Emotsioonide Ameerika Mäed

Espäev, 29.03, Emotsioonide Ameerika Mäed.

Hommikul asju pakkides selgus, et siialend on mu uhikat seljakotti kõvasti nässerdanud. Kiletasin koti Tallinna lennujaamas kenasti vaglaks aga kuhugi vahele on ta igatahes jäänud - üks õlarihm on pooleks, ühe küljetasku lukk katki ja lisaks mõned augud. Tuju läks mossi, no aga mis siis teha, tassisin oma 20 kilost seljakotti ühel õlal. Jube raske! :(

Katkine küljetasku lukk

Ühe õla seljakott (pildid kindlustusfirma jaoks)

Kodu rongijaamas astus ligi kena noormees, Saksamaalt, küsimusega "are u a packpacker?" Ega ma täpselt ei tea, mis kriteeriumid täidetud olema peavad, et olla päckpäcker aga suurt seljakoti ma järel vedasin ja noogutasin "I guess I am". Meeldiv noormees aitas kotti tassida ja saatis kuni lennujaama platvormini.

Tuju oli jälle hea ;)

Check- ini saba liikus aeglaselt kui härja ila. Tongalaste suured pered tsillisid sabas, jäid check-in lettide juurde kogunema ja lobisema! Teenindajad lobisesid omavahel! Kõik olid nii aeglased! Tund möödus. Muutusin närviliseks. Mõtlesin, Tongal ongi teine tempo. Harju sellega! See on esimene osa peatykist "Ära mine närvi"

Tonga viisa.
Tongale minnes peavad olema täidetud mõningad tingimused - viisa teed piiril, eestlasele tasuta. Lisaks peab reisijal olema ette näidata Tongalt tagasi/edasilennu pilet. Siin algasid jamad.

Kuna ma ei tea, kaua ma reaalselt Tongal viibida soovin, sest on ju ka variant, väike aga siiski, et ma ei saagi kuningannaks! Lõin letti väljaprindi bronni kinnitusest, mis reaalselt makstud ei olnud. Seda ei aksepteeritud..
Teenindaja, liibanoni tibi andis stardi jooksumaratonile, mille käigus kupatasin ühest kohast teise, teisest kolmandasse ja kolmandast neljandasse. Jooksin oma 20 kilose kotiga mööda lennujaama ringe, stange higine.

Asi hakkas jamaks kiskuma, tagasi Virgin Blue leti taga sooviga osta see kuramuse tagasilennu pilet! Minu kahjuks, sattusin juba tuttava liibanoni neiu juurde. Ajaga oli väga tuuga, mina juba väga närviline. Liibanonlanna, hoolimata kellast, kuulas kolleegide nalju, flirtis vanameestega!! Lõpuks olime seal ainult mina ja lollakas liibalonlanna. lahkunud olid kõik tongalased (kes on tõesti suure kondiga :)) ka superviisorid, kelleta ta hästi hakkama ei saanud. Siis streikis minu krediitkaart. Pakkusin, et astun 5 meetrit paremale, rahavahetusse, vahetan dollareid ja maksan sulas. Selle peale vastas neiu teispool letti "Madam, to be honest, I think thers no point. You won't catch the flight!" Kuradi kuradi kurat!!!!!!

Kogu see jant oli pikk ja nõme. Kokkuvõttes oleks ma praegu Tonga Kuningriigis, kui teispool letti oleks olnud usinam, kiirem ja targem persoon. Maksin 500 krooni ja vahetasin pileti neljapäevaks. NALJAPÄEVAKS! 1 aprillil uus katse.

Lähen kohale 4 tundi varem ja proovigu nad mind maha jätta!!

Tuju väga paha! :(( Oli tunne et tönnaks veits. Aga siis mõtlesin, persse ei tönna! Olen ju vapper matkasell!

