ja juhatas meid kõigi pilkude all esimesse pinki. Oleks lootnud vaikselt kõige viimasesse sulanduda...
Kiriku altar oli valge pitsiga üle löödud, palju kunstlilli.
Alustuseks laulud.Laulda kohalikud armastavad ja oskavad! Jessssus mis hääl! VÕIMAS!! Eales pole midagi sellist kuulnud! Kogu kirik laulis, erinevad häälerühmad. Noored naised ja mehed istusid eraldi pinkides, vanemad läbisegi. Väike poiss pani näpud kõrva. Väga võimas!

Jutlustaja tervitas meid armsalt inglise keeles
Järgnes tunnine jutlus tonga keeles, teemal mis ja kes on Jeesus.
Kirikus oli lämbe ja palav, nii mõnigi tukkus, lapsed väsisid. Seejärel lauldi. Täiest kõrist ja ilusasti.
Siis istuti kivipõrandale, seljaga altari poole ja palvetati. Nii ka meie. Huvitav oli salaja piiluda, mis inimesed teevad. Mõni kaval proua oli end varustanud laia äärega kübaraga ja lasi vaikselt silma looja. Mõned inimesed lössutasid põrandal ja mõtlesid omi mõtteid. Mõnus õhkkond. Esimene osa lõppes. Kohalikud usumehed võtsid meie ette ritta, surusid kätt, tänasid, et tulime - kiriku uksed on avatud kõigile.

Tonga surnuaed on väga eriline.
Ausalt öeldes jätab pisut ehitusplatsi mulje. Suured kruusahunnikud, palju kunstlilli, palju kangast.
Matustel riietutakse musta. Ümber keha keeratakse nööriga ta`ovala, taimedest valmistatud matt. Mattid on erinevad- seeliku sarnased, punutud ribadena ümber puusade, võib ulatuda kaelani. Kadunukesega teatud sugulusastmes naised lõikavad juuksed, mehed kasvatavad habeme.

ESMASPÄEV, 08.04, ESIMENE PÄIKSELINE PÄEV

Kogu nädalavahetuse ilm on olnud väga halb! Metsikud vihmasajud. Palmid tuulest kaares, ladistab öösel ja päeval. Riided niisked, lina niiske, juuksed krässus. Linnatävatel lainetab.
Vihmavarju kasutavad kohalikud  päikese kaitseks. Vihmaga jalutavad nad ligumärgades riietes ringi, tihti paljajalu. Jalanõu pole samuti kuigi oluline. Kui kahte plätut pole, patseerid ühes, või kombinatsioon plätu ühes ja tennis teises jalas. Ja hädaga kannab ka 2 aastane number 45 plätu välja.
Kui sajab, pole ka netti. Inimesed külalistemajas on õnnetu olemisega. Aktiviteet on vihmaga piiratud. Pähh, samas on vihm soe, õhk soe ja elul pole häda midagi!

Peale hommikust paduvihma võtsime suuna randa. Roland ja 2 austraallast, kes näevad välja nagu narkodiilerid. Kes teab, võibolla ongi. Peale selle on nad ülimalt sõbralikud ja lõbusad sellid. Kimasime austraallaste rendiautoga mööda saart. Asustus on suhteliselt hõre, tihti on kahel pool vaid saledad palmipuud. Tihti näeb tohhutute matseetadega mehi ringi jalutamas, nägu naerul. Esialgu oli vähe häiriv.





Tonga Blow Holes on vaatamisväärtus!
Laavakivist rannajoonel võib leida väiksed eraldatud liivaseid rannakesi. Randa ümbritseb madal, läbipaistev soe ookeanivesi. Laguuni eraldab möllavast ookeanist suur kiviplatoo. Võimsa jõuga, läbi kiviplatoo laavakivi aukude viskuvad lained õhku, Justnagu uhke purskaevude jada. Tuulise ilmaga on vaatepilt kordades võimsam.
Esimene päikseline päev ja rand Tongal oli super!

Rohelisest Sinisesse
Esmaspäeva õhtul kolisin oma privaat Roosast Unistusest välja. Rohelisest majast sinisesse. Sinine maja on ägedam, suurem, valgusküllasem, rohkem elu ja siin on röster.

Roosa sääsevõrk asendus valge pitsvõrguga. Kokkuhoid 5 raha öö. Ja 1 voodi asemel on 11. Puhas luksus! Uue kahekorruselise maja esimesel korrusel on suur köök suure külmkapiga ja pitsides elutuba. Teisel korrusel magamistoad, minu tuba on kõige suurem.



Kuna enamuse ajast ladistab ja õhuniiskus on siinmail erinevatel andmetel 70-90% siis riided on kogu aeg niisked. Miks hoida riideid kokkupressitult seljakotis? Laotasin need kenasti 3-le voodile, 4-l magasin.
Järgmisel päeval ilmus iga toa seinal silt- kasuta ainult enda voodit.
Tegin sildil mõned korrektuurid ;)

Tagasi lennujaamas. Tongale!

JÄLLE LENNUJAAMAS

1. aprill.
3 tundi enne lendu istun nagu miilenki check-ini sabas oma suure seljakoti otsas.
Kuna ma ei saa täita tingimusi, nagu visata kott Eesti kindlustusseltsile vaatamiseks letti, samuti puudub mul lennujaama tõend selle kohta, et kotti oli kräkitud (siit siis õppetund, vaata alati kott kohe peale lendu lennujaams üle), on kindlustusseltsile minu koti jama odav. Seljakoti olulisemad augud lappis kohalik kongus nina immigrant ära. Korralik töö, hind ainult 12 dollarit, u 150 eeki. Põhimõtte pärast peaks selle kviitungi Salvale postitama, huvitav, kas nad katavad ka postikulud?

