Epi saar ja p2ris delfiinid! :))

Ankrus Rovo lahes

Epi saare lapsed

Yhel v2ga erilisel p2eval, t2psemalt 21. novembril, sai teoks yks ilus soov!

Kogu Blue Gold meeskond oli pyhendunud, et ykskord ometi see eesti tydruk vabas looduses delfiine n2eks.
Hüüde peale, ”Karin, delfiinid!” kuutisin sajaga kaptenisillale.
Ja seal nad olid! L2ikivad seljad ja tumedad seljauimed. Kristallsinisest veest ilmusid aeglaselt, m2ngleva kergusega n2htavale 4 v6i 5 selga, sama aeglaselt sukeldudes, et anda etteaste kord j2rgmistele delfiinidele. Justkui harjutatud teatritykk, toomaks naeratuse eesti tydruku n2ole.
Seisin kaptenisillal, vahtisin suu ammuli... korrutades „ou my God!” „ ou my God” Just nii nagu nendes tobedadetes ameerika t6sielusarjades, kus v2ljakasvanud rasvaste juuste ja ruudulise kottis flanells2rgiga maanaisest on voolitud s2ravvalge naeratuse ja laitmatu ryhiga beib, kes siis l6puminutitel oma abikaasa, laste ja muu suguseltsi ette astub. Ja yle kogu ruumi kajab „oumygod!”
Just nii, 6nnest oimetu, suu r66must k6rvuni, ma seal seisin.

Kolme p2eva jooksul, mil me Rovo lahes ankrus olime, nägin delfiine jahi ymber chillimas.

Noored lustakad ja m2nguhuvilised delfiinid, kes minu r66muks m6ned korrad ka muljetavaldavaid 180 kraadideseid hyppeid sooritasid. Plaksutasin nagu hea etteaste puhul kohane. Kummipaadilt n2gin neid ysna l2hedalt.

Pea iga kord kui pilgu merele suunasin oli n2ha v6i kuulda plartsatust, v6i midagi, v6i kedagi, kellele nime anda ei oska. K6ik toimus kiiresti ja k6ik need veeelukad virulasele tundmatud. Muuhulgas elavad sealses lahes eelajaloolise v2ljan2gemisega dodongid e merelehmad.
Ise arvan, et kord n2gin ka sellenimelise eluka suurt selga.

Tore, et snorgeldamine eri paikades on alati midagi uut. Sootuks teistsugused v2rvilised korallid, tumeda laavakivi p6hjal puhkas rai ja muidugi pirakad merekilpkonnad. Viimaste n2gemisest olin absoluutselt ahvivaimustsues!

Teisel p2eval, selles kaunis lahes oli p2evaplaanis – ujumine delfiinidega.
Panime kummikale h22led sisse ja v6tsime suuna delfiiniparve poole.

J6udsime parveni, puhhhhh-puhhhh-puhhhh oli kuulda nende hingamist. Lestad ruttu jalga, hyppasime kummipaadilt vette. Pistsin nina vee alla - igal pool olid heledad delfiinid. Olin totaalses 2revuses, syda peksis meeletult! Unustasin hingamise, mask oli ka viltu peas, silmad ja nina vett t2is. Oli selline ebamugavalt m6nus elamus J

Hyppasime vette 4 korral, neist kahel korral oli ajastus 6ige ja saime delfiinidele v2ga l2hedale. Nende ilusad l2ikivad heledad kehad m2nglesid sinises vees. Kahjuks olid nad pelglikud, kadusid peagi, veealune maailm nende armsast piiksumisest kajamas.

Tegin kohmetuid pingutusi, et parvele järele ujuda, peagi kaotasin nad silmist. See oli vapustav elamus!

Oma unistuses ujun nende imeliste elukatega k6rvuti, seljauimest kinni hoides ja armsalt nende suurtesse silmadesse vaadates. V6ibolla isegi yks delfiin paremal, teine vasakul. Oleme oi kui suured s6brad, delfiinipere v6tab mind oma kaitse alla ;) Kaitse alla seet6ttu, et delfiinid ja haid eelistavad sarnast toidulauda, ehk siis, lahes kus on delfiinid, v6ib kohata ka haisid. 

Jacko kordas v2simatult, seda teooriat absoluutselt igal korral, kui snorgeldamise varustus n2pu otsas, kummikasse suundusin. Jutus on t6etera sees aga kuna delfiinid ja haid on vaenlased, ei uju nad yhes parves ja kui parves on pojakesed, hoolitsevad t2iskasvanud selle eest, et haid eemale hoida.
No jah, fantaasiarikas unistuste maailm on tihtipeale roosam kui reaalsus. Delfiinid ajasid oma asja, maskide ja lestadega tyypidest v2ga huvitatud polnud.

Hoolimata v2iksest konfliktist reaalsuse ja unistuse vahel oli see k6ik v2ga ilus ja eriline.
Hetk, millele m6ldes tuleb soe naeratus n2ole.

Vanuatu saar nr 2, Anatom

To;o;ga laeval kaasneb ainulaadne v6imalu n2ha Vanuatut, kuhu tavaturist ei satu. Meie reis viib k6ige p6hjapoolsemast Anatom saarest kuni Sola saareni, l6una tippu v2lja.

