Võimust võtab jalgpalliärevus

Palmi all võttis võimust väike jalgpalliärevus.
Ühtegi mängu pole näinud, veerandfinaalid käimas, reedel Holland vs Brasiilia (väike dilemma, mulle meeldivad mõlemad aga Holland siiski rohkem)
Reede käes, endiselt plaanideta. Vusserist ma puudust pole tundud aga nüüd tundus see olukord, kus tegelt nagu polegi võimalust telekat vaadata, elumugavustega poputatud Euroopa inimesele, lihtsalt naeruväärne. Lähen närvi.

Fijil piisab täiesti, kui ütled oma kodukohaks Euroopa. Marurahvuslasena on minu pidev soov tutvustada tillukest Eestimaad laias maailmas, raugemas. Kui sa ka räägid heldimusega 1,5 miljoni elanikuga väikeriigist Läänemere kaldal, tõmmatakse sinu jutt kokku sõnaga- Euroopast jah! Justkui oleks tegu suure, äravalitute suurriigiga, Nõukogude Liiduga.
Ja inimestele, kes on pärit, elanud või palju Euroopas reisinud, meeldib vägagi mängelda selle ilusa suure sõnaga. „Meie Eurooplased oleme ju lootusetult ära hellitatud oma suure juustuvaliku ja oliividega”. „ Meie, Eurooplased ju armastame veini ja oskame seda hinnata” (Juust, vein ja oliivid tulevad siin tihti jutuks)

Ehk siis käes reede õhtu, painamas teadmine, et kell 2 öösel algab mäng.
Kadedust tekitas teadmine, et päris arvestatav arv inimesi maailmas saab õhtuti laiaekraaniga teleri ees kokku. Hüüete – tubli! mine-mine! noooo mida kuradit! väga hea! idioooot! jehuuu! kuradi kohtunik! perssse no nii napilt! värav! jessssss! - kõrvale juuakse õlut ja veini, JUUSTU, OLIIVIDE jm kvaliteetsnäksiga. Nagu näiteks Jaanus Sydneys.

Nii mis variandid siis minul olid!
70 aastased Paul ja Shanti! Kahtlemata armastavad nad mind ja mina neid. Aga kell 2 õlledega külla minna.... no pole nagu kuigi sobilik.
2 kassiga korterit jagav Phil (mh huvitav, kui vana on Phil?). Arvestades kui järjepidevalt ta helistab, sõnumeid saadab ja ühiseid plaane välja pakub... kardan, et kui ma kell 2 öösel õlledega uksest sisse astuksin... hakkaks mees nii hirmsati higistama, et televiisoris tekiks lühis :)
Siis on veel 53 aastane Tod! Igati ok tüüp. No nagu on ja ei ole ka... Reedel temaga turule sõites, kuulsin lugusid, kuidas ta 19 aastaste kohalike neiudega dussi all käib... võibolla siiski mitte.
Ja minu uus sõber Vera! Vera telefoninumbriga on mingi kamm. Nii et langeb ära ka see variant. Eeeeee jalpallisõpradega on tuuga....

Koukisin lahti veinipudeli, tegin kõrvale soojasid küüslaugu-juustusaiasid ja veetsin aega internetis inimestele oma kurba elu kurtes.

Mingi hetk tuli koju elukaaslane. Ja tõi kaasa toreda idee- lähme Upraisingu hotelli baari mängu vaatama. Tiksusime, kell pool 2 võtsime suuna mööda öist randa hotelli poole. (Upraisingu hotelli on nii 600 m pikkune jalutuskäik)

Hotell Uprising. Siin basseini ääres käib proua peesitamas

Vahepalane hädaldan teemal Fiji talv.
Paljajalu, nagu tavaliselt. Viskasin selga seeliku, pikkade varrukatega pluusi ja IGAKS JUHUKS dressika. Jestas kui külm!!! Mul on kuri kahtlus, et viimased 2 ööd on soojakraadid täiesti alla 20. Asja teeb ilgeks tuul. Ma külmetasin! Mu vaesed kehva vereringlusega varbad anusid sokke ja tenniseid. Isegi kann külmetas. Kõik külmetas. Iga viimane kui rakk rappus lõdiseda. Jabur! Kodus voodis ei saanud kogu öö sooja. Mu keha on śhokis! Ja ma ei tee nalja! Ega ürita kuidagi Eesti suve aadressil habemeta huumorit visata. Eile õhtul ronisin igatahes riietes villase teki ja 2 lina alla.

Rõõmustasime, kui rannast baaris tulesid nägime. Avatud! Ja vusser baarileti kohal näitas lühikestes pükstes mehikesi rohelisel muruväljakul silblimas! :)
Baaris tiksusid õllekannude ääres kohalikud. Ekraani vasakul all nurgas oli häälemärk, kriips peal! Palusin häält. Ei saanud! Põhjuseks toodi esialgu, et hotellikülalised oma majakestes magavad. „Oi muidugi, las nad magavad, paneme natsa häält”. Vastus „Te ei ole hotelli külalised ja me ei saa teie soovidele vastu tulla” pani silmi pööritama.

Käid hotellis söömas, joomas aga  ära kujuta ette, et sa külaline oled! Nahaalid sellised! Nõudsin ülemust. Seejärel võtsin ette tolle ülemuse. Tulutult!
Tundsin kuidas minu jalgpalliõhin langes. Kolinal! Istusin mossis olekus ekraanist kaugel (baarileti ääres kleepusid külge kohalikud playboyd), ümberringi sumisesid purjus kohalikud kel jalkast täiesti poogen, ja veel ilma hääleta. Mage! No koju naaseda oleks veel magedam olnud.

Jalgpallijumal on õnneks aga normaalsuse poolel ja ikka hoolitseb minusuguste õnnetute eest. Saatis baarileti taha veel ühe valge. Itaallase! Ja veel parem! Hotellielaniku!
Teine hooaeg olid kohalikud baarist välja pekstud. Andsin itaallasele väikse vihje hääle kohta. Häälega privaatseansile jäid 2 virulast, itaallane ja 2 turvameest.
Holland võitis 2-1!!!!! Jehhuuuuuu! Oli pagana hea mäng!!