Lihtne Elu l2heb to;o;le

Novembri alguses, eelmisel n2dalal,  veetsin mugavalt aega Vanua Levu saarel. Olen viimasel ajal 22rmiselt aktiivne, aina pakin kotti ja s6idan kuhugi. N2dal Vanua Levul oli v2ga muljeterohke, kui aega saan, muljetan tagantj2rgi.

Vanua Levu saarel popsatas minu meilboxi minu p2ris esimene to;o;pakkumine! :)

To;o;ots pole paha- luksusjahil Fijilt Vanuatule seilata.

Vanuatu National Bank paigaldab pisikestele saartele satelliittaldrikuid ja elektrisysteeme.Vanuatul hoiustatakse raha augus, maas. K6ige kindlam koht. Et raha ringlusse saada, rajas pank k6igile saartele, p6him6tteliselt tsunglisse kontorid. Kui Maali viis raha kontorisse, helistas pangato;o;taja peakontorisse ja teavitas, Maali t6i 500 rutsi. Peale taldrikute paigaldamist saab tehinguid aga teha onlines.

Ligip22s saartele on piiratud, regulaaryhendus puudub. V2ikse lennukiga on to;o;gruppi ja k6ike vajalikku tehnikat ja tavaari kohale toimetada keeruline ning ylimalt kulukas. Lisaks oleks majutuse ja toitlustuse organiseerimine t6eline peavalu. Pank otsustas jahi kasuks.Merd mo;o;da on ligip22s lihtne, to;o;grupp, 10 meest ning kogu atripuutika s6idutatakse kohale luksusjaht Blue Gold pardal.Blue Gold on temakese nimi. Suurim purjejaht, millele mina oma jalga t6stnud. 52 m pikk ning mastide k6rguseks 41 m.

 V2idetavalt on Vanuatu v2ikesaared yhed puutumatumad kogu polyneesias. Saartel ei ole elektrit, ei koole, poode ega muud meile nii tuttavaid igap2evaasju.

Minu mereseikluse eesm2rgiks on  kylastada 5 v2ikesaart, paigaldada taldrikud 6 pangakontorisse, lisaks teeme peatuse peasaarel, Port Vila sadamas.

Mina olen laeval stjuardess, mida iganes see siis t2hendab... Kuuks ajaks seoksin end to;o;, meeskonna ja merega.

Tundes ennast ja teades kuiv6rd v2he on vaja, et minu siskond lainetel keerama hakkab, kylm higi otsaees t6siselt yle parda hyppamist kaalun, pani merehaigus mind pisut muretsema. Jäi üle loota abivahenditele nagu merehaiguse tabletid, plaastrid jm

“adventure of ur life time, things u can see only in National Geography” olid kapten Seani read emailis. Ja lisaks kogu l6bule makstakse isegi raha!
Teadsin esimesel sekundil, et ei suuda sellisele seiklusele ei o;elda. Pealegi tundus hirmus p6nev ennast proovile panna ja n2ha kuidas elu merel.Sisetunde tungil tegin teisip2eval suure pesup2eva, pesin puhtaks kogu olemasoleva garderoobi ja pidasin iseendaga vestlust teemal- mida v6iks merereisil vaja minna.
Varustasin end laevareisil vajaminevaga - ostsin kaltsukast kybara ja kootud mytsi, roosa miniseeliku (tundus vajaminev) pikkade varrukatega pluusi ja paar toppi. Apteegist unerohtu (igaks juhuks, unetus vaevab) ja merehaiguse leevendajaid. Hambapastat, kuivtoitu.

Saime jahil kokku, kapten tutvustas plaani, kuhu, miks, kuidas ja informeeris, et stardime homme, neljap2eva hommikul kell 9.
N2itasin ennast heast kyljest, ei kiirustanud jahilt minema, aitasin hoopis Lindal, kelle amet saab olema laeva kokk, ko;o;ki kraamida. Korraga tundsin, laev liigub! Katsetavad mootorit! oli minu m6te ja pistsin pea tagasi kappi maitseainetepudelite vahele. Moodus pea tund. Laev oli endiselt liikumises ja endiselt suunaga sadamast minema. Tatsasin yles kaptenisillale “eee kas me s6idame kuhugi?” Vastus “jah, Lautoka sadamasse, paberid korda ja sealt Vanuatule” oli PISUT yllatav!
“ Sean me pidime homme startima! Kogu minu varandus, k.a. pass on Deneraul”.
“jaaa,jah, no kyll me midagi v2lja m6tleme” oli esimene ohum2rk kapteni kehvapoolsest orguniseerimise v6imest.

Niiiisiis, selle asemel et kodust, 10 minuti jalutusk2igu kauguselt oma kodinad 2ra tuua, s6itsin Lautokast taksoga 40 minutit Deneraule, pakkisin ahvikiirusel oma kodinad, v2ike india mees kannatlikult takso ootamas, ning teine 40 minutit istusin j2lle taksos, suunaga Lautoka sadamasse.

Neljap2eva,11,11, hommikul aeti korda immigratisoonipaberid, tehti viimased sisseostud ja kella 14 ajal startis 4 liikmeline meeskond Blue Gold pardal Fijilt, Lautokast Vanuatu suunas.

Siin m6ned soovitused, mis merereisile kaasa anti-

so;o k6ht t2is, 2ra so;o midagi. Kui n2lg silman2gemist v6tab piirdu kuivtoiduga.vaata t2histaevast;vaata loksuvat merd; vaata pilmipiiri; mis iganes, 2ra pikali viska; tegutse; joo ingveriteed

Meenutusi Minu Samoast

Pagas 8,2 kg, sh snorgeldamise varustus, n2dalaseks tripiks on hea saavutus!

O:o:sel kell pool 2 shokeeris Air Pacific Samoale reisijaid kylmkapi temperatuuriga. Ehmunud troopika inimesed m2ssisid end tekkidesse, naaber oli mantlis.