Puudub ligip22s, saared elavad vaikselt oma elu. Vanuatul on 100 dialekti, mis on rahvaarvu 250 tuhat inimest juures v2ga palju. Naaberkylad ei saa m6hkugi yheteisest aru, r22kimata naabersaartest. Vanuatu kuulus Pranstusmaale, yhine keel, milles suheldakse on inglise-prantsusekeele segu.

Pyhap2ev, 20 tundi s6itu Port Vilast esimese saare Anatomi suunas t6i otse loomulikult reaalsusse tagasi ja lainetas sajaga. Seekord mitte kyljelt kyljele, jaht hyppas lainelt lainetel.

Anatom saar
Anatom saarel kasvavad m2nnid!!!! No t6esti, nagu Oota sa multas nyhkisin nukkidega silmi, kas silm ei peta! Oleks justkui Euroopasse sattunud! Pilved m2gesid embamas, tume taevas ja m2nnid! Euroopat meenutas ka vee temperatuur, mis oli kylm!!

Mul on hea meel, et to;o;pakkumine tuli purjejahilt. Purjejaht ei hyppa niiv6rd kui mootorjaht. Ja muidugi tuleb kasuks jahi suurus.

Suur oli minu yllatus, kui j6udes sihtkohani, parkisime Blue Goldi hiiglamasuure kruiisilaeva k6rvale. P2ris kummaline on n2ha pisikese liivarannaga saare kylje all laeva, mis on sama suur kui saar ise. Turistid käivad, saare elanikud teenivad k2sito;oga raha ja elu saarel on heal j2rjel.

Toogrupp paigaldas saarele taldriku ja elektri. Ja oli v2ga naljakas. Pangakontor on keskmise eestlase v2ga v2ikse to;o;riistade kuuri m66tmetega. Nüüdsest on pangakontor ainuke koht saarel, kus on elekter. Suur valge taldrik ning suured p2ikesepatarei paneelid m6jusid ysna veidralt.

Vahetasime bensiini suhkurmagus mahlaste kuldkollaste suussulavate anasside vastu. Lisaks kastit2is kookoseid ja greipe.

To;o;grupp koosneb Austraalia ja Uus-Meremaa vanameestest, kes on spetsialistidest, ning Vanuatu kuttidest, kes on lihttöölised.
T2na selgus erimeelsus toidu osas. Linda hakkas vastumeelselt laeval koka ametit pidama. Ja tuleb tunnistada, ta on oma ametis lihtsalt suurep2rane!!! Laeva meeskond, kuhu on lisandunud ka 5-s liige Solana, aina kiidavad toitu takka. Spetsialistid samuti. Aga pyya sa siis k6igile meeldida. Vanuatu kutid krimpsutavad spagettide, muffinite, ahjukartulite peale nina. Riis, turistieine, hakkliha, sai ja kypsised on need, mida nemad sooviksid.

Linda on n6utu, kas ma hakkan nyyd siis riisi konservlihaga pakkuma?

Vanuatu kuttide elus on minul ka yks oluline roll m2ngida! Esimest korda elus, t2nu minu hoolivatele k2ekestele, saavad tyypide riided pestud pesumasinas ning kuivatatud kuivatis. Tavapäraselt, kohalike kombel loputatakse riided merevees puhtaks.

Vanuatule, merehaiguse kiuste

Istun kaptenisillal. Ees on radari ekraan, justkui s2delev t2hekaart, iga kord kui joon yle ekraani jookseb muutuvad kujundid.

Siinkohal on mul radarite tootjatele v2ike ettepanek. Minu arvates peaksite sisse viima olulise uuenduse! Kui l2hedusse ilmub laev peaks t2pi asemel ekraanile ilmuma v2ike laevukese kuju. Sest muidu on p2ris keeruline neil laikudel vahet teha, on need nyyd pilved, lained, mingi ringi uliv risu või laev.
Lisaks radarile tuleb silmad hoida silmapiiril, m2rkamaks laeva, ujuvat konteinerit v6i midagi ebatavalist. Laev silmapiiril oli syndmus omaette! Yldiselt on alanud tsyklonite perjood muutnud sadamad vaikseks, jahid on suundunud vaiksematesse vetesse. N2ha saab kalalaevu.

Kui inimene yle parda kukub tuleb vajutada nuppu MOB (man over board), j22dvustamaks t2pne asukoht, t6mmata pidurit ja anda h2ire.

Igal t2istunnil hingan sygavalt sisse, keeran k2ised yles ja sammun mootoriruumi. Mootoriruum on hirmus paik. Palav, haisev ja kitsas ja v2ga myrarikas. K6rvaklapid p2he, keerad j6uga lahti uksemyraka, kus kiri DONT ENTER ja astud meestemaailma. Kiiresti vaatan ega midagi ei tilgu, kahtlane ei n2i, kirjutn yles numbrid 6li jm n2idud ja p6genen, higi otsa ees, sellest kambrist.