Pea norus, jõudsin jälle tagasi Tiina ja Rauli maja koridori. Koridoride vaibaga kaetud kivitrepid on koledad aga kodutu seisukohast väga praktilised! Pehme ja soe.
Tunnike istumist, panin pea kotile ja lasin silma looja. Peagi tuli naabrimees, meeldiv asiaat. Justkui aimates, et olen just kõvasti kottida saanud, kostitati külma veega ja minu elu parima purgi külma cocacolaga! Kutsus ka tuppa, keeldusin viisakalt, oodata oli veel vaid pool tunnikest.

Cocacola purgil oli kiri - happiness. Tuju oli jälle hea :))

Sydney kodutu

Tassis oli ainult tee! Ausõna!

"Siia toolile ma just tahtsingi istuda"

Karin ja Tiiu

Täna oli Sydney Harbouri lahel tuuline.

Meiesuguseid peo- ja merekarusid selline tyhitähi aga ei häiri ja võtsime kursi nudistide rannale (tegelt on see puhas poosetamine sest mul oli suht hõre olla ja natuke vingusin ka kui kapten Rauul kaatri sajaga lainetel hüppama pani)

Kats ja Tiu tulid põhimõtteliselt otse peolt, olid vaguramad kui reede öösel aga väga vaprad. Kambas oli peale minu pere Jaanus ja veel 2 merehuvilist. See et me nudistide randa ankrusse jäime oli loomulikult meeldiv yllatus. Ujusime randa, et teha väike ekspeditsioon uurimaks kohalikke tavasid.

Looduslikult jällegi super ilus koht! Kivise kaljuga eraldatud väike u-kujuline liivarand on avatud ainult merele. Maad mööda saab ka paradiisi aga peale väikest laskumist ja kividel turnimist.

Nudistide kohta saime teada, et riideid nad ei kanna. On hästi pruunid, ja mitte kõik, aga mõni oli kohe ikka päris kena vaadata!

Lahel oli seekord mitu väikest katamaraani rallimas. Kiirus oli vinge, oma silmaga nägin kuidas üks 2 korda kummili käis. Tyybid olid osavad ja peagi oli katamaraanil tuul jälle purjes.

Kõigutas päris korralikult, veini loksus sama palju riietele kui kurgust alla. "Siia toolile ma just tahtsingi istuda" - on hea vabandus, kui sa üks hetk klaas käes tähtsa näoga asjatad ja teine hetk suure kaarega toolile prantsatad. Mitte vabatahtlikult aga lainete tahtel ;)

Oli jälle tore päev täis häid elamusi ja head huumorit! Peale õhtust sauna oli toss täitsa väljas. Aga siin ma nyyd siis istun. Blogi tahab blogimist ja ei tea, kuidas Tonga nett seda blogimist toetab.

Pappi on!

Hull Kapten Rauul

Natsa kahju on oma asenduspere ja uute sõpside juurest lahkuda. Sydney on mõnus linn ja hakkasin juba ühistranspordist sotti saama :)

Homme lendan Tonga Kuningriiki. Ausalt öeldes pole suurt aimu mis mind ees ootab. Esimeseks kolmeks ööks olen broneerinud guesthouse pealinna Nuku´alofas, vaatan mis koht see Tonga on ja hakkan tööd ning elamispinda otsima.

Kell on 2 läbi, kobin magama, hommikul vaja jälle pakkima asuda. Marilyn saab siis ka lõpuks enda toas vabalt liigelda, ei pea minu kompsude vahel laveerima ;)

Kuulsad Blogijad Kats ja Tiu

Reedel kohtusin Kuulsate Blogijate Katsi ja Tiiuga! Bondi Beachil ja täiesti juhuslikult! :)

Kogu see lugu on väga tore!
Hiiumaa sõbranna Aet soovitas enne reisile minekut lugeda kahe eesti tsikki reisilugu, kes reisivad Aasias. Kodus lugeda ei jõudnud ja esimest korda käisin nurgataga.blogspot aadressil eelminel nädalal, platseerudes ise juba Sydneys.  Minu suureks üllatuseks olid ka needsamad Kuulsad Blogijad Aasiast Austraaliasse kolinud!

