Saan aru, miks inimesed purjetamist armastavad

Olen tundnud maa l6hna! Peale pikki loksutavaid tunde merel on see imeline l6hn! Maa l6hn v6ib olla mudane ja mullane, l2hemale j6udes tungib ninas66rmetesse lillel6hn! Uimastavalt ebamaine!

Seilates mööda v2ikestest lopsaka rohelise vaibaga kaetud m2gistest saartest, tihedas roheluses valged laigud – v6imsad kosed, j2rsud kaljuseinad. Tumeda liivaga rannad vaheldumas kollase rannaliivaga, inimesed rannal lehvitamas, kalamehed ja lapsed Vanuatule iseloomulikes puust voolitud kanuudes meie uhket jahti uudistamas, delfiinid laevanina lainetes m2nglemas. Lendkalad, justkui 6rnates siidistes kleitides baleriinid, meisterlikult pikki 6hulende sooritamas, v2ga suur ruudukujuline rai, kes veest v2lja hypates 180 kraadiseid pöördeid viskab, kalaparved.

Öösiti on elektrita saared pimedad, vahest v6ib n2ha l6kkeid, vahest annab keegi rannal mööduvale jahile taskulambiga märku, lootes, et alus nende külas peatuse teeb ja raha kulutab. See k6ik on v2ga ilus!

Hommikul vahis olles p2ikeset6usu imetledes

Ilusate ilmadega, siis kui meri ei mölla ja minu sisikond paigal pysib, armastan ma merd v2ga!

Öised vahikorrad on rahuliku ilmaga maagilised. Miljonid s2tendavad t2hed sysimustas taevas, kuu mastil ja lainetel sillerdmas ja v2rskus Sinu n2ol ja kehal! V2rskus, mida troopikas tihti igatsen.

Yhel 6htul tegin endale pesa tekile. Öö tähistaeva (vau leidsin just klavituurilt ä tähe!) all oli tunduvalt jahedam ja vaade oli kordades parem kui pisikeses kajutis. Olime ankrus suhteliselt l2hedal maismaale aga sääsed mind yles ei leidnud. Ja oi milline r66m oli t6mmata end kerra millegi raskema, teki, mitte lina all kerra.

Äratus päikeset6usuga, kuu veel roosade pilvetupsude küljes rippumas. Hommikutunnid on omaette väärtus, kui palava päevani on veel aega.

Nii 7 ajal parkisid jahi k6rvale paar kanuud, pardal punutud korvid värske kapsa, papaiade, mangode, värske kurgi ja kohaliku, pirnõuna, meenutava puuviljaga, lisaks miski rohetriibuline volask köögivili, millele ei osanud me ei nime ega kasutust leida.

Laeval on värkse põud, Port Vilast kaasa ostetud kraam on otsas, puuvilju ostame saartelt. Puuviljade valik on saartel üllatavalt erinev. Salatimaterjalist ja köögiviljadest pole mõtet unistatagi, värske kapsas oli meeldiv üllatus! Sola saarel ei näinud ma yhtegi papaia (kasvab muidu nagu umbrohi siinkandis) ega mango või banaanipuud! Kogu meie saak oli 2 arbuusi!

Ühelt saarelt naasesid poisid põrsaga! „What the fuck?” pööritas ilmselges segaduses kokk Linda silmi Laeva koka amet on toonud Linda näole justkui jääva tüdimuse ning fuck ja shit on muutunud sidesõnadeks. Ka suur kotitäis elavaid krevette ei toonud tema näeole naeratust.

Poisid pyydsid tuuna kinni

Salo saarel oli k2imas ka operatsioon saiapätsid.

Kysimuse peale, kust saia osta saab, sain vastuseks, paar peret kypsetab a kes, vot ei tea. Usaldusväärne härra v6ttis telefoninumbri ja lubas asja uurida. Õhtul 10 ajal tuligi k6ne ning saiapätsid olid hommikuks tellitud. Järgmisel õhtul sain teise kõne, samalt härralt ja teemaks jälle saiapätsid. Seekord aga vähe teises toonis, nimelt selgus, et saiaküpsetaja tõi tublisti kokkulepitult kasti pätsidega pangahoone juurde, kus meie poisid töötasid aga jalutas seejärel ilma raha küsimata minema.
Jama lugu, mõtlesin mina, kuna plaan oli hommikul startida ja saarele enam asja mitte teha.
Aga asi lahenes nii. Härra Saiapätside Organiseerija tundis Härra Vanuatu Panga Esindajat Jeffi, kes teeb kaasa meie laevamatka, kes siis omakorda lubas teha pangaülekande vajaliku summaga Saiaküpsetajale. (Pangaülekande!)Kelle nime me keegi sel hetkel veel ei teadunud. Minu jaoks oli see üsna jabur aga kohalike jaoks absoluutselt loogiline