Seiklused Boholil

Ilmateade ei lubanud midagi head meie pruuni tooni ootuses kehadele ning ostustasime saare vaatamisväärsustega tutvuma minna.
Ekskursioonid maksavad umbes 2000 pesot inimene või inimesed, oleneb pakkujast ja kauplemise oskusest :)
Meie rentisime 400 peso eest rolleri ja läksime omapead tuuritama.
Siin saarel on nii, et inimesed sõidavad mööda ja pakuvad kõvahäälselt oma isiklikku vara- kas autot või siis rollerit rentida. Isa 2 lapsega rolleril hõikab- rent, rent; jeebimees pistab pea aknast välja, võrri külge putitatud katusega külgkorv, kuhu mahub vähemalt 2 reisijat, sind märgates jääb tee ääres seisma- kõik on müügiks!
Kui hetkel sellist masinat ei ole nagu soovid- pole probleemi- kõik hakkavad kohe organiseerima!
Kuna teadsin, et tulemas on mägised teed rentisime seekord automaat rolleri asemel uhke leekidega Honda (sellise toekama motika).

Teede kaardi unustasime koju,  sõitsime kõhutundega  ja lootsime heale õnnele. Tõsi, teid mille vahel valida ei ole siin palju. Pisikesi teepealseid poode läbi kammides selgus, et kaart on siin defka ja uut osta ei õnnestunudki.

Ilm oli hea, kohati nati tibutas, kuna oli soe, ei olnud sel tähtsust.
Sõitsime Panglao saarelt Boholile ja võtsime suuna šokolaadi mägede poole (olen ju suur maiasmokk ka ;)

Jõudsime käänulistele mägistele teedele. Järsud tõusud ja langused. Tais nautisin kurvilistel mägiteedel sõitmist, eile aga oli motikas kuidagi ebakindel, teed varjulistes lõikudel jube ligased ja libedad. Lisaks istus taga Miss Penu, kelle elu eest tuli vastutada.
Tundsin kuidas tagumine ots käib vinka-vonka. Võtsin hoogu vähemaks, asi läks aga hoopis hullemaks. Midagi on valesti! Selgus, et tagumine kumm oli katki läinud!
Penu hakkas jalameheks, mina võtsin suuna paistvate majalogudike poole. Lootes, et maal kus roller on põhiline sõiduvahend, oskab keegi ka kummi parandada. Näe imet, umbes 60 meetri pärast oli remonditöökoda! Joppas, sest neid ei ole just igal nurgal.
Mehed tsillisid, mängisid raha peale suurte ilusate klotsidega lauamängu.

Remontija mees oli asjalik, lappis 2 auku ära aga ventiili osa lasi endiselt õhtu läbi. Laiutati käsi - tuli uus sisekumm osta. Prouad olid nõus ning üks niisama vahtijatest saadeti uue sisekummi järele. Peale tunnikest ootamist oli roller jälle sõiduvalmis. Sisekumm maksis 175 pesot, kokku oli meie arve 250 pesot. Oma töö eest küsis mees umbes 1,5 €. Maksime rohkem.

 

Remonditöökojas löödi aega surnuks

                                                        Katkine kumm 

Filipiinide Boholi saarel on suur müügiartikkel tarsierid. Ei tea eestikeelset nime aga need on tõesti vaatamist väärt punnis silmadega loomakesed. Maailma väikseim mammal oli absoluutselt imearmas! Mahuks ilusasti pihku ära.
Tarsieride aedikus oli teisigi turiste. Maksid raha, said väiksele territooriumile ja nägid punaste lipukestega märgistatud kohti, kus väikse ehitutatud katuse all olid oksa külge klammerdunud pisikesed loomad. Alguses arvasime päris tõsiselt, et tegu on topistega ja itsitasime veel, et no meie küll nii lollid ei ole, et SELLE  õnge läheme!
Siis viitsis üks "topis" ennast liigutada ning keeras aegluubis pead. Need chillid loomakesed juba liialt ei rapsi. Või kui, siis uurivad väga aeglaselt ümbrust. Jäädes siiski suht ükskõikseks kõige muu suhtes. Silmad on neil armsalt punnis ja suu oleks justkui veidi muigel.

Just nii nupsik saabki üks loom olla :)











                                                                             

Möödusime riisipõldudest ja suundusime edasi chocolate hillsi poole.
Kui rolleritel on üldjuhul ees jalgade kaitse siis Honda lasi kõik pori ja mustuse otse juhi valgele säärejooksule ja valgetele tennistele. Alla vaadates olin väga õnnetu, sest tegu on siiski minu absoluutsete lempar tennistega. Viisin pessu, loodan, et usinad filipiini käed teevad imesid ja homme tagastatakse lumivalged tennised ;)

                                                Need olid minu lemparid VALGED tenkad

                                                 Märjal murul oli ka väike insident

šokolaadi mäed olidki just sama vahvad kui reklaampildi peal! Nudid suurema taimestikuta mumpsud meenutasid trühvleid, mida vanaema kunagi kommi vaesel ajal Draamateatri puhvetist lastele kaasa tõi. Mina pole midagi sellist ennam näinud. Kuidas niivõrd erilise kujuga mäed on alguse saanud, pole veel uurinud. Tõeliselt vahvad vaated!