Minu vahetus algas kell 18, magama saab sydao;o;l. 6 tundi j2rjepanu silmi hämaras kaptesillal lahti hoida on raske. T2na on teine o;o; siin istuda, eile mo;o;dus viimane tund v2gagi udus. P2rast sydao;o;d muudame vahetused 3 tunniseks. Meie v2ike meeskond koosneb 4 inimest, valves on korraga 2 inimest. 3 tundi passimist, 3 tundi und (kui veab ja sõba silmale saan)

Ausalt o;eldes tundub mulle uskumatu, et 52 meetri pikkust jahimyrakat on v6imalik opereerida 4 inimesega! Tehnika ruulib!

Eile, nii kui Fiji saarte varjust v2lja saime muutus k6ik ilus.
Laeva k6ikumisega kyljelt kyljele, l2ks miskit minu organismis korrast 2ra. Higi hakkas voolama, n2ost kriitvalge, k6ht korrast 2ra. Keha oleks justkui shoki saanud. Koos lainete ja k6ikumisega muutus minu toidukaart v2gagi yhepalgeliseks. L2ksin kuivtoidu peale, toitun küpsistest, k6rvale ingevrivett. L6unane makaronisalat v2ljus organismist nii 20 paiku 6htul.
V2ga h6re on olla, toidule m6eldes l2heb syda pahaks, k6ik keerab sees.

Laev krudiseb, kriuksub, asjad kappides jooksevad yhest kyljelt teisele, mo;o;bel rallib mööda laeva ringi, lained pauguvad vastu laevakere. On meeleheite hetki.
Vaikne ookean n2itab oma valgeid hambaid. Midagi asjalikku teha ei suuda.
Venitan end salongi sofalt kaptenisillale, kaptenisillalt sofale ja siis jälle vaevaliselt kaptenisillale tagasi.

Kui v6rrelda jahti majaga, asub minu akna ja vanniga kajut keldris, salongi sofa 1. korrusel ning kaptenisild 2-l korrusel. Salongi kylastab m6nus tuuleiil, mis aitab elu sees hoida. Samuti on salong laevakere keskel, mist6ttu on lokumine v2iksem.

                                                          Elutoa sofad. Elupäästjad
Pelgalt m6te oma kajutisse minemisest ajab sydame pahaks.
Magan samade riietega juba teist o;o;d, ka p2eval ei suuda dussi alla minna ega alt kajutist uusi hilpe tuua. Ma arvan, et haisen ka aga see k6ik on t2htsusetu. Pyydmata n2ida kartmatu merekaruna, ytlen ausalt - jube paha on olla.
Midagi asjalikku sellise tormiga teha ei suuda. Liikuda saab laeval seintest abi otsides. Minu trajektoor on minimaalne. L2him vets, salongi sofa, kaptenisild.

Olin ynsna l2hedal loomastumisele, hambapesu oli see mis hoidis inimlikkuse poolel.

Meie v2ike meeskond oli v2sinud. See kuiv6rd k6ikuv maailm keha kurnab ja meelt nyristab on uskumatu ja kuidagi v2ltimatu. Toev6ime on halvatud.
Tegelikult ma ju teadsin, et laevareis saab olema minu jaoks paras v2ljakutse. Ja ega ma ei virisenud, kannatasin vaikselt, ootamata erikohtlemist.

Mind aitas hingamine.
Toimis ka v2hene toit, jumala eest mittemidagi rasvast v6i tugeva maitselist samal p2eval, kui v2ljas6it plaanis. Labane, maitsetu crecker ja ingveritee sest p2ris ilma so;o;gita on veel h6redam olla. Ja jutt sellest, et tegutse- no maitia, katsu sa sellise k6ikumisega tegutseda..... Minule istus lamamine rohkem.
Merehaiguse vastastest tablettidest otsustasin loobuda, peaks ju ka teisiti hakkama saama kui igapäevaselt tabletti neelama.

Teisel o;o;l oli lohutav teada, et 20 tundi veel ja oleme Port Vila sadamas.

                                                    Vanuatu lipp Blue Goldil lehvimas

Liikusime 10 miili tunnis. Peale kahte p2eva vegeteerimist on kolmanda p2eva hommik juba parem. Teisel o;o;l suutsin isegi paar tundi magada. Peale 48 tundi k2isin dussi all. Dussikabiini seintest k2tega tasakaalu otsides, pesin higi ja hirmu maha. Milline v2rskus!

Menyys oli peale creckerite ka sokolaaditort.

N2gin kui ilus on meri. Ja kui v2rske ja puhas 6hk.
Kogu reisi ajal olid meie saatjateks lendkalad. Need v2iksed h6bedaste tiibadega kalad on meisterlikud lendajad!
Mulle meeldib m6te sellest, kuidas kalad hullavad, kord parves, kord yksikult, lainetest v2lja hypates ning pikki 6hulende tehes. Teine lugu on selline, et kalad hyppavad veest v2lja, et mitte sattuda suurema kala l6ugade vahele. See m6te niiv6rd ei meeldi.

Laup2eva hommikul oli yks usin lendkala meie tekil oma otsa leidnud.