See ka arvatavasti esimene kord kui Fiji territooriumil yldse riideeset nimega mantel kohtasin. Ega minagi p2ris ettevalmistusteta olnud- t6mbasin jalga hello kitty sokid ja keerasin end

salli. Akna all istuv mantlis naaber, mikkersoenguga fijilanna, lugemiseks kaasas piibel, lendas

esimest korda, yhtlasi oli see tema esimene v2lisreis. S6bralik naeratus ja kysimus "are u flyng

to Samoa" oli 22retult armas.

Lausele "Loodetavasti istume ka tagasilennul k6rvuti" noogutasin kaasa, of course. Ja seda peale jutuajamist miks ja kauaks Samoale. Tema siis 2, mina 1ks n2dal :)

k2tte jagati maale sisenemiseks vajalikud immigratsiooni paberid, nina torkas teki seest v2lja vaike v2ike, pruun ja kortsus vanamees. Vahek2igu naaber, p2rit Tsehhist, vajas

abi paberite t2itmisel.

Virulane saab Samoa viisa piiril, ilma lisakuludeta.

Yletad ajavo;o;ndi ja v6idad p2eva.
Lennuk v2ljus 10.oktoober kell 1:45 o;o;sel, 1,5 tundi lendu ning kohale j6udsin 9.oktoober kell 5 hommikul. Esimest korda kogesin, 2ge aga pisut segadust tekitav!

SAMOA PEALINN APIA

Seiklushimulise vanainimesega Tsehhist ootasime inimtyhjas, veel pimedas hommikus, esimest bussi.

Variandid lennujaamast Samoa kesklinna Apiasse - tyytu taksist 50 tala. V6i buss 3 tala.
Meie ostustasime odavama variandi, t2istuubitud yhistranspordi, kasuks. Bussipeatus asub

lennujaama l2biva maantee 22res.

1 tala = 4,2 eeki.

Bussis6it tuleb Samoas kindlasti ette v6tta. Tundub, et bussijuhtide vahelon k2imas v2ike v6istlus "kelle masin on tuunituim ja enim kilinaid kolinaid t2is". Puust aknaraamid, klaasiteta aknad, karvased roolid, veel karvasemad armatuurlauad, ameerika meeleolus bussid on kohati ehmatavalt fanaatsiarikkad.

Silmi vaevalt lahti hoides suundusin hotelli Elisa. Nitsekas hotell mere 22res,

kesklinna vahetust l2heduses pakub ka budget majutust. Tagasihoidlik, vaikne, puhas, duss ja vets koridoris, yhene tuba 50 tala o;o;.

Peale paari tundi und l2mmatavalt palavas toas ajasin kargu alla ja suundusin linna avastama.

Apias on m6ned uhked koloniaalstiilis pitsmustriga ehitised, paar uhket kirikut, 2 p6nevat turgu.

Linnakesele tegin p2evaga ringi peale.
Yle paari p2eva ei linnas suurt midagi teha. Kahjuks r2pane nagu teised okeaania linnad. P6hjus - prygikaste linnades ei kohta ja prygi lendab maha.

Pyhap2eva hommikul oli Apia justkui v2ljasurnud! Vaid mina ja praht. Selgus, et pyhap2eval on viimane kui yks samoalane kirikus sh poepidajad, bussijuhid ja ettekandjad ning lisaks on miski kirikupyha ka esmasp2eal. M6te sellest, et ei saa linnast minema, mere 22rde, ennem teisip2eva tegi tusaseks.

Apia asetseb kyll mere 22res aga bl22si linnas ei ole, ujuma ei saa.
Mc Donalds oli ainuke jumalakoda, mille uksed eksinuile avatud. Kiirso;o;gi altari ees oli n2ha ka vastupidiselt yldisele linnapildile m6ni valge morda.

6nneks on asjadel komme laheneda ja Peter, tyse samoalane, s6itis vaba p2eva koos perega linnast v2lja veetma. Mina nende autos prii kyydi ja asjade lahenemise yle 6nnelik.

Sinka-vonka, imeliste vaadetega merele, m2gine tee viis Upolu (peasaare) idaosasse.
Paat yle juuksesheleesinise vee Namua saarele.

Namua saar

P2evakavas oli so;o;mine, snorgeldamine, magamine ja veelkord ujumine. Pisikesel saarel on pisike resort m6ne falega, kristallselge vee, loodusliku basseiniga myhisevate lainete keskel. Ilus aga v2ga vaikne. Otsustasin edasi liikuda.

Lalomanu, Taufua beach fales

Samoa, 2934 km2, mina külastasin 2 p6hisaart 'Upolu ning Savai'i.

V6rreldes Vaikse ookeani saari Samoat, Tongat ja Fijit, on samoalased enim s2ilitanud traditsioonilise elustiili, j2rgides enim sotsiaalset hierarhiat ning kombeid. Samoa keel on v2ga lihtne, vaid 14 t2hte.

O;o;majale j2in Lalomanu rannale.

Imeilusal rannal, v2idetavalt yhel kauneimal Samoal, on rivis mitmed faled e seinteta kanajalgadel onnikesed.

Kolmes erinevas hinnaklassis faled kuuluvad Taufua suguv6sale.

Vaade minu falest kristallsinisele merele

Minu o;o;maja, yks odavamaid, ilma so;o;gita 40 tala.

Ovaalse kujuga fale keskel p6randal on madrats, veel on fales baldahiin, kaitsmaks s22skede eest.

Esimesel o;o;l t6mbasin viimase kui yhe katte ette. Nii tundus turvalisem. Avatud falest sai sinine plastikfale. Ilusam on muidugi traditsiooniline looduslik punutud kate aga neid n2eb v2hem, ju siis on kile kergemini k2ttesaadav, soodukam.

