Bretten, yksik cowboy, on oma väikse võistlusjahi meie Blue Goldi külge haakinud ja ühtlasi sisse kolinud. Ta võtab osa meie muuviteatrist, meie hommikusöökidest, käib meil dussi all- tunneb end nagu kodus. Esialgu oli värske veri, uued jutud ja naljad teretulnud. Aga kui suurt kasvu mees joob ära kõik alkoholi laeval, sealjuures söögi või napsu varusid täiendamata, kasutab meie kummikat nagu iganes soovib, kütust ostmata, hakkab närvidele käima.
Hakkasime ootama päeva, mil tema jutt koju Uus-Meremaale naasemisest toeks saab.
J6uludele eelneval n2dalavahetusel ei sadanud kogu laupäeva!
Snorgeldamise staff kaasa, läksime Bretteni 10 meetrsise jahiga purjetama!
Pole ammu niimoodi päikest nautinud! Üldiselt tähendab päiksepaisteline ilm higi ja palavust. Peale vihmaseid päevi, mil olime laeva sofale, vusseri ette naelutatud, oli hea oma kahvatul kehal sooja päikest tunda. Merel ei kimbuta ka palavus.
Hideaway saare lähistel, nii 45 minutit seilamist Blue Gold ankru kohast, näitas sügavusemõõdik 70 meetrit. Kogu minu tähelepanu oli suunatud vees ulpivale valgele kanistrile, põnev oli laveerida, eesmärgiks saada võimalikult lähedale ning jaht poi külge kinnitada. Ja siis kiirustas suur, halva rühiga Bretteni laevaninast minu poole, haaras tüüri enda kätte ja tegi järsu pöörde. Vaid paari minutiga näitas sügavust 3 meetrit. Napikas! Kujutasin juba elavalt ette kuidas me koralli sisse sõidame, jättes korvamatu kahju merepõhja ning laevakeresse.
Milline privileeg on sisenede veealusesse maailma! Hõljuda kesk sillerdavat hõberohelist kalaparve. Imetleda vaikuses elu korallide ümber. Nad justkui aksepteerivad sind, põgenemata. Märgata suurte kalade kõrval tillukesi tegelasi, kes kivide ja korallide varjust turvalisust otsivad. Suurim sügavsinine tähtkala, mida siiani näinud, nii 70 cm läbimõõduga, lebotas liikumatult korallil.
Värviliste kalade kodu, riif, oli halvas seisus. Palju surnud koralle, inimtegevus on jätnud oma jälje.
Värvikirev veealune maailm, lõputu fantaasiamäng, paneb eesti tüdruku küsima, kas on siis palju tahtetud, et ahvenapoiss oleks neoonroheline või kasvõi lestakala roosamummuline?
Tänutäheks hea esituse eest, istudes purjejahi madalal tagumikul, mis ulatus veepiirini, söötsin oma võileivaga kalu. Vesi kihas v2rvilisest parvest. Nii lähedal, et oleks saanud katsuda.
Purje küljes on paelad. Paela liikumine aitab sättida purje õigesse asendisse, püüdes maksimaalselt tuult. Kui pael lipendab hoogsalt keskmisest asendist üles, oled plussis.
Kogu tagasitee püüdsin tuult. Raadiost tuli Last Christmas I gave u my heart.
No comments:
Post a Comment