Lihtne Elu l2heb to;o;le

Novembri alguses, eelmisel n2dalal,  veetsin mugavalt aega Vanua Levu saarel. Olen viimasel ajal 22rmiselt aktiivne, aina pakin kotti ja s6idan kuhugi. N2dal Vanua Levul oli v2ga muljeterohke, kui aega saan, muljetan tagantj2rgi.

Vanua Levu saarel popsatas minu meilboxi minu p2ris esimene to;o;pakkumine! :)

To;o;ots pole paha- luksusjahil Fijilt Vanuatule seilata.

Vanuatu National Bank paigaldab pisikestele saartele satelliittaldrikuid ja elektrisysteeme.Vanuatul hoiustatakse raha augus, maas. K6ige kindlam koht. Et raha ringlusse saada, rajas pank k6igile saartele, p6him6tteliselt tsunglisse kontorid. Kui Maali viis raha kontorisse, helistas pangato;o;taja peakontorisse ja teavitas, Maali t6i 500 rutsi. Peale taldrikute paigaldamist saab tehinguid aga teha onlines.

Ligip22s saartele on piiratud, regulaaryhendus puudub. V2ikse lennukiga on to;o;gruppi ja k6ike vajalikku tehnikat ja tavaari kohale toimetada keeruline ning ylimalt kulukas. Lisaks oleks majutuse ja toitlustuse organiseerimine t6eline peavalu. Pank otsustas jahi kasuks.Merd mo;o;da on ligip22s lihtne, to;o;grupp, 10 meest ning kogu atripuutika s6idutatakse kohale luksusjaht Blue Gold pardal.Blue Gold on temakese nimi. Suurim purjejaht, millele mina oma jalga t6stnud. 52 m pikk ning mastide k6rguseks 41 m.

 V2idetavalt on Vanuatu v2ikesaared yhed puutumatumad kogu polyneesias. Saartel ei ole elektrit, ei koole, poode ega muud meile nii tuttavaid igap2evaasju.

Minu mereseikluse eesm2rgiks on  kylastada 5 v2ikesaart, paigaldada taldrikud 6 pangakontorisse, lisaks teeme peatuse peasaarel, Port Vila sadamas.

Mina olen laeval stjuardess, mida iganes see siis t2hendab... Kuuks ajaks seoksin end to;o;, meeskonna ja merega.

Tundes ennast ja teades kuiv6rd v2he on vaja, et minu siskond lainetel keerama hakkab, kylm higi otsaees t6siselt yle parda hyppamist kaalun, pani merehaigus mind pisut muretsema. Jäi üle loota abivahenditele nagu merehaiguse tabletid, plaastrid jm

“adventure of ur life time, things u can see only in National Geography” olid kapten Seani read emailis. Ja lisaks kogu l6bule makstakse isegi raha!
Teadsin esimesel sekundil, et ei suuda sellisele seiklusele ei o;elda. Pealegi tundus hirmus p6nev ennast proovile panna ja n2ha kuidas elu merel.Sisetunde tungil tegin teisip2eval suure pesup2eva, pesin puhtaks kogu olemasoleva garderoobi ja pidasin iseendaga vestlust teemal- mida v6iks merereisil vaja minna.
Varustasin end laevareisil vajaminevaga - ostsin kaltsukast kybara ja kootud mytsi, roosa miniseeliku (tundus vajaminev) pikkade varrukatega pluusi ja paar toppi. Apteegist unerohtu (igaks juhuks, unetus vaevab) ja merehaiguse leevendajaid. Hambapastat, kuivtoitu.

Saime jahil kokku, kapten tutvustas plaani, kuhu, miks, kuidas ja informeeris, et stardime homme, neljap2eva hommikul kell 9.
N2itasin ennast heast kyljest, ei kiirustanud jahilt minema, aitasin hoopis Lindal, kelle amet saab olema laeva kokk, ko;o;ki kraamida. Korraga tundsin, laev liigub! Katsetavad mootorit! oli minu m6te ja pistsin pea tagasi kappi maitseainetepudelite vahele. Moodus pea tund. Laev oli endiselt liikumises ja endiselt suunaga sadamast minema. Tatsasin yles kaptenisillale “eee kas me s6idame kuhugi?” Vastus “jah, Lautoka sadamasse, paberid korda ja sealt Vanuatule” oli PISUT yllatav!
“ Sean me pidime homme startima! Kogu minu varandus, k.a. pass on Deneraul”.
“jaaa,jah, no kyll me midagi v2lja m6tleme” oli esimene ohum2rk kapteni kehvapoolsest orguniseerimise v6imest.

Niiiisiis, selle asemel et kodust, 10 minuti jalutusk2igu kauguselt oma kodinad 2ra tuua, s6itsin Lautokast taksoga 40 minutit Deneraule, pakkisin ahvikiirusel oma kodinad, v2ike india mees kannatlikult takso ootamas, ning teine 40 minutit istusin j2lle taksos, suunaga Lautoka sadamasse.

Neljap2eva,11,11, hommikul aeti korda immigratisoonipaberid, tehti viimased sisseostud ja kella 14 ajal startis 4 liikmeline meeskond Blue Gold pardal Fijilt, Lautokast Vanuatu suunas.