Teisel o;o;l j2tsin sydamerahuga oma isikliku vara lahtisse falesse. V2ga turvaline kant. Kiled j2id katma vaid fale teepoolset kylge, avatud vaade merele. Kui suurep2rane tunne on lamada lina all oma madratsil, kuulata laineid ja vaadata t2hti sysimustas taevas. T2hti, mis on sootuks teised kui kodus.

Aasta tagasi, sygis 2009, r2sis Samoat tsunami. Maav2rin, meri t6mbus tagasi...vaikus.... ja p6mmm, katastroof. Lalomanu kyla sai k6vasti kannatada. Tee 22res on n2ha elumajade varemeid, mitmed pered on hirmus mere 22rest m2gedesse kolinud.
Taufia perekond kaotas 13 liiget, enamus lapsed. Ning , 98 aastase vanaisa. Mehe kellest k6ik lugu pidasid, keda meenutatakse suure austusega. Vanaisal oli 19 last, 80 lapselast jne. Oma juuri austades, on mehe nimi tatoveeritud yhe lapselapse seljale.

Minu fale omanik Zina, kelle n2kku on tsunami lisanud umbes 15 aastat, kaotas k6ik oma 3 last. Armised k2ed meenutamas hirmsat p2eva. Zina hoidis kinni oma kahest lapsest, suutmata neid p22sta laine eest mis v2iksed lapsed ema k2te vahelt rebis.... Zina ei taha snorgeldada ja

ma m6istan miks. See sama meri...

"Mulle ei meeldi snorgeldada, ytle mulle p2rast, kas oli nii ilus nagu k6ik r22givad"

Merealuse maailma ilust ei olnud palju j2rgi j22nud. Tsunami ei teinud h2vitusto;o;d ainult inimeste seas. Ka korallid on sel rannal surnud. Justkui v2rvitu ja elutu puuokste hunnik p2rast tugevat tormituult. 6nneks hakkavad korallid vaikselt taastuma, sinised tipud merealusele surnuaiale v2rvi andmas.

Perekonnad Samoal on suured, kokkuhoidvad ja toetavad.
See kuidas traagilistest syndmustest ja kaotatud pereliikmetest r22giti, austuse kuid mitte minevikku kinni takerduva j6uetusega, avaldas isekale eestlasele muljet.
Kuidas yldse on v6imalik oma eluga p2rast selliseid syndmusi ja kaotusi edasi minna?

Nox, Uus-Meremaal elav samoalane, lendas oma Taufia suguv6sa aitama tsunamile j2rgneval p2eval.
Neil vedas, k6ik hukkunute kehad leiti. Et matta majade eesaeda.

M2lestamaks hukkunud perekonnaliikmeid plaanid Nox teha tatoveeringu, 13 t2hte oma 6lale.

3 kiivit

Teisel p2eval jalutasin inglise keelt k6neleva seltskonna juurde kysimusega "ega teil m6nda raamatut lugemiseks laenata ei ole"?

Just sellise lausega sai alguse minu s6prus 3 kiiviga.

Andrew, segavereline, ema samoalane.
Tuleb tunnistada, Andrewl olid k6rvalm6jud minu k2itumisele. Naersin lakkamatult kui hullumeelne. Pidin s2ilitama teatud ettevaatust tema juuresolukul syyes v6i juues, oli oht et kogu suut2is purskub naerupahmakaga ei tea kuhu.
Juba Andrewle otsa vaadates olin naerust k6ver.

P2ris murettekitav k2itumine 34 aastase kohta....

Lakshmi, india juurtega, esimene Trinidadist p2rit inimene, keda kohanud. Ta elas Kanadas, kui kohtas uusmeremaalast Jonathani. Olles tundnud teineteist 4 kuud, suheldes enamus ajast interneti teel abiellusid Lakshmi ja Jonathan 3 aastat tagasi.

"Kuidas?? Mism6ttes? Kuidas te teadsite, et tema on see 6ige???" "Sa lihtsalt tead", oli Lakshmi vastus.

Minu jaoks on sellised lood uskumatuna tunduvad. Olles kyll lootusetu romantik, on mind alati saatmas m6te, 2kki on kuskil keegi veel parem....

Jonathani, kannatades v2ikse taandarengu all, mis puudutab nimede meelde j2tmist, ristisin kohe Jasoniks.

Meeleolukad 6htud

Peale tapvalt hea huumorimeele on Andrew andekas laulu- ja pillimees. Sama v6ib o;elda tema s6prade kohta. 6htuti kogunes restorani l6bus seltskond ja mitu kitarri. Muuhulgas suur tongalane, ilus samoalane, 6igemini mitu ilusat samoalast, kiivid ja yks eestlanna.
Laulu, hea huumori ja pikkade jutuajamiste saatel teemadel elu, armastus, seiklus, perekond, mis on sinu valik m2ngu saatel mo;o;dusid o;o;d ilusal Samoa rannal. Ritsikad laulsid ka.

Andrew hoolitses ka minu eest. Hommikuti ilmus ta kohale hommikuso;o;gilauast pihta pandud munaga.
Yhel hommikul kiitles ta, kuidas nad oma faledest vaalasid vaatlesid, Loch nessi koletis oli ka kohal. Naersin j2lle tubli k6hut2ie. Vaatsin ka moe p2rast. Aga vot ei olnud nii, et hyppavad graatsiliselt sabaga lupsu tehes veest v2lja v6i purskavad kenasti vett, tekitades kauni sillerdava purskkaevu.
Hiljem ma enam ei naernud. Selgus, et vaalad ongi liikvel, p2riselt. Liikudes Tonga suunas, l2bisid need mystilised olevused oma teekonnal ka meie randa.
Oleks ma teadnud, et t6si taga, poleks ennem j2tnud, kui v2hemalt yks hiiglane n2htud. Kasv6i varjugi...

