Tampoonid

Järgnev lugu ei ole sobilik minu meesfännidele, kel ajab südame pahaks mõte tõsiasjast, et naistel on päevad.

Eelmisel nädalal linna asja tehes, meenus, et oleks mõistlik tampoone varuda. Usaldatamus külapoodide vastu.
Esimeses toidupoes piidlesin nii loogilistele riiulitele, vetsupaberi ja roosa seebi vahele kui ka ebaloogilistele riiulitele- konservtoit, mis siiski oli kõrvuti hambapastaga. Tampoone selle kaupluse kliendid ei kasuta.

Järmisse kauplusse sisenedes tundsin ette, et siin saab nalja.
Kõikvõimalikku pudipadi müüva väikse kaupluse lettidel tuhnimise asemel astusin otsejoones 2 müüja juurde. 2 indu noormeest, arvatavasti perepojad, võtsid mind pruunisilmsete pilkudega vastu. “Do you have tampons” küsimus ei viinud mind kuigi kaugele. “Tampons”?? tõstsid nad kulmu ja vaatasid üksteisele otsa. “Tampons. For women” lisasin. Asjatult.
Võtsin suuna kassas istuva mammi, arvatavasti ema suunas. “Do you have tampons? For women you know”? Mamma mõtles pisut ja hüüdis midagi kohalikus keeles pojudele. Sammusin tagasi noormeeste juurde. Ja siis tuli pirn. “Do you mean faireworks?”
“No. I mean tampons. Hygienic staff for women”. Tekkis juba kiusatus pikemalt ja üksikasjalikumalt noorte meestega teemasse laskuda, selgitamaks miks ja kuidas. Kuid siis tuli selginemine. Noormehed hakkasid kihistama ja istitama. Nalja kui palju! Ja juhastasid mind higistades sidemete juurde. Tänasin, ytlesin, et need ei ole tampoonid ja lahkusin. Endal oli ka naljakas.

Indust majaperenaine, musta kastika omanik, kärutab tihti poodide vahet. Tellisin vihmasel hommikul mune, pannkookide tarvis. Ühtlasi uurisin, kas ta teab, kus tampoone müüakse. 3 korda, mitte kordagi vähem, küsis ta – “the ones you put in?” Lubas tuua aga ei toonud.

Miks ma küll kohe oma külapoodi ei usaldanud?
Eile oma külapoodi külastades, märkas minu terane silm kõige kõrgemal ja kugemal riiulil ühte väikest ilusat tampoonikarpi! Vanem härra, ikkagi kogenud mees, teadis mis on tampoonid ja asus turnima, et pakike oma haardesse saada. Ja siis! Üllatusin ma jällegi! See poolemeelne pakkis minu pakikese kenasti ajalehepaberisse! Hästi hoolikalt, paberit mitte kokku hoides. Nagu jõulude ajal! Ulatas paki nooremale mehele, kes kassas arveldas. Pakk ei jäänud ka tema käes hoole ja armastuseta. Tema teipis omakorda paki hoolikalt kinni :)

Kodupood, Mikes Shoping Center. Tilluke aga tubli! Müüb tampoone

Tampooni saaga ei lõppenud siiski veel.

Minu kaalslane võttis kilekoti tavaariga ja mina asusin arvet maksma. Kuuldes arve suurust pöördus ta häälekalt müüja poole. “mida mida kuidas arve nii suur saab olla!?” Vaene noormees tundis kimbatust ja ebamugavust, kuid suutis välja öelda lause, mis sisaldas sõna „tampoonid“.
Tampoonid maksid poole meie arvest.