Siin m6ned soovitused, mis merereisile kaasa anti-

so;o k6ht t2is, 2ra so;o midagi. Kui n2lg silman2gemist v6tab piirdu kuivtoiduga.vaata t2histaevast;vaata loksuvat merd; vaata pilmipiiri; mis iganes, 2ra pikali viska; tegutse; joo ingveriteed

Meenutusi Minu Samoast

Pagas 8,2 kg, sh snorgeldamise varustus, n2dalaseks tripiks on hea saavutus!

O:o:sel kell pool 2 shokeeris Air Pacific Samoale reisijaid kylmkapi temperatuuriga. Ehmunud troopika inimesed m2ssisid end tekkidesse, naaber oli mantlis.

See ka arvatavasti esimene kord kui Fiji territooriumil yldse riideeset nimega mantel kohtasin. Ega minagi p2ris ettevalmistusteta olnud- t6mbasin jalga hello kitty sokid ja keerasin end

salli. Akna all istuv mantlis naaber, mikkersoenguga fijilanna, lugemiseks kaasas piibel, lendas

esimest korda, yhtlasi oli see tema esimene v2lisreis. S6bralik naeratus ja kysimus "are u flyng

to Samoa" oli 22retult armas.

Lausele "Loodetavasti istume ka tagasilennul k6rvuti" noogutasin kaasa, of course. Ja seda peale jutuajamist miks ja kauaks Samoale. Tema siis 2, mina 1ks n2dal :)

k2tte jagati maale sisenemiseks vajalikud immigratsiooni paberid, nina torkas teki seest v2lja vaike v2ike, pruun ja kortsus vanamees. Vahek2igu naaber, p2rit Tsehhist, vajas

abi paberite t2itmisel.

Virulane saab Samoa viisa piiril, ilma lisakuludeta.

Yletad ajavo;o;ndi ja v6idad p2eva.
Lennuk v2ljus 10.oktoober kell 1:45 o;o;sel, 1,5 tundi lendu ning kohale j6udsin 9.oktoober kell 5 hommikul. Esimest korda kogesin, 2ge aga pisut segadust tekitav!

SAMOA PEALINN APIA

Seiklushimulise vanainimesega Tsehhist ootasime inimtyhjas, veel pimedas hommikus, esimest bussi.

Variandid lennujaamast Samoa kesklinna Apiasse - tyytu taksist 50 tala. V6i buss 3 tala.
Meie ostustasime odavama variandi, t2istuubitud yhistranspordi, kasuks. Bussipeatus asub

lennujaama l2biva maantee 22res.

1 tala = 4,2 eeki.

Bussis6it tuleb Samoas kindlasti ette v6tta. Tundub, et bussijuhtide vahelon k2imas v2ike v6istlus "kelle masin on tuunituim ja enim kilinaid kolinaid t2is". Puust aknaraamid, klaasiteta aknad, karvased roolid, veel karvasemad armatuurlauad, ameerika meeleolus bussid on kohati ehmatavalt fanaatsiarikkad.

Silmi vaevalt lahti hoides suundusin hotelli Elisa. Nitsekas hotell mere 22res,

kesklinna vahetust l2heduses pakub ka budget majutust. Tagasihoidlik, vaikne, puhas, duss ja vets koridoris, yhene tuba 50 tala o;o;.

Peale paari tundi und l2mmatavalt palavas toas ajasin kargu alla ja suundusin linna avastama.

Apias on m6ned uhked koloniaalstiilis pitsmustriga ehitised, paar uhket kirikut, 2 p6nevat turgu.

Linnakesele tegin p2evaga ringi peale.
Yle paari p2eva ei linnas suurt midagi teha. Kahjuks r2pane nagu teised okeaania linnad. P6hjus - prygikaste linnades ei kohta ja prygi lendab maha.

Pyhap2eva hommikul oli Apia justkui v2ljasurnud! Vaid mina ja praht. Selgus, et pyhap2eval on viimane kui yks samoalane kirikus sh poepidajad, bussijuhid ja ettekandjad ning lisaks on miski kirikupyha ka esmasp2eal. M6te sellest, et ei saa linnast minema, mere 22rde, ennem teisip2eva tegi tusaseks.

Apia asetseb kyll mere 22res aga bl22si linnas ei ole, ujuma ei saa.
Mc Donalds oli ainuke jumalakoda, mille uksed eksinuile avatud. Kiirso;o;gi altari ees oli n2ha ka vastupidiselt yldisele linnapildile m6ni valge morda.

6nneks on asjadel komme laheneda ja Peter, tyse samoalane, s6itis vaba p2eva koos perega linnast v2lja veetma. Mina nende autos prii kyydi ja asjade lahenemise yle 6nnelik.

Sinka-vonka, imeliste vaadetega merele, m2gine tee viis Upolu (peasaare) idaosasse.
Paat yle juuksesheleesinise vee Namua saarele.

Namua saar

P2evakavas oli so;o;mine, snorgeldamine, magamine ja veelkord ujumine. Pisikesel saarel on pisike resort m6ne falega, kristallselge vee, loodusliku basseiniga myhisevate lainete keskel. Ilus aga v2ga vaikne. Otsustasin edasi liikuda.