Olen check-ini sabas teine. Vaikselt hakkavad kogunema tongalased. Jälgin neid teatud heldimusega- minu peatsed naabrid ja kaasmaalased ;)
Ilusad suured pruunid silmad, suure kondiga, suured ninad, suur pahmakas juukseid ja suured kotid. Mida nad küll kõike tassivad? Kärudel on korruseid kotte ja kaste....

Kamp tongalasi seisis premiumi sabas, esimese ametniku saabudes sai selgeks, et tegemist on vale sabaga. Suured inimesed teevad suurt kisa. Kõva kisaga kobis kogu see jõuk minu sabasse, kenasti minu ette. „Meie olime esimestena kohal, tulge siia” hüüti kutsuvalt ülejäänud jõugu liikmetele. Nad olid suuremad, neid oli rohkem....
Hoidsin vaikset proofili. Ja kes teab, võibolla on keegi neist minu tulevane tööandja, mõtlesin ;)

Korraga pöördus üks mürakaru minu poole küsimusega „are you going to Tonga?” Väga asjakohane küsimus lennujaama check-ini sabas, sihtkohaks Tonga Kuningriik :)
Kuuldes, et olen Eestist, läksin proua silmad veelgi suuremaks- „My 1st cousin was married to estonian, Risto Härmat”
Nooo miks ma siis Härmatit ei tea! Üritasin enne reisi Tonga eestlastega tutvust teha, saatsin emaili Härmatile ning kuulsa Leonard Niidu pojale. Kahjuks vastust ei tulnud kummaltki.
Ja juba kirjutaski proua kontakte ja nimesid. „Võta nendega kindlasti ühendust! They take care of you”
Lause soosivas kõlas sain lennule :)

Pacific Blue lennuk oli räpane, süüa ei pakuta. Teenindus väga sõbralik.
Põnev oli aknast välja vaadata, seal all miniatuursed palmisaared ja tohutult rikas meremaailm. Mulle meeldib see sõna – Pacific. See maailma kant on olnud minu jaoks alati midagi väga eksootilist, kaunist ja kauget.

TERE TONGA KUNIGRIIK!

Nägu naerul astusin lennukist Tonga Kuningriiki.
Kuningriigi lennujaam on väike ja tuuline, oleks nagu Kärdlasse maandunud.
Saarel saab maksta vaid sulas, teen aega parajaks ja vahetan raha.
Tonga dollar, kohalik raha, 1 TOP = u 6 eeku.  Rahavahetuse tsikk teeb mitu katset, et mu dollari pataka väärtusele pihta saada. Ausalt öeldes tundus, et oli miski laksu all. Lugesime koos ja arvutasime koos. Kui topid käes, nägin ka korralikku valgustatud rahavahetuse putkat, kus 2 suure sektsioonkapi mõõtmetega turvameest ees laiutasid. Hilja, jääb vaid loota, et väga tünga ei saanud.

Peter, Toni`s Guest House sildiga ootas mind. Asjad väiksesse bussi ja sõit algas. Bussis pikutasid ka 2 kohalikku prouat. Vaikust lõhkusid nätsu mulli teravad plõksud.
Vaesel mehel on miski häda, lõug on tal 3 x suurem kui tavalisel inimesel, kobratab ühele poole viltu, hambaid on ka vähevõitu ja diktsioon kehva. Aga muidu on Peter lahke olemisega.
Valguse viht valgustas minu lähedal istuva naise varbaid! Uhhhuuuuhu!!! Mitme cm pikkused küüned olid otsast teravad nagu kiskja hambad, iga jõle küüs oli erineva neoonvärviga üle võõbataud, kirev rivi algas suure roosa varbaga. Tagumisel istmel naine löristas nina ja köhis nagu vana kronu. Päris hea kamp!
Tänav oli kitsas, liiklust vähe, tänavalgustus põles üle nelja posti. Palmide tupsud tantsisid tuules.
Peter tegi teatavaks, et pühad tulemas ja reedel, pühapäeval kõik kinni. Kas ma sooviks poodi minna. (Ole sa tänatud Peter! Istuksin muidu päris kuival!)
Tegime peatuse poes. Poelettidel polnud ainsatki värsket asja peale kartuli. Külmutatud staff, purgid, kiirnuudlid. Minu gurmee menüü järgmiseks pävaks -pudru, purk moosi, purk virskukompotti, vesi ning pakk tomatimahla.

TONI`S GUESTHOUSE
Majutati mind Rohelisse kompleksi, öö single üheses maksab 30 TOP, transport lennujaamast 10 raha.





Toni`s Guest House, minu majake
Toas möllab roosa-roheline värvigamma. Erkroheline telliskivisein, roosad kardinad ja millimallika sarnane roosa pitsiline moskiitovõrk laes! Puhas romatika :)
Saabun öösel, guesthouse on pime ja vaikne. Esimene öö Tongal on rahutu, kõva tuul, mis lahtistest akendest sisse tormab, vihmahood, loomad-linnud. Ja roosa sääsevõrk mis tahab näkku tulla. Ärkan enne kukke.

 

Minu Roosa Unistus