Malo e lelei

03.04
MALO E LELEI / TERE


Esimese vaatamisväärtusena Tongal läheb kirja kohalik liputaja. Vaene mees ei näe ju just tihti valgeid naisi külatänaval hulkumas...

Saarele jõudsin neljapäeva öösel, reedel algasid pühad. Kuni teisipäevani olid enamus poed (loe tillukesed putkad) ja söögikohad suletud, tänavad vaiksed.

Laupäeval siiski halastati inimeste peale, valitud ärid, sh turud olid avatud.
Kolasime Markiga, hiinlane kes elab Torontos, mööda Tonga Kuningriigi peasaare Tongatapu pealinna Nuku`alofa tänavaid.
Esimene shoping Tonga turul - ruuduline Burberry vihmavari, 25 eeki

Paari kuu tagune torm on Tonga puuviljaaedu korralikult laastanud. Seda oli näha ka pealinna turul kehvas valikus. Eeldasin, et sellise kliimaga kandis on aastaringselt tohutu saak ja lettidel värvilised kuhjad kõiksugu head kraami. Reaalsus kahjuks on teine. Letid suht lagedad.
Kõik müüvad sama kraami ja siiani on iga ost maksnud 3 raha (u 20 eeki) Olgu siis ostuks 3 väikest tomatijunni, kimp rohelist sibulat või suur korv kartulit.
Ka poeletid on harjumatult hõredad. Ja tolmused. Poodides puudub värske lett. Enamus on konservitoit.

KAVA
Laupäeva õhtul sain maitsta kohalikku nõrga narkootilise toimega jooki.
Puu juurtest valmistatud pulber loputatakse, sõelutakse vana sukapüksipaari meenutavas sõelas suurde ja uhkesse puust jalgadega kaussi. Jook näeb välja nagu muda, maitseb samuti nagu muda.
Kavat saab osta igast putkast, tarbivad mehed ja lapsed (vahemärkus adresseeritud emale, proua Kruusile ;)) kohalikud naised mitte. Naised võivad istuda kava laua taga joogi jagajana.
Kava lauas tehakse poliitikat, kava joojate vahel saladusi pole, liidetakse noori.
Kui noormees soovib naist võtta, läheb ta vana traditsiooni kohalselt kavaga neiu vanemate majja. Tseremoonia juurde on spetsiaalsed laulud.

Minu kava õhtu nii peen ei olnud. Oli 1 peigmehe kanditaat, ilma saatjaskonnata. Roland (minu uus sakslasest sõber) lahjat kraami ei armasta. Peale esimest sõõmu muutusid keel ja suulagi pehmeks, pisut uimastav. Maitse ei olnud ei tea mis hea, aga käras juua küll. Huvitav elamus.

KIRIK
Reede ja pühapäev olid tähtsad kirikupäevad. Hommikuti äratas võimas laul ümberkaudsetest kirikutest. Alustati pimedas,  kell 5 hommikul, lõpetati pühapäeva keskööl. Laul kõlas üle külas, üks kirik lõpetas joodeldamise, teine alustas. Paljud inimesed elasid kogu nädalavahetuse kiriku lähistel majakestes.
Meil oli Rolandiga kokkulepe- kui mina tripsutan temaga hommikul 8-ni, tuleb tema kirikusse.
Rolandil on rõngas kulmus, kõrvas, keelel ja jumal teab veel kus, käele tatoveeritud pealuu, madu ja täringud. Kirikuid ta ei armasta.
Aga just kiriku poole me sammud kell 10 võtsime.
Noormees pani varrukatega särgi üll, mina katsin dekoltee salliga.
Tongalased on väga usklikud, igal tänaval kirik või paar. Enamus on katoliiklased. Igal pühapäeval peenemad riided selga, lapsed kaenlasse ja sammud kiriku poole. Töö ja sport on pühapäeviti keelatud, lennukid ei lenda.

Külalistemajale lähim kirik on lihtne ja armas väike kulunud puust majake.
Tseremoonia algas kell 10 hommikul, jäime 20 minutit hiljaks. Uksel võttis meid vastu suure naeratusega suur mees ja juhatas meid kõigi pilkude all esimesse pinki. Oleks lootnud vaikselt kõige viimasesse sulanduda...
Kiriku altar oli valge pitsiga üle löödud, palju kunstlilli.
Alustuseks laulud.Laulda kohalikud armastavad ja oskavad! Jessssus mis hääl! VÕIMAS!! Eales pole midagi sellist kuulnud! Kogu kirik laulis, erinevad häälerühmad. Noored naised ja mehed istusid eraldi pinkides, vanemad läbisegi. Väike poiss pani näpud kõrva. Väga võimas!