Lalomanu, Taufua beach fales

Samoa, 2934 km2, mina külastasin 2 p6hisaart 'Upolu ning Savai'i.

V6rreldes Vaikse ookeani saari Samoat, Tongat ja Fijit, on samoalased enim s2ilitanud traditsioonilise elustiili, j2rgides enim sotsiaalset hierarhiat ning kombeid. Samoa keel on v2ga lihtne, vaid 14 t2hte.

O;o;majale j2in Lalomanu rannale.

Imeilusal rannal, v2idetavalt yhel kauneimal Samoal, on rivis mitmed faled e seinteta kanajalgadel onnikesed.

Kolmes erinevas hinnaklassis faled kuuluvad Taufua suguv6sale.

Vaade minu falest kristallsinisele merele

Minu o;o;maja, yks odavamaid, ilma so;o;gita 40 tala.

Ovaalse kujuga fale keskel p6randal on madrats, veel on fales baldahiin, kaitsmaks s22skede eest.

Esimesel o;o;l t6mbasin viimase kui yhe katte ette. Nii tundus turvalisem. Avatud falest sai sinine plastikfale. Ilusam on muidugi traditsiooniline looduslik punutud kate aga neid n2eb v2hem, ju siis on kile kergemini k2ttesaadav, soodukam.

Teisel o;o;l j2tsin sydamerahuga oma isikliku vara lahtisse falesse. V2ga turvaline kant. Kiled j2id katma vaid fale teepoolset kylge, avatud vaade merele. Kui suurep2rane tunne on lamada lina all oma madratsil, kuulata laineid ja vaadata t2hti sysimustas taevas. T2hti, mis on sootuks teised kui kodus.

Aasta tagasi, sygis 2009, r2sis Samoat tsunami. Maav2rin, meri t6mbus tagasi...vaikus.... ja p6mmm, katastroof. Lalomanu kyla sai k6vasti kannatada. Tee 22res on n2ha elumajade varemeid, mitmed pered on hirmus mere 22rest m2gedesse kolinud.
Taufia perekond kaotas 13 liiget, enamus lapsed. Ning , 98 aastase vanaisa. Mehe kellest k6ik lugu pidasid, keda meenutatakse suure austusega. Vanaisal oli 19 last, 80 lapselast jne. Oma juuri austades, on mehe nimi tatoveeritud yhe lapselapse seljale.

Minu fale omanik Zina, kelle n2kku on tsunami lisanud umbes 15 aastat, kaotas k6ik oma 3 last. Armised k2ed meenutamas hirmsat p2eva. Zina hoidis kinni oma kahest lapsest, suutmata neid p22sta laine eest mis v2iksed lapsed ema k2te vahelt rebis.... Zina ei taha snorgeldada ja

ma m6istan miks. See sama meri...

"Mulle ei meeldi snorgeldada, ytle mulle p2rast, kas oli nii ilus nagu k6ik r22givad"

Merealuse maailma ilust ei olnud palju j2rgi j22nud. Tsunami ei teinud h2vitusto;o;d ainult inimeste seas. Ka korallid on sel rannal surnud. Justkui v2rvitu ja elutu puuokste hunnik p2rast tugevat tormituult. 6nneks hakkavad korallid vaikselt taastuma, sinised tipud merealusele surnuaiale v2rvi andmas.

Perekonnad Samoal on suured, kokkuhoidvad ja toetavad.
See kuidas traagilistest syndmustest ja kaotatud pereliikmetest r22giti, austuse kuid mitte minevikku kinni takerduva j6uetusega, avaldas isekale eestlasele muljet.
Kuidas yldse on v6imalik oma eluga p2rast selliseid syndmusi ja kaotusi edasi minna?

Nox, Uus-Meremaal elav samoalane, lendas oma Taufia suguv6sa aitama tsunamile j2rgneval p2eval.
Neil vedas, k6ik hukkunute kehad leiti. Et matta majade eesaeda.

M2lestamaks hukkunud perekonnaliikmeid plaanid Nox teha tatoveeringu, 13 t2hte oma 6lale.

3 kiivit

Teisel p2eval jalutasin inglise keelt k6neleva seltskonna juurde kysimusega "ega teil m6nda raamatut lugemiseks laenata ei ole"?

Just sellise lausega sai alguse minu s6prus 3 kiiviga.

Andrew, segavereline, ema samoalane.
Tuleb tunnistada, Andrewl olid k6rvalm6jud minu k2itumisele. Naersin lakkamatult kui hullumeelne. Pidin s2ilitama teatud ettevaatust tema juuresolukul syyes v6i juues, oli oht et kogu suut2is purskub naerupahmakaga ei tea kuhu.
Juba Andrewle otsa vaadates olin naerust k6ver.

P2ris murettekitav k2itumine 34 aastase kohta....

Lakshmi, india juurtega, esimene Trinidadist p2rit inimene, keda kohanud. Ta elas Kanadas, kui kohtas uusmeremaalast Jonathani. Olles tundnud teineteist 4 kuud, suheldes enamus ajast interneti teel abiellusid Lakshmi ja Jonathan 3 aastat tagasi.