Samoal on mitu vinget koske, mida tasub vaatama minna. Ligip22s vaatamisv22rtustele on yldjuhul l2bi kellegi eramaa. Sisses6idu juures veedab oma p2evi pereema lastekarjaga, et kasseerida turistidelt pappi. Tasub kaubelda.

Veel s6istime kiividega kaema Piula Cave magevee basseini. Ei olnud selline vauuuu koht aga soovitan 2ra k2ija, p2ris huvitav oli ujuda koopas, jahedas magevees, inimkehad helesiniseks v2rvudes. P2riselt ka! Oli see siis koopa valgus v6i veealune mystika, kehad olid sinised mis sinised ja hiilgasid.

Samoal olles m6istsin, kui olulised on inimesed keda oma teekonnal kohtad.
Inimesed on need kes annavad reisile n2o ja vormivad m2lestused.
M2lestused Samoast on soojad nagu merevesi Lalomanul ja inimeste naeratused! :)

Tagasi Fijile

Laup2eva varahommikul 6:30 v2ljus lennuk Fijile. Fijil maandus lennuk peale 1,5 h lendu pyhap2eval kell 6:30.

Viimasest o;o;st Samoal, veetsin m6ned tunnid juba tuttavas l2mbes roosas toas Elisa hotellis.

Lennujaama transpordiks soovitan lennujaama transfeeri bronnida. Mina magasin selle variandi maha, kuna saabusin hotelli peale keskp2eva. Broneeringuid v6etakse aga vastu keskp2evani.

Kauplesin kell 3 o;o;sel hotelli eest taksisti, sain kymneka alla ning lennujaama, 45 minutit s6itu, 40 tala eest. Alati tasub kaubelda ;)

Samoale reisijatele oluline m2rkus- j2tke viimane 40 tala meenetele raiskamata. Mina l6in viimase papi pisikese lennujaama ainsas poes laiaks, ja siis selgus, et maalt v2ljudes tuleb tasuda lennujaamamaks.

Samoa saared jagati 1899 aastal poliitiliseks kaheks. Samoaks ning Ameerika Samoaks.

T2iesti erinev riigikord, erinevad seadused. Kui samoalane soovib kylastada Ameerika Samoad on vajalik taotleda viisa.

1962 oli Samoa esimene L6una Pacific saarte grupp, mis saavutas iseseisvuse.

Plaaniks Samoa

Preili plaanitus elus on tekkinud plaan! :)
Lennupilet Samoale bronnitud!
www.samoa.travel n2eb neid ilusaid turismikataloogi mesimagusaid pilte ka.
Samoa sai valituks üsna proosalisel põhjusel, valikust k6ige odavam sihtkoht.
Air Pacifucul k2imas kampaania, edasi-tagasi pilet umbes 3500 krooni. Pidi ilus koht olema, l2hen vaatan yle.
Suured t2nud s6ber Liisile abi eest! Miskip2rast ei aksepteeri Air Pacific juba teist korda minu krediitkaarti. Tonga-Fidzi marsuudil andis abistava s6brak2e herr Jaanus Sydneyst :))

Pyhap2eval (v2gagi viimasel p2eval) lendan, j22n n2dalaks.
Samoa on 10 saarest koosnev saartegrupp Vaikse ookeani sydames, Fidzist m2ne tunni lennu kaugusel. Lennukile astun pyhap2eval, kohale j6uan laup2eval. Tagasilennuga kaotan p2eva. See ongi mystika ;) Ajavo:o:nd trikitab :)

Esialgu tundus see ettev6tmine rahanappuse perioodil pillamisena. Nyyd aga n2en vaid postiivset kylge- p6nev on j2lle kott pakkida (kaasa v6tan snorgeldamise asjad, p2fkad, 2 kleiti, dressika, seekord ka hambaharja ja puhtad trussikud.. eee ja rohkem polegi ju vaja). V6imalus n2ha veel yhte kaunist okeaania paradiisisaart. Nii et olen p6nevil!

Liisi r22kis, kuidas poja Luks n2itas Kalamaja agulis minu t2navale, et n2e, siin peaks ju Karin elama. Ja kui veider oli m6elda, et Karin elab ju hetkel hoopis teispool maakerera.
"Viisatrikiga" Samoasse saan Euroopaopa liidu passi j2rjekordse templi, mis annab v6imaluse Fijil elu nautida veebruari keskpaigani. Lisaks 4 kuud turismiviisat!
Otsustasin veel siinkandis ringi tuuseldada. Ja ehk n2kkab ka m6ni to:o:ots leida.

Plaanideta

N2dala p2rast on minu viisaga jokk.
5 t2rni ja Royal Davui ei ilusta tulevikus minu CV-d. Hoolimata suurest entusiasmist mind palgata, ei olnud manageride plaan siiski kuigi l2bim6eldud. Saarel kus to:o:tab kohalike seas vaid 2 valget (managerid ise), ei saa ju neile v6hiklikust pahaks panna. Sest nagu selgus, ei ole abielupaaril aimugi, et v2lismaalase palkamine Fijil n6uab enamat kui lihtsalt soovi. Ja vajadust.
Saatsin koos CVga info, mida ja kui palju immirgatsiooniamet taga ajab. Rahaline pool, deposit mida firma peab maksma pluss igakuine palk- sai neile vist liiast.
Igatahes sain vastuse, et oleks jube tore koos to:o:tada kyll aga madal hooaeg on algamas ja sellist rahalist v2ljaminekut nad hetkel lubada ei saa.
Kahju!

Nuu jah, n2dala p2rast, 10.oktoobril, saab viisa l2bi.
Ssiin ma siis olen, hetkel 7 t2rni kuurortis, mis teeb kogu asja natuke irooniliseks, ilma konkreetse plaanita.
"Konkreetse plaanita", see v6iks olla minu reisi pealkiri! Ja jumala eest, ma naudin seda "l2hen vooluga kaasa" meeleolu. Jehh aga hetkel paneb see mind kukalt kratsima ja pilla-palla olek tekitab kysimusi.