Jutlustaja tervitas meid armsalt inglise keeles
Järgnes tunnine jutlus tonga keeles, teemal mis ja kes on Jeesus.
Kirikus oli lämbe ja palav, nii mõnigi tukkus, lapsed väsisid. Seejärel lauldi. Täiest kõrist ja ilusasti.
Siis istuti kivipõrandale, seljaga altari poole ja palvetati. Nii ka meie. Huvitav oli salaja piiluda, mis inimesed teevad. Mõni kaval proua oli end varustanud laia äärega kübaraga ja lasi vaikselt silma looja. Mõned inimesed lössutasid põrandal ja mõtlesid omi mõtteid. Mõnus õhkkond. Esimene osa lõppes. Kohalikud usumehed võtsid meie ette ritta, surusid kätt, tänasid, et tulime - kiriku uksed on avatud kõigile.

Tonga surnuaed on väga eriline.
Ausalt öeldes jätab pisut ehitusplatsi mulje. Suured kruusahunnikud, palju kunstlilli, palju kangast.
Matustel riietutakse musta. Ümber keha keeratakse nööriga ta`ovala, taimedest valmistatud matt. Mattid on erinevad- seeliku sarnased, punutud ribadena ümber puusade, võib ulatuda kaelani. Kadunukesega teatud sugulusastmes naised lõikavad juuksed, mehed kasvatavad habeme.

ESMASPÄEV, 08.04, ESIMENE PÄIKSELINE PÄEV

Kogu nädalavahetuse ilm on olnud väga halb! Metsikud vihmasajud. Palmid tuulest kaares, ladistab öösel ja päeval. Riided niisked, lina niiske, juuksed krässus. Linnatävatel lainetab.
Vihmavarju kasutavad kohalikud  päikese kaitseks. Vihmaga jalutavad nad ligumärgades riietes ringi, tihti paljajalu. Jalanõu pole samuti kuigi oluline. Kui kahte plätut pole, patseerid ühes, või kombinatsioon plätu ühes ja tennis teises jalas. Ja hädaga kannab ka 2 aastane number 45 plätu välja.
Kui sajab, pole ka netti. Inimesed külalistemajas on õnnetu olemisega. Aktiviteet on vihmaga piiratud. Pähh, samas on vihm soe, õhk soe ja elul pole häda midagi!

Peale hommikust paduvihma võtsime suuna randa. Roland ja 2 austraallast, kes näevad välja nagu narkodiilerid. Kes teab, võibolla ongi. Peale selle on nad ülimalt sõbralikud ja lõbusad sellid. Kimasime austraallaste rendiautoga mööda saart. Asustus on suhteliselt hõre, tihti on kahel pool vaid saledad palmipuud. Tihti näeb tohhutute matseetadega mehi ringi jalutamas, nägu naerul. Esialgu oli vähe häiriv.





Tonga Blow Holes on vaatamisväärtus!
Laavakivist rannajoonel võib leida väiksed eraldatud liivaseid rannakesi. Randa ümbritseb madal, läbipaistev soe ookeanivesi. Laguuni eraldab möllavast ookeanist suur kiviplatoo. Võimsa jõuga, läbi kiviplatoo laavakivi aukude viskuvad lained õhku, Justnagu uhke purskaevude jada. Tuulise ilmaga on vaatepilt kordades võimsam.
Esimene päikseline päev ja rand Tongal oli super!

Rohelisest Sinisesse
Esmaspäeva õhtul kolisin oma privaat Roosast Unistusest välja. Rohelisest majast sinisesse. Sinine maja on ägedam, suurem, valgusküllasem, rohkem elu ja siin on röster.

Roosa sääsevõrk asendus valge pitsvõrguga. Kokkuhoid 5 raha öö. Ja 1 voodi asemel on 11. Puhas luksus! Uue kahekorruselise maja esimesel korrusel on suur köök suure külmkapiga ja pitsides elutuba. Teisel korrusel magamistoad, minu tuba on kõige suurem.



Kuna enamuse ajast ladistab ja õhuniiskus on siinmail erinevatel andmetel 70-90% siis riided on kogu aeg niisked. Miks hoida riideid kokkupressitult seljakotis? Laotasin need kenasti 3-le voodile, 4-l magasin.
Järgmisel päeval ilmus iga toa seinal silt- kasuta ainult enda voodit.
Tegin sildil mõned korrektuurid ;)