Suva

Eesti rahvusmustriga Suva sokid minu seljakotis on jõudnud koju.

Tongalt tulnud inimesele on Fidzi pealinn Suva pöörane city!
Mõned mitmekorruselised kaubanduskeskused, lai valik söögikohtasid, kohvikud ja toidukauplused. Moodsaimas keskuses on tugev teenindajate ja turvameeste ülekaal J
Kohaliku Stockmanni valik lööb silme eest kirjuks, ila hakkab jooksma- mitut sorti juustu, lahtised oliivid, pestod, head veinid.

Minu parimad söögielamused koonduvad aga Maffia Boby terrassile.
India juurtega Boby on värvikas tegelane, tema südamlik ja armas naine on pärit pisikeselt Fiji saarelt, Rotumalt.

Vahepalaks üks tõestisündinud lugu.
Kui esimene Rotuma saare elanik sai hommikusöögi creckerit mekkida, ostis ta innustatult uudistoodet kaasa kodusaarele naastes. Breakfast Creckerid olid hitt ja hakkajad saareelenikud istutasid suurema saagi lootuses küpsised peenramaale! Kas istutati pakis või võeti küpsised ennem mulda torkamist pakist välja, palju kasteti, mis väetist kasutati jm detailid pole teada aga loo rääkis printsess, Tonga kuningapere sugulane. Kes vandus, et just selline lugu aset leidis! :)

Tagasi Boby pere juurde. Boby oli karate õpetaja, naine tema õpilane.

Bobby ja tema imekaunis tütar

Enne õhtusööki kattis sügavalt usklik pereema juuksed ja luges palvuse.
Eesti Poiss pesitses oma kohalike sõprade juures, ka minul oli au osa saada Boby ja tema naise pere külalislahkusest, äärmisest soojusest ja suurepärasest kodusest toidust. Erinevad curryd, põhiliselt kana, sai ka lammast, suurepärane dahli supp ja muidugi roti (india sai).

Boby peamiseks elatusallikaks oli rohu müümine, äri õitses, perel oli 5 autot, meenutab Boby uhkusega. Savutamine ei ole siinmail siiski seaduslik ning täna Boby rohtu enam ei myy. Sissetulek on kesine, müüakse kavat ja renditakse elamispinda. Näiteks hoovipealset maja renditakse hiinlannadele, kes teatud tasu eest härrasid rõõmustavad.
Viis, kuidas üks suur perekond jagab oma väikest ja lihtsat 4 toalist maja, minusugusel individualistist eurooplasel on mida õppida. Kõik ajavad oma asja, keegi kedagi ei häiri, tohutu aksepteerimine.

Bobyga hüvasti jättes jäi kõlama lause- “sa oled alati teretulnud. See siin on sinu teine kodu”.

Pühapäeval kutsus Boby sugulane, jutukas 50ndates india elumees jahiga sõitma. Hommik oli vihmane, lõbusõit jäi ära, läksime niisama jahisadamasse. Mees uhkustas oma jahiga (oli ka uhkustamist väärt) ja tundub, et oma teise koduga, jahisadamaga. Jahisadamadad ja sealne kirju seltskond on põnevad. Pühapäeval tähistati miskit sorti Uus Meremaa tähtpäeva, baaris jooksis tasuta õlu ja merekarud olid heas tujus. Ilus tõmmu poiss, hiiglaslik mikker peas, mängis kitarret.
Tore oli lobiseda “oma kodukandi” meestega. Maailma näinud vanamehed Taanist, Inglismaalt, Poolast ja Saksamaalt. Peter, täbara hambumusega sakslane, kuuldes, et otsin soodsat elamist, pakkus sõbralikult välja oma suurt maja, kus võiksin tasuta mõnda aega peatuda. See hea pakkumine on mustadeks päevadeks tagataskus.
Black White, nagu teised mehed minu vanameest kutsusid, kaanis ohtralt õlut, muutudes aina jutukamak, tüütumaks ja aina tugevamaks muutusid patsud vastu minu õlga. Absoluutselt ebakaines olekus sõitmine on siin tavaline ja saatja tõi mind ilusti koju.