                                                             šokolaadi mäed

Tagasi sõitsime juba pimedas. Ja see oli peaaegu sama pinges sõit kui libedad mäed, ülima tähelepanuga pidi jälgima teed sest valgustamata teedel kondasid koerad, inimesed ja rallisid nagu jumal juhatab suunatuld mitte tundvad rollerid ja autod.
Aga päev oli äge ning tagasi oma randa, Alona beachile jõudes otsustasime ennast premeerida Hiina restoraniga.
Restorani ees parklas keerasid end rollerilt väga vaevaliselt  maha 2 kangete ja siniste jalgade ning  tagumikuga suht rokast, väsinud aga rõõmsat (ja endiselt lumivalget, Mutt)  turisti :)

Suunaks Panglao saar

Panglaole saime nii - lend Hongkongist pealinna Manilasse, sealt edasi Cebule, seal edasi 2 tundi paadiga Boholi saarele.
(Laevapilet 500 pesot + pagas. Lennujaamast saab sadamasse taksoga. Valged on odavamad kui kollased)

Kui laev kell 9 õhtul Boholi saare Tagbilarani sadamasse jõudis, oli väljas kottpime.
Hotelli meil broneeritud ei olnud. Leidsime sadamast hotelle pakkuvate tyypide seast yhe sobiva (palju neid pakkujaid ei olnud). Astusime juba autole poole, kui Penul meenub- meie suured kotid! Väsimus teeb oma töö ja meie kotid olid endiselt laeval. Seadsime sammud laeva poole kui vastu tuli käruga mees. Kärul peale muude kodinate kenasti meie kotid. Võtsime kotid, tänasime ja astusime autole. Mees pistis kisama- pay, pay. Meie vastu- me juba maksime kottide eest! (laevale minekul maksad eraldi tasu pagasi eest). "Pay for the transport" vehib ja kisab mees edasi! Kärumees oli visa, tolknes sabas ja kisas.  Mina polnud palunud, et keegi mu kotte tassiks. Väsimus oli ja vana hakkas närvidele käima. Keeldusime ja istusime autosse. Sõnelus autojuhi ja purjus kärumehe vahel jätkus kohalikus keeles. Mida nad seletasid, kes teab aga lõppu ei paistnud tulevat!  Käratasin juhile, kui te kohe sõitma ei hakka, otsime uue takso.
Transfeeri hinda ja vahemaad täpsustasimisel tundus, et küsitav hind on liiga kallis. Võtsin jälle sõna. Kauplesin. Autojuht ei andnud ka alla. Tähtustasin, et meie pole nõus, läheme taksoga. Olin kindel, et annab alla aga pagan, viis meid pimedasse sadamasse tagasi. Kartsime juba, et satume jälle selle hullu kisakõri otsa.
Aga tyyp viis meid oma cousini juurde, kes täiesti tavalise, ilma mingi märgistuseta autoga taksot tegi.  Hiljem selgitas meile, et sõidab ema autoga ja tänu sellele odavamat hinda pakkuda saab. Transfeeri raha jäi peresse ja meie olime rahul! :)
230 pesot odavamalt algas meie hotelli otsing väiksel Panlao saarel, mis on sillaga ühendatud Boholiga. Pikaks venis see öine sõit.  Selgus, et on pühad. Ka kohalikud olid puhkama tulnud. Kõik olid täis - hotellid ja inimesed rannas.
Peale 11 öösel saime lõpuks kotid nurka visatud ja dussi alla. Helesinises familyroomis, kus tervitasid meid hiiglaslikud pruusakad.

Järgmisel päeval oli plaan uus! Plaani nimi - soodsam majutus täiesti mere ääres!
Olemasoleva 2 toaga family roomi eest küsiti natsa palju ja meile tundus, et meie elamine võiks veel lähemal rannale olla. Tegelikult lõppes meie tänav mere ääres. Aga see oli hotelli rand ja see meile ei meeldinud. Jätsime kotid pererahva elutuppa ja  rentisime tee äärest täiesti suvalistelt jorssidelt roosa rolleri. Kauplesime hinda alla ja saime 700 asemel 500-ga. Normaalne rolleri hind päevaks 400 pesot. No pole hullu, alguses saad ikka veits tünga :)  Mingeid dokumente ei küsitud, leppisime kokku, et õhtul toome samasse kohta, posti äärde tagasi.
Sõitsime ja otsisime, peatusime erinevate siltide juures, astusime sisse erinevatest ustest. Pettusime saare randades, ööbimiskohtades ja nende hindades. Rannad kuhu sattusime olid kitsad, varjus ja täis puhkavaid kohalikke. Ma ei ole rassisit ega midagi aga see polnud päris see.
Ja siis, suundudes tagasi enda elukohta, leidsime puhtjuhuslikult, et täiesti tore rand asub umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel meie peatumispaigast. Ja seda peale päevast ringi kruisimist ja otsimist:)
Vahetasime peretoa väiksema ja soodsama vastu. Bohol sea breeze. Budget majutus. Puhas, konditsioneeri, panteri mustriga kardinate ja sooja veega maksab 1000 pesot.Väravas on ka väike palmiokstest majake, kus 24 h mängib teler ja peab vahti keegi perekonna liikmetest. Nii et turvaline tunne pealekauba :)

Konditsioneer seinal muidugi mühiseb mis kole. Eile öösel, kui kõrvaklapid ka enam ei aidanud, lülitasin selle välja. Vaene Penu mõtlesin aga väsimus sai viisakusest võitu.
Õnneks peale selle, et Penu on suurepärane reisikaaslane, on ta ka suurepärane magaja. Kui ta selle magamise juba ette võtab, ei lase ta ennast millestki häirida :) Võibolla ainult kukkedel... ;)

Reisin tähestikulises järjekorras- Fiji, Filiniid..