Juba tuttavad kohad Sydney linnast olid ka nurgataga blogis üles pildistatud. Vaatsin blogijad üle. Meie trajektoorid olid ühtinud ;)

Reedel, olles end Bondi Beachile siruli visanud märkasin nii 4 meetri kaugusel tuttvat nägu! Seesama pildilt tuttav Tiiu ju! Natsa aja pärast oli kuulda eestikeelset seletamist, Tiiuga liitusid seesama nurgataga Kats ja veel 2 eesti kutti. Lugesin raamatu peatüki lõpuni ning saatsin nurgataga suurele fännile Aedale Hiiumaale sõnumi, et nüüd on nii, et lähen teen tutvust kuulsate blogijatega  :)

Lõpuni aus olla, võtsin ennast ikka ennem kokku kui võhivõõrastele lähenesin. Minu jaoks ei ole see nii iseenest mõistetav ega kerge. Üksinda matkaja peab aga olema avatud uutele võimalustele ja niisiis olid Kats ja Tiiu minu esimeseks proovikiviks. No ja ei olnud just väga keerulised tüübid, kellega sõprust teha! ;)

Tutvus tasus ära, nalja nabani! :)

Õhtul läksime perekonnaga Eesti Maja üritusele (olen ennast ikka korralikult perre sisse söönud. Tiina käekottidest leidsin endale just sobiva, täna merel laiasin peretytre kübaga ja arvuti on üldiselt külalise poolt okupeeritud. Jääb loota nende armulikkusele ja sallivusele ;)

Muidugi kutsusin ka Tiiu ja Katsi Eesti Maja üritusele. Eesti tydrukud ikkagi.

Sydney Eesti Maja on kui suur kollane kultuurimaja, kardinatega lava ja puha. Saalis, pikkade laudade taga sumisesid kaasmaalased oma kaasadega ning söögiks oli itaaliapärane makaronitoit. 20 kulli eest sai kõva kõhutäie makarone, maitsva koogi ja õlle. Tantsuks ei läinud, kella 23 ajal hakati koju sättima. Kahjuks ka minu pere. Mul õlle sees ja hoopis teised tuuled.
Jäin linnapeale laiama koos Katsi ja Tiiuga (kellega mõned tunnid tagasi rannas sõbrunesin) ning Jaanusega, kellega tutvusin Eesti Maja üritusel. Suundusime neljakesi öisesse linna, Tiiul kilekott umbselt Eesti Maja makaronitoitu täis, nõtkelt randme ümber tiire tegemas.

Tiiu, Kats ja Karin

Tiiu oli väga osav orjenteeruja ja esimene stopp oli Tõnu juures. Tõnuga tegin juba tutvust rannas. Korteris peeti pidu, kuna Tõnis ja Arvo (samuti tuttav nägu rannast) tõmbasid Sydneys otsad kokku ja pidid laupäeval farmi tööle sõitma. Toredad poisid, hoolimata sellest, et snapsu maitse meil kohe üldse ei ühti. Kõvasti tõstis noormehi minu silmis pikk arutelu minu vanuse teemal  ja pakkumised jäid kõvasti alla 30ne!
Peoseltskond oli väga kirju! Kolme poolatari, kellest 2 olid väga suure kondiga tydrukud, nillisid 4 alla keskmist mõõtu kolumbia tyypi. Lisaks yks asiaat, tatoo hull ameeriklane ja sakslasest dj, tanstuõpetaja 

Kurnäuu

Tattuumees ja Tõnis

Kats, Jaanus ja Tiiu grillnurgas

Laian oma ägedate kaitseinglitega

Pidu oli lõbus aga Sydney soe ööelu tahtis uurimist ja nii liikus meie 4-pealine bande mööda prussakaid kubisevaid linnatänavaid ja peomeeleolus Oxford streeti kluppi.

Turvamees pööritas silmi ja ütles et tal on väga kahju aga ILMA dokumendita ta mind küll sisse ei lase! Viskasin paar mahlast nalja oma vanuse üle aga need ei läinud talle korda! "Kui sinuga midagi meie klubis juhtub, ei ole meil infi kes sa oled", ütles ta vabanduseks. Tiiu ja Katsi guesthouse oli õnneks lähedal ja teistkordselt üritasin siseneda Tiiu juhiloaga. Turvamees erinevusi ei leidnud, ytles, et see on suurimate mõõtudega ID mida ta eales näinud ja lasi mind tasuta sisse :) kuna ma vaeseke pidin ju kodus id järgi käima.
Jaanus, Kats ja Tiiu käisid ju tegelt ka aga turvameest ma kahjuks veenda ei suutnud, keegi meist ei peaks ju piletit ostma.