Lihtsa Elu Karini Varjandid.
* To:o:koht mis v6imaldaks to:o:viisa. Selle projektiga pole kahjuks veel jopanud.
* Minu 4 + 2 kuud saab l2bi ja viisa pikendust pole teist korda v6imalik taotleda.
* Variant maalt korraks 2ra k2ija. Lendad m6nda kõrval saareriiki, paari p2eva p2rast vuhhh tagasi ja saad automaatselt uued 4 kuud. Easy! Aga... n6uab pappi!

Kogu 6 ja pool kuud kestnud reisi jooksul pole ma, vastupidiselt esialgsetele plaanidele, raha teeninud. Siiski-siiski, pannkoogi2ri oli ysna tulutoov :)
Lennupileti raha peaks ma laenama. Olen siiani ilma laenuta hakkama saanud, isegi imestan – eee kuidas siis? Aga olen ja t2itsa okeilt! Suureks abiks on olnud perekond, t2nud empsile, kes katab rahalised kohustused koduse Swedpanga ees.
Kui juba minema pean, kas poleks siis juba m6tet reisi j2tkata ja lennatagi Aasiasse v6i Uus-Meremaale? Uus-Meremaa, need unikaalse loodusega saared tuleks kindlasti plaani v6tta, kui juba siinkandis olen .
Kas pole ma mitte astunud Fiji mugavustsooni?
Veedaksin Fijil meelsasti veel m6ned kuud, leiaksin siiski ka teenimise v6imaluse, komandeeriks ema siia, reisiks veel Fijil ja kevad-suvel l2bi Uus-Meremaa koju tagasi.
No plaan on ju hea!

“Should I stay or should I go now”….. shallallaaa
Vasak pool ytleb- mis laiskled siin! Liigu edasi! Palju avastamata sadamaid, p6nevaid inimesi ja kultuure ootavad sind!
Ja see parem (vist laisem) pool minust ytleb – siin on hea ja tore! Proovi veel, kyll see tookohta ka tuleb!

Dilemma!

P@@stke Toyota ja minu pl2tu

2 n2dalat Pacific Harbouris oli t6eliselt m6nus!
Puhkus bula-bussidest, ringi siblivatest turistidest, palavusest, p6ua pruuniks v2rvitud murust ning n2rtsitatud loodusest.

P2ris inimesed, kodutud koerad (Deneraul on lemmikloomad keelatud), kaasmaalane ja barj22rideta lobisemised emakeeles, vihm ja minu rand!

Viimasel n2dalavahetusel, laup2eval saabusid P Harbourisse kylla Linda ja tema uus peika Lance.
Lance on t2itsa tore duud, kelle kukalt ilustab m2lestus autoavariist, arm, pea identne Uus-Meremaa saartega. Kiivile nagu tellitud! Suht  mage oleks tal n2iteks Hiiumaa kaardiga kuklal ringi jalutada.

Lance on superjahil kokk.

Superjaht t2hendab lyhidalt midagi suurt ja uhket ning v2ga head palka! Lepime kokku, 90 tuhat kuus on v2ga hea palk! Pluss muud hyvitused, mis tööandja kinni plekib, alates hambapastast ja l6petades prii so;o;giga. Ja milline elustiil! Venelasest rahaj6mm kasutab jahti umbes kord aastas. Ylej22nud aja tsillib meeskond maailma meredel. Hetkel on nad ankrus Fijil, Deneraul.
"Oleme Fijil, kas tuled ka?" Umbes sedamoodi teatatakse oma uuest asukohast paadi omanikule. Omanik siis m6tleb m6ni aeg, kuukene-paar, kas vinnab kohale lennata. Meeskond hoiab jahi l2ikivana ja s6iduvalmis, juhuks kui pursui nägemus puhkuskohast ühtib meeskonna omaga.
Kui ei, seilab paat omasoodu edasi. Meeskonna palk tiksub ja postkaartide kuhi kaunitest paikadest emakesel maal kasvab.

Laup2eval tutvustasime EP-ga kylalistele Pacific Harbouri joogikohtasid, pyhap2eva p2evakavas - laisk pohmelluse hommik ja p2rastl6unal yks kohalikest koskedest ette võtta.

Koseni viib auklik kitsas tee, mis peale mahagoni metsast v2lja tassimist on l2bitav vaid 4-veolisega. See sai meile ysna selgeks, kui kylaliste toyota sygaval mudamylkas kinni oli. Ja ysna lootusetult nagu ka peagi selgus.

Kuttidele muidugi pakkus pinget toyota proovile panna. EP, vana offroadi proff juhatas meid kenasti paarist mylkast l2bi ja siis kimas otse ja korralikult p6hjaga kinni. Linda hakkaja naine, on kohati liigagi hakkaja. Mehi usaldab ta v2hem kui ilmaennustus (raske mineviku taak) ja "ma ju ytlesin" pilk oli k6igile liigagi selge.

Esirattad k6ikusid 6hus. Salongi p6randal pruun vesi lainetamas. Kivide ja laudadega mylka t2itmisest loobusime peagi (peale Hakkaja Linda) Viimaseid oli mudases vees saadaval palju, eks inimene soovib ikka loodust allutada ja l2bimatut teed l2bitavaks teha.

Pl2tu, ei ole mudakoletis

Pl2tu kadus mutta

Ja siis saabusid meie head samaarlased.