Täna kirjutan Filipiinidelt!
15. novembril startisime Miss Penuga Filipiinide suunas.
Reis algas, nagu ikka, viperustega.

Kes neid pikki lende ikka armastab, ka see Helsinki Hongkongi lend oli piinavalt kitsas ja unevaba. Platseerusime 4-s reas keskmistel kohtadel. Pingirida ääristasid mees meistermagajad, kes olid ka parajalt umbsed sest vetsus nad ei käinud.

Kell 15.30 saime lõpuks koivi sirutada, saabusime Hongkongi. Plaan oli ilus- õhtul 19:30 väljub lennuk Filipiinidele.
Vahetult enne kodust lahkumist proovisin tulutult Hongkong -Filipiinid Cebu saar lendu broneerida. Peale tunnist vusserdamist olin jälle (mitte enda soovil) lennufirma esilehel, raha krediitkaardilt läinud aga broneeingu kinnitust  ei kuskil.
Noh, mis siis ikka, ajame asja lennujaamas korda, vajadusel ostame uued piletid lennujaamast. Lennujaamas aga lajatas meile ebaviisakas proua oi kui valusa kirve selga.
Tegime asjatult tiire lennujaama 1. ja 2. terminali vahel, et leida sobivat hinda ja lendu. Lennujaama plaan oli lõpuks peas kuid olime endiselt piletiteta.
(Kogu selle soovimatult pikaks veninud  õhtu ja öö jooksul kohtasime umbes 3 viisakat inimest. Tõesti ebaviisakas teenindus! Kõik on neil must-valge. Ei ole nii, et kurdan oma mure ja arutame sõbralikult koos, mis on variandid, mis lennufirma Sinu jaoks teha saab)
Plaan kohapeal netist odavamad piletid broneerida osutus ülimaks kannatuse proovile panekuks.
Filipiinide lennufirmade (Cebu ja Airphil Express) lehed jooksevad järjepidevalt kokku. Peale paari tundi, üks ühes, teine teises arvutis istumist ei jaksanud enam. Otsisime Hongkongist hotelli, broneerisime internetis, saime hea hinnaga-30 USD öö.
Viisime suured kotid lennujaama pagasihoidu. Kaasa pakkisime vaid mõned asjad, et järgmisel päeval linnas kuljaitades  palju tassida poleks ja 1 läpaka, et peale mõnusat õhtusööki ja dussi,  voodis enne sulnist und järgmiseks päevaks lennupiletid broneerida. Olime plaaniga rahul.

Kella 10 ajal õhtul vaatas lennujaama taksojuht meie hotelli aadressi, siis meid ja ütles (nagu ta aimaks...) "See on Hiinas" "Mismõttes Hiinas? See on HongKongis!" protestimise vastu. "Ei, see aadress on Hiinas" " Shit!" Olime broneerinud hotelli teispool piiri, Hiinas! Kõik purskusid naerma. Kaasaarvatud meie. Kaardil polnud hotelli asukoht  üldse lennujaamast kaugel, küll aga olnuks meil vaja voodini jõudmiseks viisat.
Interneti ajastul on kõik lihtne. Uurid ja otsid, broneerid ja ostad. Kui aga midagi nihusti läheb, siis vaata ise kuidas hakkama saad, ei ole sellist punast nuppu kuhu vajutada.  Pole ka kedagi sinu telefoni kõnele vastamas. Hotelli raha me kahjuks tagasi ei saanud.

Päev venis kesköö suunas. Teine magamata öö, olime surmväsinud, ilma hotelli ja endiselt ilma lennupiletiteta.
Uue hotelli otsing tundus liigse pingutusena. Lonkisime tagasi lennujaama pagasihoidu, polnud mõtet terve öö eest maksta ja tõstsime kotid jälle kärule. Käisime poes, otsisime pingi, tegime asemed, tegime õlled ja seiklushimuliste turistidena ka põnevad kohalikud snäksid. Valikus oli roheline meriroht ja kreveti maitseline paber, mis osutusid täiesti jäledateks.

                                                         Piknik Soome ajalehel lennujaama öös


Filipiinidele saab päris soodsalt, kui broneerid pileti aegsalt lennufirma kodulehelt. Lennujaamas kohapeal on hind aga mitmekordne. AGA jama on selles, et kohalike lennufirmade interneti saidid jooksevad järjepidevalt kokku, pannes väsinud närvid korralikult proovile!
HKGi lennujaama öös oli kuulda eestikeelseid vandesõnu, oli tuska aga oli ka suur soov edasi minna ja peale paaritunnist andmete uuesti ja uuesti ja uuesti sisestamist olid meil kella 4 paiku öösel piletid olemas.
Olen Hongkongis käinud ja mõte linnaekskursioonist peale 2 magamata ja pesemata ööd ei olnud kuigi nunnu. Maksime pileti eest 200 €. Rohkem, kui arvestasime aga tahtsime Hongkongist minema saada! Võrdluseks- esialgne lennupileti hind, mida broneerisin oli 75€.

