7.12.2010

Tequila Ameerika moodi

Olen olnud laisk blogija.
Plaan tihedamini ja lühidamalt kribada, pole kuigi edukas olnud.
Minu sõbratar Tongal, Irena, pidas samuti oma reisi alguses blogi, siis aga tundis, et see on liiga suur kohustus ja jättis asja sinnapaika (blogi kirjutamine oli tema ainus kohustus) :)


Eelmisel pühapäeval, 04.07, käisin Ameerika iseseivuspäeva peol!
Kutsujaks Shiloh, selline põnev nimi poisil, kelles voolab esivanemate indiaaniverd. Omab väikest firmat, teenib raha 2-kohaliste lennukitega inimestele lõbusõite tehes.

Pidu peeti Ericu villas. Tyybi 5- toalises villas on igas toas jalgratas ja ma ei liialda, kui väidan, et pooltes tubades nii kümmekond õnge ja sama palju surfilauda. Hobidega mees!

Jahhh, mul on rõõm teatada, et minu sõpruskonda on lisandunud ka paar alla 50 aastast inimest :)
Sai süüa maitsvat grillvorsti, sinise maisi ökochipse, mis olid lausa suurepärased! Ma tõesti ei olnud kuulnud sinise maisi olemasolust! Veel pakuti hõrku valge lihaga kala, täidetud pipraid, merekarpe kookospiimas jm mõnusaid sööke. Jõin esimest korda elus ameerika moodi tequilat ja see tähendas kokteilina. No kuulge! Miks keegi pole mind valgustanud, et tequila ei tähenda pelgalt kibedaid shotse, millest on lühike tee peldikupotti kallistama. Võid ka sidrunilimpsiga (või mis ta nüüd iganes oli) ja laimiga. Tiptop koktail ütlen!
3 sõpra kitarredega moodustasid täitsa arvestatava poistebändi. Mõnus tinistamine. Majaomanik tõi lagedale maailma eri paikadest pärit pillid. Minu pihku sattusid 2 kenasti siledaks lihvitud, suure mehe pöidla jämedust puupulka.

Poistebänd Ameerika moodi
Esimest korda seltskonnas, püüdled hea maine poole, oled hästi seltskondlik ja tore! Tagusin siis pisut kohmetunult kops-kops neid pulkasid.
Õhtu lõppedes olin teinud aga veel ühe avastuse- 2 puupulka on arvatavasti maailma geniaalseim muusikariist! Kui erinevaid,
pealegi kauneid helisid, suudab üks andekas eesti tütarlaps, kahest pulgast välja timmida! Tõesti äge!
Pidupäeva meeleolu loovad ameeriklased ikka kärarikkalt. Ei puudunud paugutajad ja ilutulestik. Nii palmide alla, kööki (maalides põrandaplaatidele kaunid mustad triibud) , paugutajaid jagus ka jalge alla. Kiljumist ja nalja nabani! Loobiti ka üks vanaisa ja vanaisa naisega kaasas olev lapselaps, basseini. Lapselaps ei olnud mingi titt, vaid suure dekoltee, esindusliku partii ning silmipimestavalt valge hambumusega neiu. Lükkajaks vanaisa sõber. Siuksed naljaninad olid koos :)

Kellel on kõige suurem? Vanaisadega
Ja teate see kõik OLI naljakas! Kui vanaisad ja nende semud on sellised naljaninad, siis sõbrustan suurima heameelega ka vanuritega :)
Mulle tundub, et Fiji toodab rõõmsaid inimesi. On ju kohalikud lausa kuulsad oma laia, kõrvuni ulatuva naeratuse ja rõõmsa olemise poolest. Aga mitte ainult. Ka turistid, suurriikidest ärakaranud, ümberasujad, saarele sattunud elunautlejad, pensionärid. Fiji on üks eriline paik!

3 comments:

  1. Milline asjatundmatu menüü Ameerika iseseisvuspäevaks! Karbid kookospiimas ja täidetud piprad - kuhu jäi hamburger coca colaga? Isegi mina punnitasin endale Pärnu rannas sel päeval purksi sisse. Ja Ameerika saatkonna peol Eestis pakuti ka Soomest toodud burgereid, mitte kama ja verikäkki.

    ReplyDelete
  2. Liisi, midagi pole muutunud! Söök on meie jaoks endiselt esmatähtis siin maailmas! :))
    ja sina Pärnu rannas purksi näost alla ajamas- suvekuumaga juhtuvad Eestimaal tõesti huvitavad asjad ;)

    ReplyDelete
  3. Nojah, üritangi just analüüsida, miks just söögi tegemisel iga kord sina meenud. Näiteks täna puhastasin kukeseeni ja mõtlesin sellest, kuidas sa kukeseenekastmest vaimustuses oled. Mis võiks olla sellise lühiühenduse põhjus? Lapsepõlves ühiselt tehtud moorapallid, kukekommid, vahvlid ja vedel šokolaad?

    ReplyDelete