"Kuidas?? Mism6ttes? Kuidas te teadsite, et tema on see 6ige???" "Sa lihtsalt tead", oli Lakshmi vastus.

Minu jaoks on sellised lood uskumatuna tunduvad. Olles kyll lootusetu romantik, on mind alati saatmas m6te, 2kki on kuskil keegi veel parem....

Jonathani, kannatades v2ikse taandarengu all, mis puudutab nimede meelde j2tmist, ristisin kohe Jasoniks.

Meeleolukad 6htud

Peale tapvalt hea huumorimeele on Andrew andekas laulu- ja pillimees. Sama v6ib o;elda tema s6prade kohta. 6htuti kogunes restorani l6bus seltskond ja mitu kitarri. Muuhulgas suur tongalane, ilus samoalane, 6igemini mitu ilusat samoalast, kiivid ja yks eestlanna.
Laulu, hea huumori ja pikkade jutuajamiste saatel teemadel elu, armastus, seiklus, perekond, mis on sinu valik m2ngu saatel mo;o;dusid o;o;d ilusal Samoa rannal. Ritsikad laulsid ka.

Andrew hoolitses ka minu eest. Hommikuti ilmus ta kohale hommikuso;o;gilauast pihta pandud munaga.
Yhel hommikul kiitles ta, kuidas nad oma faledest vaalasid vaatlesid, Loch nessi koletis oli ka kohal. Naersin j2lle tubli k6hut2ie. Vaatsin ka moe p2rast. Aga vot ei olnud nii, et hyppavad graatsiliselt sabaga lupsu tehes veest v2lja v6i purskavad kenasti vett, tekitades kauni sillerdava purskkaevu.
Hiljem ma enam ei naernud. Selgus, et vaalad ongi liikvel, p2riselt. Liikudes Tonga suunas, l2bisid need mystilised olevused oma teekonnal ka meie randa.
Oleks ma teadnud, et t6si taga, poleks ennem j2tnud, kui v2hemalt yks hiiglane n2htud. Kasv6i varjugi...

Samoal on mitu vinget koske, mida tasub vaatama minna. Ligip22s vaatamisv22rtustele on yldjuhul l2bi kellegi eramaa. Sisses6idu juures veedab oma p2evi pereema lastekarjaga, et kasseerida turistidelt pappi. Tasub kaubelda.

Veel s6istime kiividega kaema Piula Cave magevee basseini. Ei olnud selline vauuuu koht aga soovitan 2ra k2ija, p2ris huvitav oli ujuda koopas, jahedas magevees, inimkehad helesiniseks v2rvudes. P2riselt ka! Oli see siis koopa valgus v6i veealune mystika, kehad olid sinised mis sinised ja hiilgasid.

Samoal olles m6istsin, kui olulised on inimesed keda oma teekonnal kohtad.
Inimesed on need kes annavad reisile n2o ja vormivad m2lestused.
M2lestused Samoast on soojad nagu merevesi Lalomanul ja inimeste naeratused! :)

Tagasi Fijile

Laup2eva varahommikul 6:30 v2ljus lennuk Fijile. Fijil maandus lennuk peale 1,5 h lendu pyhap2eval kell 6:30.

Viimasest o;o;st Samoal, veetsin m6ned tunnid juba tuttavas l2mbes roosas toas Elisa hotellis.

Lennujaama transpordiks soovitan lennujaama transfeeri bronnida. Mina magasin selle variandi maha, kuna saabusin hotelli peale keskp2eva. Broneeringuid v6etakse aga vastu keskp2evani.

Kauplesin kell 3 o;o;sel hotelli eest taksisti, sain kymneka alla ning lennujaama, 45 minutit s6itu, 40 tala eest. Alati tasub kaubelda ;)

Samoale reisijatele oluline m2rkus- j2tke viimane 40 tala meenetele raiskamata. Mina l6in viimase papi pisikese lennujaama ainsas poes laiaks, ja siis selgus, et maalt v2ljudes tuleb tasuda lennujaamamaks.

Samoa saared jagati 1899 aastal poliitiliseks kaheks. Samoaks ning Ameerika Samoaks.

T2iesti erinev riigikord, erinevad seadused. Kui samoalane soovib kylastada Ameerika Samoad on vajalik taotleda viisa.

1962 oli Samoa esimene L6una Pacific saarte grupp, mis saavutas iseseisvuse.