Minu elu esimene öö lennujaama pingil oli täitsa ok. Magasin vaid tunnikese. Pink on ikkagit pink- kõva ja kitsas. Pealegi tegi kliima mingil öötunnil kannapöörde, käima pandi kõik ventikad. Külm hakkas.
Hommikul 5 ajal, panin  selga puhtad riided, pesin hambad ja suundusime hommikusele lennule.
Ka check-in ei möödunud viperusteta aga õhtuks olid 2 magamata zombit Filipiinidel, Cebus! :)

2 kuud Taimaad ühes peatükis

Tais on näha palju!
Mahutan 2 kuu seiklused kokku ühte lühikesse peatükki. Pealiskaudselt  ja lühidalt  :)

*Kui sul kauplemise vastu midagi ei ole, tasub kaubelda. Tänaval värske puuvilja müüja hinnast alla ei anna aga muidu pea igal pool saab esialgsst hinnast alla.
*Soovitan kindlasti rollerid rentida (kindlasti kiivrid pähe). Olenevalt piirkonnast võetakse pass või juhiload pandiks (passikoopiat ei aksepteeritud kusagil) Lihtne ja odav viis liikuda sinna kuhu ise tahad. 
* Söök-söök-söök! Proovi kindlasti ära-tom yam, tom ka, papaya salat, kõrvitsa curry. Tegelikult on nimekiri pikem. Tuliduse aste on erinevates kohtades erinev, kui teravat ei armasta, ytle seda kindlasti tellimust esitades.
* Varu sularaha, kaardiga üldjuhul Tais maksta ei saa. Rahavahetusi on iga nurga peal. Samuti reisibüroosid, kust kaudu kõikvõimalikke trippe osta.
*Siseriiklik lennuühendus toimib tiptop. Saarte vahel saab liikuda üldjuhul kas lennuki või laevaga. Rongiliiklus toimib ka hästi. Kogu transport on uskumatult hästi toimiv, kõik siblivad, kisavad, vehivad kätega aga kogu selle näilise kaose keskel, uskumatu küll, toimib kõik suurepäraselt.
Kui kusagile saamiseks on vaja mitut transpordivahendit, näiteks buss ja laev, soovitan ühise paketi koos ära osta. On tunduvalt mugavam kui ise kõik piletid eraldi osta. Hinnas erilist vahe ei tule.
* mina ennast ei vaksineerinud. Pole vajadust, kui just eiteakuhu tsunglisse pole plaani minna

Uputasin ja kaotasin/varastati kogu reisi jooksul paar fotikat, ühe Tais, Ko Tao saarel, koos enamus Tai piltidega. Mõni pilt on alles. 

Põhja-Tai

CHIANG MAI
Vaimne koht P6hja-Tais. Reeglina võetakse mingeid kursusi (koka, meditatsiooni jne). Kolatakse ümberkaudsetes külades, aga ka sellise väikene turistilik maik on juures, aga ei midagi hullu.

Seal kandis on ka PAI linnake. Pisike, imearmas ja hubane hipilinnake. 

Saab elevandifarmi külastada. Iseasi on see, kui õigeks sa pead elevantide vangistuses hoidmist.
Kayani küla e longnneck village Mae Hong Son provintsis. Pai jõe ääres on turistidele vaatamiseks ja katsumuseks kunstlikus külas, justkui kaubad riiulil vaatamiseks välja pandud pikaks venitatud kaeladega naised. Hõim põgenes Birmast tagakiusamise eest. Nüüd maksab Tai valitsus neile palka, et olla turismimagnet. Kurb.

Paadisõidul võis kohata suplevat elevanti                                3 kilo 

                                                Valge hiiglane

Mae Hong Son linn Birma piiri 22res.

Golden Triangle ehk Kuldne Kolmnurk. Kolme riigi, Tai, Laose ning Birma piiriala mis on ajalooliselt kuulus oopiumi kasvatamise piirkond. Tänapäeval on Tais narkootikumid keelatud.

Mis ei tähenda seda, et neid pea iga nurga pealt osta ei saa.
Meie rolleri peatas väiksel külateel kohalik eit, kes käe liigutusega suitsu pahvimist jäljendades kanepit pakkus. 

Põnevad mägiteed, ilusad vaated, mõnus olleritega ringi cruisida. 

Kahjuks pole seal kandis merd ja päris palav hakkas :)

KO PHANGAN, selline chill lebotamise koht, selline ladna backbackeri fiiling. Kuulus full-, half-, black- ja white moon’i pidude poolest. Ise osalesin full moon party warm up partyl. ehk siis 1 päev enne päris päeva. Oli vinge pidu küll. Kokteile joodi ämbritest, tantsiti end rannas muusika rütmis ogaraks. Päris peod pididki liiga ülerahvastutatud olema.

Keskusest välja sõitvad teed on päris hullud. Ise arvan, et olen kõva rolleriäss aga seal oli küll kohati hirm nahas.

Pöörased pidutsejad ja tihe rebimine kokteiliämbri äri lettides

KO TAO
Saar mis saab tiitli- kõige halvemad teed maailmas :)
Vihmaperioodid tegid laastavat tööd, paljud teejupid väljaspool keskusi on lihtsalt minema viidud. 
Muidu väga mõnus saar, mereääres head restoranid, hubased baarid.