Klubis võtsime tanstutuurid üles, flirtisime puhuriga, jõime kannust tequilat ja ajasime eemale 20 aastase noormehe, kes end 23ks valetas. "you to quite to be 33" oli mu õhtu lemmiklause ;))

Siis me väsisime ja seisme tänavanurgal, tegime plaane kes kuhu. Olin sel ööl kodutu. Õnneks on Jaanuse suures elutoas peale väga suure teleka ka suur diivan. Aitäh öömaja eest :)

Jaanus oli tõeline dzentelman ja lõbustas prouat ka laupäeval. Hommikusöök tänavakohvikus, Oxfordi laupäevane turg ja Paddingtoni park. Laupäeval ostsin ma endale ka mantli!! Täiesti jabur lugu! Vaikse ookeani saartel selliseid asju ju ei kanta. No aga poodi ma teda ka jätta ei sanud! Oli teine nii ilus ja odav.

Burda esikaanelt

Uued kodanikud

Neljapäeval oli mul au viibida väga uhkel üritusel!
Teispool maakera 7 aastat elanud virulased Tiina ja Raul said Austraalia kodanikeks!

Panime kleidid selga ja suundusime City Halli. Saali oli sadakond välismaalast, kenasti viksitult, toolidele rivistatud. Mängis orkester, laval laua taga istusid 3 hea toidu peal peetavat poliitikut. Kokku sai sel õhtul Austraalia kodakondsuse 20 erineva riigi kodanikku! Seda on ikka palju! Nende seal 4 valget sh 2 eestlast. Enamuses asiaadid ja moslemid. Itaalia juurtega riigiesindaja ütles oma kõnes, et Austraali on kui suur jõgi, mida toidavad ja muudavad paremaks see kirju seltskond. Jõgi aga näitab suunda. Ilus kõne oli! Veidi liiga pikalt peatus oma ema spagettidel!

Lauldi hümni, leoti vannet. Känguruga ja emuga dokument ja Austraalia lipp käes said uhikad kodanikud linnapeaga pilti teha. Linnapeal oli suu mitu tundi järjest kõrvuni! Raske amet! :)

Kodakondsuse sai ka Nõukoguse liidu esindaja. Ikkest vabanenud eestlast selline asi muidugi pahandas! Raul uuris linnapealt isiklikult, mis värk on! Selgus, et tulevaste kodanike kohta võetakse info sünnitunnistuselt ja proua sündis suures liitvabariigis. Selline pläss möödalaskmine siis!

Üldiselt möödus tseremoonia valvsa Kuninganna Elisabethi, kelle foto lava kõrval rippus, kenasti.

Tähistasime shampusega! Meie klaase kaunistasid punased hibiskuse õied, mis alkoholis avanesid! Väga peen! Kui ma läheks koju, mitte ei-tea-kuhu, siis teaksin millistele prouadele selline purk lilleõisi külakostiks viia ;)

Merilynil oli topelt tähtis päev! Tema sai ka uue nime! Marilyn teatas kord oma vanematele, et tahab sünnipäevaks uut nime saada :) Austraalias on kõigil 2 nime, vaene laps pidi ühega läbi ajama. Eesti dokumendil on ta endiselt Marilyn, aussis aga Marilyn Elizabeth!

Tema auks on Sydneys ka 2 tänavat ristitud- Marilyni ja Elizabethi tänav.

Palju õnne uutele kodanikele!