Teel, mida l2bib p2evas heal juhul 1 auto, s6itis meie poole jeep! Uus-Meremaalt p2rit paarike, valged nagu luiged, kohkunud linnavurlede ilmed "issand, selline tee ja mis siis nyyd kyll saab!" Shokist toibunud, andsid nad meie survele j2rgi ja lubasid h2dalisi aidata. N2gin v6imalust n2rvilisest 6hkkonnast Linda versus offroadi s6itja p6geneda ja suundusime samaarlastega keskusesse ko:iele j2rgi.

Koos ko:iega saabus ka meie s6ber Jake, vinge austraallane, Mees suure algust2hega, kes on arvatavasti Krokodill Dundee noorem vend.

Jake jeebi roolis, Linda (hullu pilk ees klammerdunud toyota rooli kylge, endiselt mehi usaldamata) algas operatsioon- p22stke toyota.
Esirattad tegid kena purskkaevu, vett pritsis igasse kanti, mudane p6hi rebis pampri kyljest. Helebeez masin oli seest ja v2ljast mudapruun.

A muidu v6ib operatsiooni edukaks pidada.

Kosk j2i n2gemata. Autoomanikel oli isu kadunud ja me EP-ga olime liiga laisad, et k6ndida. Pealegi saabus 6htu, koos n2ljaste s22skedega.

Masin puhtaks kyyritud, p6rand kyll endiselt veest lirtsumas, pori juustest v2lja pestud ja pinnud jalatallast eemaldatud l6ppes meie mudaralli.

6htu l6ppes hea seltskonna ja oliivide ning halbade filmide seltsis.

Royal Davui luksussaar

Eelmisel nädalal võtsin kohvri (langetan häbiga silmad- pole ma miski õige päckpäcker! Suur punane seljakott konutab Denerau maja kapis, samal ajal kui väikse ratastega samsung kohvrikene saab tuld)

Läbisin 2,5 tundi hirmu marsuutbussis teekonnal tulin Pacific Harbourisse EP-le külla.

Nadi-Pacific Harbour, linnade vaheline transport.
Sul on valida kas turvalisem ja aeglasem viis- suur liinibuss või mitteniiturvaline aga kiire erabuss, väike valge kutsikas. Proovisin ära viimase variandi ja usun, et see jäi nii esimeseks kui viimaseks sõiduks.
2,5 tunnine sõit väikebussis maksab, vastavalt kokkuleppele, u 90 krooni. 
Suures bussis antakse ka pilet, seal kaubelda ei saa. Nii suured kui väikebussid väljuvad Nadi bussijaamast, suured graafiku alusel, väike vajutab gaasi kui masin rahvast täis topitud.

Adrenaliin oli laes!! Vahtisin kottpimedas hüpnotiseeritult, silmad punnis, maantee valget keskjoont, imestades miks hiiglaslike mõõtmetega juht vastassuunas sõidab, miks ta kurvi lennates kiirust maha ei võta, kuidas kaasliikleja magada suudab ja mõistsin jällegi suurepäraselt miks inimesed eelistavad pikemad sõidud valgel ajal teha.
 Fiji valgustamata kurvilised mägiteed on pimedas ohtlikud! Ei või iial teada kas kurvi taga soojal asfaldil pikutab mõni neljajalgne või inimene, hääletab keegi öösse sulanduv tume tüüp või kas vastusõitja liikleb ikka enda poolel teed.

Pacific Harbour
Hea ja kodune tunne on siin oma rannas, väikses rannamajas. Miljonäride kantsis Deneraus pole kuude kaupa sadanud, kõik kuivab, loodus võtab pruune toone. Päevast päeva küttev päike on kohati väsitav ja minu laisk loomus tõstab pead. Hommikuti ja õhtuti kui temperatuur on inimlik, olen täitsa tegus a vat päevasel ajal ei taha suurt midagi teha.

Pacific Harbourisse saabudes hakkas ladistama. Valge tiheda mühiseva seinana. Astusin õue, lihtsalt seisin ja tunnetasin värskust ja puhtust, kleit vihmast raskeks muutudes mööda ihu liibudes ja jahedad piisad mööda nägu alla voolamas, kräsulokid siledaks kiivriks muutes.
Nagu prl Muttil kombeks öelda, “vihmast pestud ja tuulest kammitud” (iseloomulik repliik minu juuksurilt, kui ta minu lokkidest pusasid välja kammib)

Nagu ikka vahest juhtub, nii ka sel teisipäeval, The Pearl hotelli territooriumilt läbi jalutades ei jõua alati päris otse ja kaine peaga koju.

Hotelli manager Dean sai mul sabast kinni ja teise kokteili juures tuli jutuks minu peagi (10. oktoobril) lõppev viisa.

Dean on 41 aastane hollandi-austraalia segu, kobe suurt kasvu kutt, kelle juures olen ka tulemuseta oma CV-ga vehkimas käinud, ALATI aiphone kõrva ääres, ALATI väga töine ja tegus (huvitav mida ta tarbib....) Tegelt tahaks ta ka lapsi ja naist aga mõistab, et kesse ikka töönarkomaaniga koos tahaks elada. (Mina mitte!)

Dean on ka väga abivalmis. Peale seda kui ta märkas minu katkist huult, oli püsti karanud, hotelli boutique kadunud ja naasenud kingitusega, papaia kreemiga, mis pidi kõik maailma hädad ravima oli tal jälle aiphone käes.

Selle kõne tulemusena oli mul järgmiseks päevaks trefunks Royal Davui 5 tärni erasaare manageriga! 

Kokkusaamine Darryliga kestis 7 minutit, 45 minuti pärast lahkus paat The Pearli sadamast väikse saare suunas, mina, minu 5 minutiga pakitud ridiküll ja Dean paadis. Eesmärgiks tutvuda luksukshotelliga, manageridega ja potensiaalse uue ja uhke tööotsaga.

Pacific Harbourist 45 minutit sõitu veetaksoga. Pimeduses, täiskuu ja tähistaeva valgel saabus paat saarele.