PHUKET
Ühe osa saarest on vallutanud kuldkettides speedodes venkud. Menüüd vene keeles. 

Soovitan rollerid rentida ja saarel ringi t6mmata, tai poksi vaadata, igasugust veesporti teha www.firstbuddy.ee (eesti poiss Urmas pidi mõnus tüüp olema, ise ei kohanud)
Randadest vast ööbimiseks Kata, selline "rahulikum" ja hubasem kui Patpong (rohkem rahvast).  Karon igavavõitu sirge rand. Turistid on hinnad üles ajad.

Phuketis on head lohe ja tuulesurfi võimalused.

KRABI
Phuketist läksime laevaga läbi Krabi Ko Lantale. 
Krabis pole peatunud aga lisan siia ühe oma tuttava kommentaarid-

isiklikult pooldaks seda kanti peale Phangani st.sinna satuke heameelega tagasi. Juhul kui minna, siis kodukoht peaks olema Ao Nangi rannas, mis on OK nn.keskuseks, sealt saab v6tta k6ige kergemini igasuguseid tuure - snorkeldama(lähisaartel väga ilus veealune maailm), kaljude juurde (ronima), kajakiga mangroovivõsadesse, james bondi saartele, phi-phi'le, rahvusparkidesse, Krabi linnakesse jne. Loodus on vaieldamatult kõige ilusam/erilisem mida ma olen Tais näinud. Sisuliselt saad samu tuure võtta ka Phuketist, aga hinnad on seal kõrgemad. vt.ka Krabi ja Phuketi v6rdlust http://trip.ee/node/23717 Krabi linna nightmarket on hullult head sööki täis, kui kuskil nii õhtul 6-8 paiku külastada. Tom yam goong oli seal ülihea. Ao Nangi lähedal on Railay rand, mis on ka sellise Ko Phangani tundega.
Sama lugu, ise pole käinud, edastan tuttava kommentaarid- KO CHANG on suht muhe koht, eriti independentpo ööbimiskoht ja selle vaib. Saar on midagi Phuketi/Ko Samui ja Ko Phangani vahepealset. Juhul kui oled näiteks mööda maad Kambodza poole teel, siis 4-5 päeva kaob vabalt sinna ära.

KO LANTA 
Palju muslemeid.
Lõunatipus leiad randasid, kus inimesi vähe. Teed sinna on halvad aga tasub proovida.  
Mõnus rahumeelsem saar, kui oled rahutu hingega ja vajad rahvast enda ümber, siis väga pikalt vastu ei pea. Juhul kui vajad maha rahunemist, siis hea saar taastumiseks ja niisama olemiseks.
Kokakoolis käisin seal. Äge on Lime kokakool, mere ääres, moodne avatud köök. Soovitan :)

Sellel saarel on kohati huvitav kohalik arhitektuur. Reas madalad puumajad, lained all loksumas. Mereandide restorane palju.  

PHi PHI
Kui randud, on kari majutuse pakkujaid sadamas ootajaid. Väsitav tervitus pea igal saarel. Vahel aga tasub proovida. Varuge sularaha, Phi Phi saarele pääs maksab väikse summa. 
Palju noori, rannas on õhtuti ägedad tuleshowd. Neid näeb Tais randades, baaride piirondades, palju.
Jätsid sügava mulje.

Evakutsiooni sildid meenutavad saart laastanud traagilist looduskatastroofi. 

View point. Soovitan päikse loojumise ajal- imeline vaade.
Võtsime PhiPhil päevase laevareisi, miski sunset trip oli nimi. Paat peatub mitmel pisikesel saarel, ka saar kus The Beach filmitud ja hurmav Leonardo Di Capro isiklikult liiva oma varbakestega puudutanud  :)
Tripil tehakse snorgeldamise peatusi, kanuud on laeval kaasas, päikseloojangu ajal sõidetakse tagasi. Isegi lihtne lõunasöök oli hinna sees. Hind vist 550.
Vanakooli paadid on ägedad aga meie valisime sellise suurema, vanakooli stiilis sinise laeva, kus oli mugavalt ruumi, ei olnud külg-külje kõrval istumist. Laeva valikul vaadake kindlasti, et valite sellise, mil katus peakohal. Muidu võib päiksepiste saada :)

Meenutusi Taist. Bangkok

Seda postitust võib alata sõnadega- ühel vihmasel pühapäeval Nõmme mändide all.

Õues on juuni.
Tänaseks olen kodus olnud kuukene. Minu viimasest blogimisest on möödas väga kaua aega. On tunne, nagu ka rännakutest.

Natuke imelik on kodust neid Tai memuaare kirjutada.

Blogi jäi unarusse sest saatsin oma vaevalthingsees läpaka Vanuatult koju ja tasulises Tai internetiputkas blogi kirjutamine tundus nõme.

Vahetu kirjutamine on kindlasti ausam ja eredam, eks emotsioonid on ajaga tuhmunud aga samas on tunne, et minu hoositahi lugu on ilma Taita kuidagi poolik.

Taimaa, minu reisi viimane sihtkoht oli super!

Lihtne reisida, infot erinevate saarte kohta leiab lihtsalt, transport saarte vahel hästi organiseeritud,  odav, lõbus, muretu ja mind kui söögisõltlast vaimustas Tai köök.
Peale ühekülgset ja kallist Vanuatut, konserviarmastajate Vaikse ookeani saari ning isuäratavat, kuid väga kallist Sydneyt, on Tai köögipool suisa imeline!!!