Plaaniks Samoa

Preili plaanitus elus on tekkinud plaan! :)
Lennupilet Samoale bronnitud!
www.samoa.travel n2eb neid ilusaid turismikataloogi mesimagusaid pilte ka.
Samoa sai valituks üsna proosalisel põhjusel, valikust k6ige odavam sihtkoht.
Air Pacifucul k2imas kampaania, edasi-tagasi pilet umbes 3500 krooni. Pidi ilus koht olema, l2hen vaatan yle.
Suured t2nud s6ber Liisile abi eest! Miskip2rast ei aksepteeri Air Pacific juba teist korda minu krediitkaarti. Tonga-Fidzi marsuudil andis abistava s6brak2e herr Jaanus Sydneyst :))

Pyhap2eval (v2gagi viimasel p2eval) lendan, j22n n2dalaks.
Samoa on 10 saarest koosnev saartegrupp Vaikse ookeani sydames, Fidzist m2ne tunni lennu kaugusel. Lennukile astun pyhap2eval, kohale j6uan laup2eval. Tagasilennuga kaotan p2eva. See ongi mystika ;) Ajavo:o:nd trikitab :)

Esialgu tundus see ettev6tmine rahanappuse perioodil pillamisena. Nyyd aga n2en vaid postiivset kylge- p6nev on j2lle kott pakkida (kaasa v6tan snorgeldamise asjad, p2fkad, 2 kleiti, dressika, seekord ka hambaharja ja puhtad trussikud.. eee ja rohkem polegi ju vaja). V6imalus n2ha veel yhte kaunist okeaania paradiisisaart. Nii et olen p6nevil!

Liisi r22kis, kuidas poja Luks n2itas Kalamaja agulis minu t2navale, et n2e, siin peaks ju Karin elama. Ja kui veider oli m6elda, et Karin elab ju hetkel hoopis teispool maakerera.
"Viisatrikiga" Samoasse saan Euroopaopa liidu passi j2rjekordse templi, mis annab v6imaluse Fijil elu nautida veebruari keskpaigani. Lisaks 4 kuud turismiviisat!
Otsustasin veel siinkandis ringi tuuseldada. Ja ehk n2kkab ka m6ni to:o:ots leida.

Plaanideta

N2dala p2rast on minu viisaga jokk.
5 t2rni ja Royal Davui ei ilusta tulevikus minu CV-d. Hoolimata suurest entusiasmist mind palgata, ei olnud manageride plaan siiski kuigi l2bim6eldud. Saarel kus to:o:tab kohalike seas vaid 2 valget (managerid ise), ei saa ju neile v6hiklikust pahaks panna. Sest nagu selgus, ei ole abielupaaril aimugi, et v2lismaalase palkamine Fijil n6uab enamat kui lihtsalt soovi. Ja vajadust.
Saatsin koos CVga info, mida ja kui palju immirgatsiooniamet taga ajab. Rahaline pool, deposit mida firma peab maksma pluss igakuine palk- sai neile vist liiast.
Igatahes sain vastuse, et oleks jube tore koos to:o:tada kyll aga madal hooaeg on algamas ja sellist rahalist v2ljaminekut nad hetkel lubada ei saa.
Kahju!

Nuu jah, n2dala p2rast, 10.oktoobril, saab viisa l2bi.
Ssiin ma siis olen, hetkel 7 t2rni kuurortis, mis teeb kogu asja natuke irooniliseks, ilma konkreetse plaanita.
"Konkreetse plaanita", see v6iks olla minu reisi pealkiri! Ja jumala eest, ma naudin seda "l2hen vooluga kaasa" meeleolu. Jehh aga hetkel paneb see mind kukalt kratsima ja pilla-palla olek tekitab kysimusi.

Lihtsa Elu Karini Varjandid.
* To:o:koht mis v6imaldaks to:o:viisa. Selle projektiga pole kahjuks veel jopanud.
* Minu 4 + 2 kuud saab l2bi ja viisa pikendust pole teist korda v6imalik taotleda.
* Variant maalt korraks 2ra k2ija. Lendad m6nda kõrval saareriiki, paari p2eva p2rast vuhhh tagasi ja saad automaatselt uued 4 kuud. Easy! Aga... n6uab pappi!

Kogu 6 ja pool kuud kestnud reisi jooksul pole ma, vastupidiselt esialgsetele plaanidele, raha teeninud. Siiski-siiski, pannkoogi2ri oli ysna tulutoov :)
Lennupileti raha peaks ma laenama. Olen siiani ilma laenuta hakkama saanud, isegi imestan – eee kuidas siis? Aga olen ja t2itsa okeilt! Suureks abiks on olnud perekond, t2nud empsile, kes katab rahalised kohustused koduse Swedpanga ees.
Kui juba minema pean, kas poleks siis juba m6tet reisi j2tkata ja lennatagi Aasiasse v6i Uus-Meremaale? Uus-Meremaa, need unikaalse loodusega saared tuleks kindlasti plaani v6tta, kui juba siinkandis olen .
Kas pole ma mitte astunud Fiji mugavustsooni?
Veedaksin Fijil meelsasti veel m6ned kuud, leiaksin siiski ka teenimise v6imaluse, komandeeriks ema siia, reisiks veel Fijil ja kevad-suvel l2bi Uus-Meremaa koju tagasi.
No plaan on ju hea!

“Should I stay or should I go now”….. shallallaaa
Vasak pool ytleb- mis laiskled siin! Liigu edasi! Palju avastamata sadamaid, p6nevaid inimesi ja kultuure ootavad sind!
Ja see parem (vist laisem) pool minust ytleb – siin on hea ja tore! Proovi veel, kyll see tookohta ka tuleb!

Dilemma!