Minu 2 toaline villa mäekünkal vaatega merele oli ühe inimese jaoks liiga suure voodiga ja liiga romatiline. Natsa kurb oli üksinda suurde voodisse ronida, kasutades kogupinnast veerandit. 

Kuigi-kuigi oleks olnud ka teine variant. Deani terrassil hirmkallist veini juues, kui ma kella 2 paiku enam 90 % tema jutust aru ei saanud ja otustavalt jalad alla ajasin, et tead lähen nüüd magama, tuli ka hoolitsev repliik- kuhu sa ikka pimedas lähed (vahemaa 2 villa vahel nii 4 minutit kõndimist) võid ka siia jääda.

Hommikut luksussaarel alustasin merele avatud terrassiga restoranis detox kurgi-mindi-laimi smootiga (vaatamata kirjeldusele suurepärane avastus!) ja benedict munadega. 15-20 minutit võttis aega, et saarele tiir peale teha ja veenduda, et on ilus küll ja täitsa tore oleks siin ringi asjatada. Siit saab aimu ilusast väikesaarest www.royaldavui.com.

Saart manageerib abielupaar Darryl ja Julie. Lühidalt ostab Darryl Uus-Meremaal helikopteri firma ja platseerub 6 kuuks sinna. Selleks ajaks otsib Julie abilist. Kedagi, kes personaalse lähenemisega saarel tervitaks külalisi, oleks tore ja seltskondlik, hoiaks töötajatel silma peal, vaataks et kõik laabuks.

Raha nad eriti maksta ei tahaks, küll aga oleks see võimalus saada tööviisa, pikendada oma Fijil olemist, võtta avasüli vastu kõik Eestist ja mujalt maailmast külla sõitvad sõbrad. Ja saada väga hea kogemus!

Läbirääkimised käivad! 

Seiklus ei hyya tulles!

Eelmine nädalavahetus leidis aset Seiklus Ei Hüüa Tulles.
Laup2eva hommikul helistas Linda "Mis plaanis? Sõpsid mul kutsuvad jahiga v2iksele tripile"
Linda, p2rit Uus-Meremaalt, otsustanud Fijile kolida, on j2rjekorde v2gagi v2rvikas tegelaskuju minu teel. Energilisel Lindal on umbes sada ideed, kuidas teenida hästi mitu miljonit, osta suur katamaraan, palgata kokk, saada laps fijikaga, (lihtsa mehega kes ei ole suunatud karj22rile ega edule. See oleks ilus ja puhas armastus, petmisteta, n22glemisteta teemal raha)
Lindal on hea syda ja nii võikski minna.

Ujukad, kleidike yll, dressikas, p2iksekreem, r2tik, veepudel kotti ja minek.

Sadamas ootas meid Linda s6ber Mike, kehva kuulmisega miljonär Ameerikast, aastaid nii 6o kanti. Mootorpaadiga tunnike s6itu Denerau sadamast ja j6udsime Mamanuka saartegrupini. Tavua saare kylje all, oli ankrus Mike suur kaater, Tatu.

Kaatril on to"o"l 4 liikmeline meeskond. Lisaks pererahvale ja meile oli pardal 2 kylalist Ameerikast. Halvad n2ited selle rahvuse esindajatest. M6lemad. Ennast täis kunstkyyntega proua, kel on miljon2rist s6branna aga kes kujutab ette et on ise miljonäriproua.
Ja yle vindi valgendatud hammastega Coudy, 40 -le lähenev rikas surfar, kes ei olnud yldse selline äge surfar. Memmekas oli. Pühapäeval läks ta küla kirikusse, kaasas kott hambaharju ja värvipliiatseid kohalikele lastele. Ameeriklik viis karmat puhastada. A väga tore ka.

Suure partiiga punapeast venelanna, miljonäriproua Tatjana oli tore ja tal oli synnip2ev.

Rannal käisid ettevalmistused peoks. Mike maksis kohalikele lastele, et nad rannaliiva tühjadest plastmasspudelitest, plätudest (kahju, et kunagi kahte ühesugust, number 39, ei õnnestu leida) jm mittelagunevastu sodist puhastaksid. Täiskasvanud omakorda valmistasid rannaliival õhtuks lovot (maaalune grill)

Kaatril käis samal ajal Elu Nautlemine.

Alustuseks v2ike vein (kristallklaasidest loomulikult), tyhjendasime hiiglaslikku gurmeepoe sarnast kylmkappi erinevatest juustudest, lisaks t2isterakr2kkerid (uus ja maitsev avastus), oliivid jm hea-parem.

Lindaga

Ilm oli kaunis, taevas sinine. V2ike klikk peas, lestad jalga, yle parda snorgeldama. Fiji saared, nagu ka Tavua saar on ymbritsetud justkui valge t2rgeldatud pitskraega, riifiga. Korallriif tekitab valge vahuga lained, mida silm juba kaugelt märkab. Ideaalne paik snorgeldamiseks. Kaater oli rannast nii 200 m kaugusel, väiksel lõigul oli paar väga sägavat korallidega ääristatud sügavikku ja kaunilt värvikirev merealune elu. Snorgeldasime ennast l6pupuks randa.

Kaldal s6brunesime kohalike j6nglastega.
Aitasime randa kilakolast koristada, rääkisime keskonna kaitsest. Üks seik. Kutid olid segaduses, kui hakkasin rannast tühjasid pudeleid kokku korjama. Pealegi arvasid nad, et käib kah, ranna osa kus pidu peetaks on ju puhas. Prahti tuli palju, küsisin suurt kilekotti. Kamba liider võttis täis prügikoti ja kadus võssa. Natsa aja pärast naases tühja kilekotiga. Küsimuse peale, kus sa prahi panid, vastas ilmsüütu näoga, päris küsimust ignoreerides- see on uus kott. Jäädes oma versoonile kindlaks.
Valged bikiinides vastassoo esindajad tekitasid poisikluttides palju ärevust! Julgemad 5 pealisest kambast otsisid v6imalusi, kuidas käest haarata ja muidu kehalist kontakti tekitada. Vähem julgemad sosistasid ja istitasid.
Jõime poiste toodud värsket kookosevett ja siinkohal lisan punkti pealkirja alla - kui imeline taim on kookospalm!
On veel yks v6imalus kuidas syya kookost. Alla kukkunud kookop2hkel, mis ajab juba rohelise taimealge v2lja, on ka täitsa tarbitav! Kookospiim p2hklis on muutunud tahkeks, svammi sarnaseks. Justkui hapu-magus maitsega suhkruvatt.

