Inimesed tulevad ja lähevad. Roland, kes on reisinud üle poole aasta Aasias lendas kahjuks Vaikse ookeani Samoa saarele. Sealt edasi läheb ta Mehhikosse.
Oma uute sõpradega, Joe Uus Meremaalt ja Irena Prahast, tähistasin oma 2st päikselist päeva väiksel Pangaimotu saarel.
Väike paat viis meid saarele. Kulus 30 minutit, et teha ekspeditsioon ümber paari majaga saare. Hoolimata saare väiksusest, võib näha erinevat taimestikku ja rannajoont.
Vee all käis vilgas elu, värvilised kalad, pisikesed värvilised krabid, nagu nööbid ja muidugi korallid. Snorgeldasin suure roostes aluseni, mis kunagi ranna lähedal oma otsa leidnud. Sinna see laevakere on ka jäänud. Vee all oli peale kalade ka muid inimese käega valmistatud vidinaid ja mõned autokummid. Rannast umbes 10 meetri kaugusel algas tume sügavus, nagu sein, lõppu polnud näha. Siin vaikse ookani osas on maailma sügavaimad sügavikud.
Korjasime kookoseid nagu õunu. Palmipuusse oli keegi praktiline inimene ka oma matseeta jätnud. Kookosepiim oli parem, kui turult ostetud.
Tongal on palju palmipuid! Igas hoovis, lisaks banaani ja bread fuidi puudele. Ilus sihvakas tüvi ja tuulest sasitud tipud. Ja kui visa ja kasulik üks taim on!
Siiski ei tohi palmipuude läheduses valvust kaotada! Pilgud taevasse, igal aastal saab mõni ringi uitav turist kookospähkliga surmava hoobi vastu pead.
Päikest ja parasiidiranda nautides põletasin ära oma kannikad ja päevitasin prillid näkku.
Kalaturg on väga põnev. Poleks uskunud, et nii värvilisi kalu ka potti panna sünnib. Lisaks igat sorti kaladele pakuti kaheksajalgu, meresiile, karpe jm põnevat kraami.Ostsime koduteel 3 pirakat kalapoissi. Mis kala see oli, selget vastust me ei saanud. Nägi välja nagu kala tuuna konservipurgilt. Maitse oli ka sarnane.
Külalistemaja gourme menüüs oli sel õhtul maguskartul, üks kala valmis ahjus, teised kaks potis koos erinevate maitseainetega sh curry, tsilli, küüslaugu, sibula ja värske kookospiimaga. Lisaks riivisin värsket kookospähklit.
Valmis ka bread fruit. Bread fruit on roheline, mügarlik ümmargune puuvili, kasvab igas hoovis. Kohalikud küpsetavad või friteerivad õlis, maitsesavad soolaga. Maitseb nagu väga maitsev chips.
Ära sai proovitud ka kohalik rumm. No ei olnud just parim aga rohke mahlaga käras küll!
See oli minu esimene tõeliselt maitsev söök Tongal. Vedasin ühe elutoa vaipadest oma suurele rõdule, kus juutu jätkus kauemaks.
Noored sakslased jõid poole ööni õlut, pusisid saksa muusika saatel kohalikku rahvatantsu. Uinusin slaagerite kajas.
No comments:
Post a Comment