Epi saar ja p2ris delfiinid! :))

Ankrus Rovo lahes

Epi saare lapsed

Yhel v2ga erilisel p2eval, t2psemalt 21. novembril, sai teoks yks ilus soov!

Kogu Blue Gold meeskond oli pyhendunud, et ykskord ometi see eesti tydruk vabas looduses delfiine n2eks.
Hüüde peale, ”Karin, delfiinid!” kuutisin sajaga kaptenisillale.
Ja seal nad olid! L2ikivad seljad ja tumedad seljauimed. Kristallsinisest veest ilmusid aeglaselt, m2ngleva kergusega n2htavale 4 v6i 5 selga, sama aeglaselt sukeldudes, et anda etteaste kord j2rgmistele delfiinidele. Justkui harjutatud teatritykk, toomaks naeratuse eesti tydruku n2ole.
Seisin kaptenisillal, vahtisin suu ammuli... korrutades „ou my God!” „ ou my God” Just nii nagu nendes tobedadetes ameerika t6sielusarjades, kus v2ljakasvanud rasvaste juuste ja ruudulise kottis flanells2rgiga maanaisest on voolitud s2ravvalge naeratuse ja laitmatu ryhiga beib, kes siis l6puminutitel oma abikaasa, laste ja muu suguseltsi ette astub. Ja yle kogu ruumi kajab „oumygod!”
Just nii, 6nnest oimetu, suu r66must k6rvuni, ma seal seisin.

Kolme p2eva jooksul, mil me Rovo lahes ankrus olime, nägin delfiine jahi ymber chillimas.

Noored lustakad ja m2nguhuvilised delfiinid, kes minu r66muks m6ned korrad ka muljetavaldavaid 180 kraadideseid hyppeid sooritasid. Plaksutasin nagu hea etteaste puhul kohane. Kummipaadilt n2gin neid ysna l2hedalt.

Pea iga kord kui pilgu merele suunasin oli n2ha v6i kuulda plartsatust, v6i midagi, v6i kedagi, kellele nime anda ei oska. K6ik toimus kiiresti ja k6ik need veeelukad virulasele tundmatud. Muuhulgas elavad sealses lahes eelajaloolise v2ljan2gemisega dodongid e merelehmad.
Ise arvan, et kord n2gin ka sellenimelise eluka suurt selga.

Tore, et snorgeldamine eri paikades on alati midagi uut. Sootuks teistsugused v2rvilised korallid, tumeda laavakivi p6hjal puhkas rai ja muidugi pirakad merekilpkonnad. Viimaste n2gemisest olin absoluutselt ahvivaimustsues!

Teisel p2eval, selles kaunis lahes oli p2evaplaanis – ujumine delfiinidega.
Panime kummikale h22led sisse ja v6tsime suuna delfiiniparve poole.

J6udsime parveni, puhhhhh-puhhhh-puhhhh oli kuulda nende hingamist. Lestad ruttu jalga, hyppasime kummipaadilt vette. Pistsin nina vee alla - igal pool olid heledad delfiinid. Olin totaalses 2revuses, syda peksis meeletult! Unustasin hingamise, mask oli ka viltu peas, silmad ja nina vett t2is. Oli selline ebamugavalt m6nus elamus J

Hyppasime vette 4 korral, neist kahel korral oli ajastus 6ige ja saime delfiinidele v2ga l2hedale. Nende ilusad l2ikivad heledad kehad m2nglesid sinises vees. Kahjuks olid nad pelglikud, kadusid peagi, veealune maailm nende armsast piiksumisest kajamas.

Tegin kohmetuid pingutusi, et parvele järele ujuda, peagi kaotasin nad silmist. See oli vapustav elamus!

Oma unistuses ujun nende imeliste elukatega k6rvuti, seljauimest kinni hoides ja armsalt nende suurtesse silmadesse vaadates. V6ibolla isegi yks delfiin paremal, teine vasakul. Oleme oi kui suured s6brad, delfiinipere v6tab mind oma kaitse alla ;) Kaitse alla seet6ttu, et delfiinid ja haid eelistavad sarnast toidulauda, ehk siis, lahes kus on delfiinid, v6ib kohata ka haisid. 

Jacko kordas v2simatult, seda teooriat absoluutselt igal korral, kui snorgeldamise varustus n2pu otsas, kummikasse suundusin. Jutus on t6etera sees aga kuna delfiinid ja haid on vaenlased, ei uju nad yhes parves ja kui parves on pojakesed, hoolitsevad t2iskasvanud selle eest, et haid eemale hoida.
No jah, fantaasiarikas unistuste maailm on tihtipeale roosam kui reaalsus. Delfiinid ajasid oma asja, maskide ja lestadega tyypidest v2ga huvitatud polnud.

Hoolimata v2iksest konfliktist reaalsuse ja unistuse vahel oli see k6ik v2ga ilus ja eriline.
Hetk, millele m6ldes tuleb soe naeratus n2ole.