Tagasi kaatril sai peagi selgeks, et täna me nüüd küll Deneraule ei naase. "Ilm on halb, mootorpaadiga Denerausse kimada on ohtlik, ja pealegi pole ju veel sünnipäevapidu alanudki"
Suu läks kriipsuks ja tuju läks mossi. Jalgealune pind oli üsna kõikuv, alla ja üles. Süda oli paha. Mõte öö üles-alla liikumisest ei tundunud raasugi tore.

Olin lahkelt nõus esimeste hulgas randa minema. Paadis kõikusime maa poole mina (laenatud meeste lühikestes pükstes, seljas oli ju vaid kleidike ja kotis vaid dressikas) Linda, jube ameeriklanna ja kapten Calvin.
Läbi häda saime lainetest jagu ja maabusime. Peagi selgus, et tuul on nii kõva, et teisi kaatrilt randa tuua on ohtlik. Kapten tegi paadiga veel ühe tiiru, et meile järgi tulla.
Sisetunne aga käskis randa jääda. Turvalist jalgealust ei tahtnud kuidagi ennustatava okseralli vastu vahetada. Linda oli nõus, mõte rannaliival lõkke ääres magamisest tundus meile tunduvalt toredam. Kapten närvis, proua ameerikast hirmunult kriiskamas, loksus paat kaheksaid tehes kaatrile.
Kaater oli korallidele ohtlikult lähedal, tõstis ankru ja seilas suurtesse lainetesse varjudes, pimedas öös ohutumat ööbimiskohta otsima. Meie olime rahul, istusime kohalikege lõkke ääres ja libistasime õlle (muud ei olnud).
Teine külmakast oli triiki fanta, coca ja sprite purkidega. Lastel oli pidupäev, purk mõlemas käes kulistati moodsaid jooke. Ülejäänud hea-parem oli kaatril.
Küla pealik arvas, et rannas ei ole siiski valgetel preilidel passlik magada. Tahtis meid suurema ja turvalisema paadiga kaatrile transportida, millest meie viisakalt keeldusime. Selle peale lubas külas öömaja ogunnida. Lõke oli soe ja taevas tähine ja ma ei saanud üldse aru, miks kõik nii hirmsasti pabistavad.


Veel teadis chief rääkida, et tõus taandub peagi, ilm jääb vaiksemaks. Nii juhtuski.
Mõne tunni pärast tuli kaater meie silmapiirile tagasi.

Okserallist ja kõikumisest kurnatud reisijad olid unne vajunud. Kapten Calvin, tema abiline liitusid meie lõkkeõhtuga. Kohalikud paarutasid paatidega saare teisel küljel asuvasse külla, meie tiksusime mõned tunnid lõket ja ööd imetledes. Oli tore ja lõbus.

Otsus kaatrile naaseda (enam ei lainetanud ja mõte voodist tundus siiski apetiitsem kui rannaliiv) tõi uue üllatuse - Mõõn. Kummipaat oli liiva ja korallidel lootusetult kinni! Järgmine tõus aga alles hommikul, sel hetkel nii 4 või 5 tunni pärast. Kutid kahtlesid. Linda ärgitas hommikuni oodata.

Minul oli uni silmas ja hakkasin kihutustööd tegema. Ja nii me siis lükkasime teravatel korallidel (tõesti väga vabandust korallid) suurt paati, liikudes edasi nii 50 cm võrra. Umbes tunnike jõunumbreid ja kohati vägagi lootusetuna tundunud ettevõtmine viis tulemuseni. Lõpuks saime mootori vette lasta ja suuna kaatrile võtta!
Kaatril valges nägin ka põhjust, miks kapten vahepeal hirmsasti vandus. Plätut läbis umbes 20 cm pikkune, terav kui oda, korall. No joppas, et jalga ei läbinud!

Noormehed olid dzentelmänid, ööbisid tekil ja meie Lindaga nende kajutis linade vahel. Õigem oleks öelda kingakarbis. Dussikabiini sisenemiseks tuli dussiruumist korraks välja astuda :) Väike ruum, kavalad lahendused!


Pühapäeva hommikul peale ujumist tõmbasin selga oma oikuipiinlikult mustaks värvunud valge kleidikese jälle selga ja unistasin hambaharjast ja pastast.
Päikselise pühapäeva kruisisime saarte vahel, peesitasin tekil hiiglaslikku Vogue revideerides, veendudes, et kleidid on ikka toredad ja olles rahul, et mul on neid elus rekordarv.
Tatjana oli pisut pettunud, et sünnipäev ebaõnnestus aga tõdesime kõik kooris, et ega looduse vastu saa :)

Kaater jäi Mascot Cove saare juurde ankrusse, mootorpaat tõi meid Lindaga Denerausse. Kodutee lainetas, paat hüppas üles-alla.
Ja siis juhtus midagi väga imelikku. Kogu õhtu, käijes, istudes või lamades, kõikusid viimane kui organ minu sees lainete rütmis edasi! Kindlas rütmis. Tasakaalu punkt oli täitsa sassis.
Päris jõle tunne oli!

ja siit õppetund- hambahari ja puhtad trussikud olgu alati kotis!