Taikas keerab maitsva söögi kokku absoluutselt kõigest! Igast looduses kasvavast juurikast (ükskõik kui jubeda haisuga see juhtub olema) ja viimasest kui ühest fauna esindajast. Tailane teab kuidas mereandidest oigama paneva roa valmistada, inimlapse kõhus lõpetavad ka sitasitikas ja vaglad.

Paljuski oli Tai minu jaoks retk köögi ja maitsete maailma!

Tarvitses vaid õhkõrnalt mõelda toidule, kui ninasõõrmed ...

Tais ei ole olemas kohta või aega, kus süüa ei saa.

Iga päev uus menüü, järjekordne söögikoht, mida erinev eelmisest, seda parem.
Teeäärselt kärult, söögiplatsilt, hotelli resordist, moodsast kohvikust, euroopalikust restoranidest, rannabaaridest, tagasihoidlikest logudikest, kus ühes ruumis kostitatakse näljaseid ja samaaegselt kogu pere aega veedab, lapsed kasvavad, riided kuivad. Iga päev midagi uut ja erinevat!

Kõige maitsvamad toiduelamused saab umbes  jalgpallistaadioni suurustelt söögiplatsidelt. See on koht, kus kohalik söömas käib ja kohalik teab mis on hea! Üldiselt on neil ka inglisekeelsed menüüd ja teravad road.

Söögitegemiseks pole palju vaja

Maailma ägedaimad tsillimiskohad

Ämbriga kokteili! Väga praktiline!

Mida iganes!

Shark, crocodile, chicken, tuna, baracuda jne

söök või lemmikloom?

Amet- nõudepesumasin

Võrreldes Vaikse ookeani saarte elanikega on tailased kultuursemad.
Iga maja ees miniatuurne, väikeste detailide ning kulla-karraga templid. Olgu see siis väike osmik või uhke büroohoone. Jalgadel templid on ehitud värskete õitega, templites elavad miniatuursed inimkujud, hobused, elevandid. Jumalatele maitseb roosa mullijook, mida kallatakse klaasi või

jäetakse tempisse pudeliga.

Kui polüneesialane külitab enamuse ajast siis Tai inimesed rapsivad tööd teha.
Väidetavalt on tailane ka "kuradima laisk" nagu ütles Kats ja tööd rabavad hoopis Laost ja Birmast sisserännanud. No mina neil vahet ei tee ja magavaid kehasid kohtad Tais harva.

Tailaste riided on puhtad ja väljanägemine hoolisetud.

Lendasin Sydneyst Bangkoki.  Vaikse ookeani saarte eluga võrrelda on see linn äärmuslik.
Bangkoki tänaval tekib mõte, et huvitav kas tõesti iga iga 3s naine teenib raha keha müümisega ja siis vastukaaluks polüneesia naised, kes kannavad suuri lohvasid riideid mida nad ei heida isegi ujuma minnes.

Nende koerad ja kassid on paksuks söödetud. Läbipaistvad Fiji koerad ei oskaks arvatagi, et need lahmakad elukad on nende liigikaaslased!

Vaikse Ookeani ääres on ostlemisega tuuga, uute riite, bikiinide, deid või suveniiri valik on vaese võitu. Juhul muidugi, kui sa ei ole suurte bula lilledega mustrite austaja, ja ei armasta kuhilatele sarnaseid suuri kleite. Austraalia abi ehk kaltsukad täitsid oma eesmärki ja viimane ku üks minu riideese oli sealt pärit.

Tais on asjad sootuks teistlaadi. Bangkok on ostuparadiiis!


Bangkok- hullumeelseim paik kus ma siiani käinud.

Linn mis ei maga kunagi. Prostituudid, tihe liiklus, 24 h avatud ärid, toiduputkad, pilvelõhkujad ja ligadi-logadi räpsased hurtsikud. Igal õhtul muutuvad tänavad turgudeks. Müüakse absoluutselt kõike. Kasutatud hambaproteese, krokodillikäppasid, halvakvaliteetseid louis vuittoni kotte, lilli altaritele ja templitesse, jumalustega ripatseid, iseennast ja palju, palju muud!

Tais on palju kerjuseid. Eriti suurlinnades. Annad tänaval papil istuvale tukkuvale emale, kel murjamist beebi süles. Siis tuleb jalgetu, siis pime, siis määrdunud ja katkistes riietes laps. Ja siis enam ei anna...

Kasutatud proteesid

Kõike, Bangkokis saab kõike

Royal Palace- uhke ja kuldne kuningakoda

Viisat ON vaja

Oehhh!

Nyyd siis juhtus selline lugu, et blondi peas t2rgatas v2ike tuluke (kahjuks kyll viimasel hetkel). "Ega eestlasel ju OMETIGI Taisse sisenemiseks viisat tarvis pole", see m6te l6petas kolinaga sahtlis nimega - Naiivsed M6tted Minu Elus.

On ikka vaja kyll.

Olen kaks n2dalat Sydneys tsillinud.

Sydney! Roheline! Lemmik rannad!

Reede p2rastl6unal (kui Sydney Tai saatkonna viisa osakond juba r66msalt koju n2dalavahetust t2histama l2inud) uurisin elu ja sain teada, et Taisse lendamiseks ON eestlasel viisat VAJA.

