12.10.2010

Malekula saar ja n2htamatud haid

Oleme ankrus Malekula saare kylje all, Lamapi kyla l2heduses, kesk lopsakat rohelust. 
Avamerd siit n2ha pole, lahesopp on ymbritsetud m2gedega. Justkui King Kongi tihe ja mystiline liaanidega tsungel.

Lahes, mis on kuuldavasti ka haide meelispaik käib vilgas elu.
Kunagi oli Lamapis tapamaja. Raiped visati merre. Tasuta l6unasöök meelitas kohale huvilisi. Tapamaja pani pillid kotti 30 aastat tagasi, haid tulevad endiselt lahte sigima.

Kohalikud põnnid elavad vees.
Ujumine selles lahes pidi olema puht idiootsus. (kas pole mitte nii, et kui midagi on keelatus, tahad seda just. Hirmsasti kibelesin vette).

Alati on need lood. Lood mida r22gitakse, mis aja jooksul v2heke muutuvad ja l6puks on t6de kusagil vahepea. Lugu luksusjahi stjuardessist, kes ei hoolinud hoiatustest, ning lendas koju 1 jalaga. (see oleks olnud muidugi minu v6imalus kuulsaks saada. Olen kindel, et peale kohtumist haikalaga oleksin murdnud Eesti meediasse)
Lugu valgest tydrukust, kes 2 aastat tagasi kohalike tumedate j6nglastega vees m2ngis ja kelle hai kahjuks nahka pistis. Siin loos on konks. V2idetavalt eelistavad haid valge rassi liha. V2idetavalt kuna valge liha maitseb paremini. Rassistlik vaatenurk, kas pole. Igatahes hoidsid need lood minu ujumisisu tagasi. 
2 ööd oli Blue Gold sealses lahes ankrus. Haisid n2ha ei 6nnestunud

Monster papaja

Yhel p3eval istusin tulevase pangamaja katusel, kuhu „meie poisid” p2ikesepatareisid paigaldasid ja ootasin vaale. Peab olema hunnik kannatust, et l6putus ookeanis midagi m2rgata. Minul nappis ja vaalad j2id j2lle n2gemata.

Lamapi kyla meeldis mulle. Saarel veoauto kastis ringi kimades, saime osa kylaelu romantikast. L6kked ja suits, r22mas punnis k6huga lapsukesed, ringi sibavad kanad, sead, penid, lapsed ja k6ige kondisemad lehmad keda eales kohanud.

6htul, vahetult enne p2ikese loojumist avanes jahi tekil v6imas vaatepilt. Yle lahe, paremalt poolt m2gedest, suundusid yle jahi, teispool lahte m2gedesse sajad nahkhiired. Suured Red Foxid, taevas mastide taustal oli must.


No comments:

Post a Comment