Kott pakitud ja leekima

17.03.2010 Tallinn Helsinki Hong-Kong

18.03 Päev Hong-Kongis möödus minu jaoks uduselt. Plätusid järgi vedades lonkisin Annely sabas. Poed ei kottinud. Oleks tahtnud jalad seinale visata ja silma looja lasta. Reisi ettevalmistuse viimased nädalad kodus möödusid asjalikult ja kaootiliselt, und nappis. Unevõlg suurenes tänu ajavahele ja magamata ööle lennukis. 
Lootuses, et seekord suudan lennukis sõba silmele saada, jäi uneroht neelamata.
Teine öö olin targem, HongKong- Sydney magasin sulnist tabletiund.
19.03 Reede hommikul maandus lennuk Sydneys :)) Austraalia tervitas meid puhursooja 6hu ja päiksega. Olime tänulikud ja kuutisime otseteed Coogee randa!

SYDNEY

Sydneys elavad Raul ja Tiina, minu lahke asenduspere, kelle laial diivanil ma koha sisse võtsin. Lubasin jääda 4 ööks, aga etteruttavalt võin öelda, et reedel sai nädal täis ja loodan, et nad mind enne esmaspäeva välja ei viska :)

Laupäeva veetsime Sydney Harbour lahel. Rauli ja Aivo udupeenel valgel kaatril! Liiklus lahel oli tihe nagu lehter kukeseene aegu Hiiumaa metsades.
Praamid täis turiste, lisaks kohalikud, kes sügise ootuses veel viimast võtavad. Ankrusse jäime Taronga loomaaia lähedusse, väiksele liivasele rannaribale, kuhu pääseb ainult merelt. Suplus, päike ja väike vein! :)
Taronga loomaaias olen mõned aastad tagasi käinud, koaalasid ja teisi Austraalia haruldasi näinud ja olin sellise lähenemisega väga rahul!
Kõhutad kaatrininal, taamal Sydney ooperimaja, kõrghooned, Harbouri sild, ilusad purjekad. Puhkus algab mmmõnusalt! 

Tiina ja Annelyga

Rannariba kuhu saab vaid merelt

Odav tööjõud Ida-Euroopast

Sydneyst 2 tundi rongis6itu ja oled Blue Mountains rahvusargis.
Rongijaamast saab osta hop-on-off bussipileti 36 dollarit per pax. Buss tiirutab väsimatult rahvuspargi piiril, kust algavad erinevad matkarajad ja saab vantsida vaateplatsideni. Sissepääs rahvusparki on tasuta, vaated väga vinged!
Hiiglaslikus rahvuspargis laiutavad mäed ja lopsakas troopikamets, muutudes silmapiiril vähe uduseks siniseks vineks. Siit ka nimi Blue Mountains. Valisime odavama variandi ja jalutasime nii pool tundi läbi armsa väikse Katoomba linnakese mägede piirile. Selle suursuguse looduse keskel veetsime Annely ja Marilyniga oma pühapäeva

.

Blue Mountains

Marilyn on Rauli ja Tiina tips, energiline 8 aastane, kes ei seisa paigal kauem kui 4 sekundit :) Samuti ei meeldi Marilynil olla vait kauem kui 4 sekundit, niisiis lõppes üks sõnamäng ja algas järgmine. Üks meie lemmik ja ka kõige pikema kestvusega mäng oli nimede mäng. Järjekorras pidid mängijad teadma nime, mille algustäheks on eelmise nime viimane täht. Ka t6usudel, hingeldades jahvatasime lakkamatult. A muutus peagi defkaks. Annely t6i mängu kahtlased läti nimed, Marilyn leiutas ise, väitis, et just sellise nimega klassivend tal ongi!

Marilyn Elizabeth

Pühapäev on siin family fan day. Kasulik on liigelda jõnglastega sest sel päeval tähendab kasvõi 1 jõglane soodsamat piletit! Pilet yhistranspordis 2.50 per nägu. Sama pilet kehtib ka bussis ja praamil ning võid ühistranspordis veeta kogu päeva kui isu. Pered olid liikvel!
Meie laenatud lapsega perepäev tore. Päike loojus, õhtu oli soe, Sydney taevas kogus tumehalle pilve, mis segunesid erkpunase päikseloojanguga. Ilus!

22.03

Päev, mil Annely pakkis oma käsipagasi ja naases koju. Citybreak Sydneys sai läbi. Mul on hea meel, et tulid Annely!