Juhul kui oled kohapeal kauem kui 15 p2eva, ja selline plaan mul on.

Lame! Väga lame on nii blond olla!

Taisse sisenedes saab piiril viisa 15 p2evaks. Saatsin Tai Soome saatkonda p2rimise, kas ning kuidas saab Tais kohapeal viisat pikendada. Vastus- ei saagi.

Variant, et viibin lihtsalt ylbelt maal kauem, langes kah 2ra.

Lonely Planet kodukal seisab j2rgmine info-

If you overstay your visa, the usual penalty is a fine of 500B per day, with a 20,000B limit.

100 kohalikku raha e bahti on umbes 36 eeki. Kalliks l2heks see pull.

Viisa run on Tais populaarne, ehk k2id korraks naaberriigis 2ra. Reisbüroode suurimaid müügiartikleid. Kõik on kenasti ära orgunitud. Taimaassee kiindunud turist, kes koju minna ei taha, istub bussi, sõidab punktist A punkti B ja kõik tehakse tema eest ära. Sina ainult pleki.

A mulle tundub, et hetkel on k6ige lihtsam ja turvalisem m6ned p2evad veel Sydneys passida. Ja tempel passi saada.

Niisiis selle asemel, et esmasp2eval lennukisse istuda jalutab blond endiselt suurlinna t2navail, suunaks Sydney Tai saatkonda.

Kaasas pass, foto, passi koopia ja viisa taotlus.

31. m2rtsini on k2imas tore kampaania - tasuta viisa. Arvatavasti osa kampaaniast, p2rast rahutusi ja pomme Tais ning turismi langust, eesm2rgiks sihtkohta populiseerida. S22stan 45 AUD, 500 eeku! :) jehuuu

Loodan v2ga, et saatkonna to;o;tajad on usinad to;o;mesilased ja lennata 6nnestub kolmap2ev, neljap2ev.

Nojah, nii et teen Sydneys j2rjekordselt overstayd!
Aasta tagasi sai ka n2dalast kaks ja pool. Tiina ja Rauli sofal. Tsenaarium kordub uue ohvri Jaanuse sofal!

Rauli ja Jaanusega. Neil on sofad ;)

Brian, Jaanuse korterikaaslane kinnitab, et ohh, ole kaua tahad! A kes neid iirlasi teab.

Jaanuse naljad minu endiselt siinviibimise ja organiseerimise (v6i siis organiseerituse ((mis on muidugi kohati 6igustatud)) aadressil muutuvad juba igap2evaseks ja natsa imelik on olla. T2na, pyhap2eva hommiku puhul tegin pannkooke, et kuidagigi oma eksistentsi 6igustada.

Tyypiline n2dalavahetuse hommik.
Olematu jumega trussikutes Bryan sofal oigamas kui paha tal olla on

Kell hakkab 2 saama ja Brian magab endiselt, peale eilset pummelungi, sulnist und. Ehk peaks m6ned pannikad talle s22stma!

No ja lisaks h2vitab suurlinna kallis elu halastamatult rahakotist kr6biseva.

Ehhh kokkuv6ttes pole kogu see lugu ju nii katastroofiline. Positiivne ja helgem kylg loos on see, et sain viisa vajadusest enne Tai piiri teada.

Kipun suurlinnast lihtsasse ellu tagasi. 6rritan siis ajaviiteks end Tai reisilookeste ja piltidega. Ja tean, et peatselt seiklen seal, seljakott seljas, higi voolamas. (mitte ei kylmeta!!)

Bangkokis ootan mind Peter, yks Vanuatu s6ps. Kui ta veel muidugi ikka ootab....

Peter on h2sti tore! Kiilakas, 50 aastane, heas vormis elumees. Commando Pete, hyydnimi, ytleb nii m6ndagi.

Kui uskuda kuulujutte, on ta kellegi enesekaitseks maha koksanud, Sydneys narko2ri ajanud, Venemaal o;o;klubisid pidanud, Hiinas vanglas istunud, veokiga õhku lennanud, helikopteriga alla kukkunud... siuke värvikas tegelane! Ja endiselt elus! :)

Kõike lookesi ei maksa uskuda, mis väikses unises Port Vilas inimestest pajatatakse ja mina tean tema softimat kylge, kui oleme napsuklaasi 22res tunde liblikatest ja loodusest r22kinud.

Igaljuhul tunneb Pete Taid h2sti on arvatasti turvaliseim reisikaaslane maamunal :)

Ootan v2ga Katsi ja Tiiuga kohtumist Ko Taos! :)))))

Ja veel yks p6nev taaskohtumine leiab aset Tais ;)

Urban

Sydney! Suurlinn! Vauuuu

Suurlinn tervitas mind kylma ilmaga. Kraade on napikalt 25, on pilvine ja tuuline ja tipsid vihma. Mul on kylm! Piinlik on hambaid plagistada ja viriseda aga kolmekymnest kahekymneviieni on vahe vahel ja ma t6esti kylmetan. Lisaks jumaldavad nad siin hullumoodi 6hukonditsioneere. Ja ikka p6hja!

Kylmkapi temperatuuril yhistransport ja toidupoed on v2ljakutse!

Kui uued ja puhtad autod! Kui palju valgeid inimesi, kui siledad, aukudeta ja poritud teed, kui moodsad kodanikud! Milised suurep2rased kohvikud, silme eest l2heb kirjuks milline toiduvalik, milline gurmee! K6ik see v2rske ja tervislik ja kogu maailma ko;o;k on letis. Vali mida iganes!

Ja MILLINE internet!!! Kiire nagu vormel!

Olen nii sillas, et peaaegu selilili! :)

Uhhh peale aastast lihtsat elu saartel olen taasavastamas urbanismi! :) Ja t2itsa 2ge on!

Majutun Jaanuse sofal. Jaanus teab kuidas virulast r66mustada ning minu esimesel 6htul oli menyys pelmeenid. Hapukoorega! Kui maitsev!!! :)

Suurlinna elu nautimas. Hommikukohvi bangbangis. See on petukas pilt, sest ma ei joo ju ometigi kohvi!!! Ja kui Mutt mu blogi loeks, siis ta teaks, kui haneks ta tõmmatud on :)

Reedel tunnetasin suurlinna vaibe tagasihoidlikult, laup2eval k6vah22lselt otse laivis!

Sydney Future Music festivalil! Mitu lava, suured nimed, tohutud k6larid, pikad vetsusabad, kymned tuhanded muusikahuvilied ja kehade liikumine, kätega vehkimine heade rytmide saatel.

Liiga palju

Kuulusime arvatavasti Jaanusega selle 2 protsendi kontserdipubliku hulka, kes ei olnud tarvitanud meelemürke..

Kui laialt levinud ja tavaline on siinpool maakera narkootikumid on kohati yllatav. Teiseldatavad sinised vetsuputkad (mis on kõikjal maailmas samasugused) olid puhtad, kraaniga ja kubisesid pisikestest tyhjadest kilekottidest.

Peaesineja Chemical brothers oli super!

N2gin 2ra ka Kesha, olles arvatavasti vanim publik. Jaanus seisis tylpinud n2oga minu k6rval, k6rvaklapid peas oma muusikat eelistades... Tuleb tunnistada - kontserdil ei venitanud v2lja.

Liiga v2he

Veel meeldis DJ Leftfield, DJ Sven V2th, Pendulum, Mark Ronson

Ja veel meeldis saksap2rane hotdog saksavorsti ja hapukapsaga!!! Inimesed, hapukapsas! Seisin seal katla juures ja lihtsalt nuusutasin...... mmmmmm... ila jooksmas

Pyhap2eval oli p2ike! Ja taaskohtumine Rauli ja Tiinaga. Ning nende paadiga.

Suurep2rane ilm Darling harbouril purjetamiseks. Oli tore pyhap2ev! Vein, head so;o;gid, tore seltskond.

Vette hypates karjatasin. Tsiiiisas!! Hirmus kylm!!! Troopika on mind lootuseltult 2ra hellitanud!

Siinkohal v6in ka moepolitsei kohustusi t2ita ja eesti rahvast suurlinna moetuultega lahkelt kurssi viia.

P2ise p2eva patseerivad t2navatel kiirel sammul triigitud ja s2titud viisakad soliidsed kontoriinimesed.

6htul ja n2dalavahetusel aga l2heb asi k2est 2ra.

Naised. Palju l6hutud teksapykse. K6igil, no tõesti nagu kõik oleks ühest uksest tänavale astunud, on jalas v2ga lyhikesed pyksid,OLENEMATA kintsu j2medusest ja siledusest.

Kõige popim on teksa. Katki rebitud teksased, narmastega. Võib ka igav ühevärviline ja lillelise mustriga jääd moodsaks!

Noormehed. Ka lyhikesed pyksid. P6lv on v2ljas. Tavaliselt yhev2rviline, lumepesuteksa on tagasi. Pässa poe joodiku stiilis maika, Miami Vice p2ikseprillid (must ruulis, julgematel värvilised), pööningukorrusel on tegija lokkis pikk tukk, küljed, pange nüüd tähele, on lühikesed! Jalga paelteta kerged susstennised. Ja jumala eest, ei mingeid erandeid!

***********************************************************************************

Nii t2naseks olen siis n2dalakese suurlinna nuusutanud.

Kuna Swedbank kaart on mul aegunud ja uue kaardi saamine endiselt protsessis (hoian ennast tagasi ja ei hakka suurpanka laimama), jalutasin kohalikku palngakontorisse, et Austraalia pangakaart vormistada.

SElgus, et pangakaardi tegemine on siin lihtsam kui k6nekaardi registreerimine! No t6esti! Vodafone viisakas ja sõbralik automaatvastaja nimega Laura ei ärritu, on kannatlik ja tahab teada sinust absoluutselt k6ike, alustades sugust ja l6petades esimese sekskogemusega.

Sydneys olen treffanud oma Vanuatu s6bra Daniga, kes suurlinna v2isas, oma Fiji surfiguru Godfreyga kes lubas surfama viia.

Yhel 6htul istusin Itaalia restoranis paljude blondide eesti tytarlastega. Oli j2llegi huvitav kogemus.

Muidu poleks ju elul vigagi. Sydney on oma vene poe, kus laes punane lühter, suurte parkide ja super randadega igati vinge!

Aga no ilm tõmbab suunurgad alla. Stabiilselt halb! Ja paranemist ses osas kahjuks ei lubata :(