Autraalias räägitakse palju päikese kahjulikkusest.
"thers nothing healthy about tan" hüüdlausega telereklaamid.  Eile praamis põrkasin kokku T-särgiga, millel meil tuntud ilus kollane ja ümmargune päike oli läbi teinud totaalse muutuse. Kottis silmaaluste ja veretavate silmadega kurjam kuulutas "The sun is trying to kill me".
Kinnitust austraaliaste päikse hirmule andis päiksekreemi jaht kaubanduskettides. Harjumatult suured numbrid päiksekreemi tuubil panid silmi pööritama. Faktor 30 ja 30+ on vallutanud kõik riiulid. Otsingud kandsid lõpuks vilja, kotis faktor 15.
Võin nüüd oma kogemusest öelda, et faktor 30 on tõsine tegija. Olles elanud lahke pererahva kange kraami kulul, olen saanud 4 päeva jooksul vaid õrnalt aimatava õhkõrna jume ;)
Osooniauk Austraalia kohal, lood nahavähist on muidugi hirmutavad! Aga m6ne päevaga on käpikukliimast räsitus küüned terved! Ja see välismaa jume, olgugi, et õhkõrn, on ikka ilus küll! ;)

See on minu teine kord Austraalia mandril.
3 aastat tagasi rentisime Parima Reisikaaslasega Maailmas auto ja avastasime kuukese Queenslandi. Eelmisest Austraalia reisist ei mäleta, et kohalikud hinnad oleks niivõrd r6hunud. Masu- eestlane aga tunnetab elu kallidust. Elu kolossaalset kallinemist kinnitavad ka kohalikud.

Unega segased lood

Ajavahe ei anna endiselt asu.
Tagumik ja silmad oleksid kui ühenduses... Nii kui tagumik maas vajuvad silmad looja.
Ühel päeval Bondi beachile sõites, veetsin tänu heale unele oma 2 tundi ühistranspordis. Kui lõpuks jalad alla sain ja uniselt mööda rongijaama kakerdasin, üritades sotti saada, kuhu suund võtta, juhtus hirmus asi minu lemmikriideesemega. Kaunis kleidisaba kiilus ekslaatori trepiastmete vahele. Õnneks siiski ei saanud tõeks hetkeline hirm alasti minust keset rongijaama, ainult ribad ümber tolgendamas. Sikutasin trepi lõppedes oma kleidi vabadusse. Vabadusel on oma hind ja seekord olid hinnaks rõvedad mustad õliplekid. Pärast nii pikka rongireisi tundus koju riideid vahetama minek naeruväärsena ja liiklesin ringi nagu väike räpakoll.

Bondi Beach

Kodus asusime Rauliga plekkide vastu rynnakule räige keemiaga, mis haises juba selliselt, et on tegija. Tulemusteta tühjendasime erinevaid purke! Lõpuks aitas üks väike heleroheline pulk, välja näeb nagu suusamääre, nimega Exit, millega kleidisaba pestes must õli kraanikaussi voolas. Imeline pulgake!!

Blogi saab tuurid sisse

Minu lubadused suure suuga usinalt bloggima hakata, on jäänud toppama, kuna
a) mul ei olnud toredat nime bloggile
b) veits kiire selle puhkamisega olnud
c) ei saanud kohe sotti sest blogspotist
Oma reisi 11. päeval,  Sydneys on soe laupäev ja minu olemine eilsest peost pisut hõre alustan põnevusega blogija karjääri ;)

Tatarataaaa! Blogi nimi! HOOSITAHI!
Hoositahi on tonga keelne sõna. Tähendab see kaunis sõna merihobu!
Merihobudega on mul oma armas teema ja aitäh Vahurile nimesoovituse eest :))

Ega blogi nime ei ole kerge leida! Ja kui te nüüd nina krimpsutama hakkate, et nõme nimi ja meelde ei jää ja keegi minu blogi lugema ei hakka, siis tuleb käiku variant B.
Muudan nime tahiks mis tähendab merd. Merd ma armastan väga ja see sobiks ka!