Stjuardessi amet pole kuigi gmaluurne

Olen vahepeal tublisti arenenud. Minus on k6vasti koduperenaise materjali!

Poleerimise nipid on k2pas! V6lus6naks on froteer2tik! Abiks muidugi tapva haisuga kodukeemia, imekreem nimeha Mothers. Jahil on vasest k6ik lambid, k2sipuud, ukselingid jm detailid. Poleerimismaterjali jagub!

Stjuardessid l6butsemas

Stjuardessi amet ei ole maailma glamuurseim. Muuhulgas tuleb poleerida, tuleb kraamida ja pesu tuleb ka pesta. Olen k6ik eelnimetatud kohustused enda jaoks suhteliselt meeldivaks teinud. Hakkan vist isegi harjuma selle higise olekuga. V6i siiski mitte... Troopika, umbne 6hk jahil ja fyysiline töö v6rdub ojadena voolav higi mööda keha ja n2gu. N2gu on pidevalt kaetud pr2lendavate higipiiskadega. Dussi all k2in 4 korda (vett kokku hoides lyhiseansid), riideid vahetan p2evas umbes 3 korda.

Solana, kes on superjahtidel elanud aastaid, teab kodukeemjast k6ik! Imetlemisv22rt!
Minu Pelgulinna v2ikse kodu vannialune konku sisaldab aknapesuvahendit, yks öko puhastusvahend, mis k6lbab k6ige jaoks ja siis on veel n6udepesuvahend köögis. Viimane k6lbab ka tegelikkuses k6ige jaoks. Ja ideaalselt olen siiani l2bi ajanud.
Aga tuleb v2lja, et kaupluste l6putud riiulid t2is kodukeemja purke ja topsikuid, neil k6igil on sinu kodus oma eesm2rk ja koht.

Yldiselt on stjuardessi tööks ka kliente ymmardada. Meie charteril VIPe ei ole, ymmardamist samuti mitte. Kamp mehi, kes seotud projektiga Vanuatu National Bank ja interet v2ikesaartele, leiavad ise kylmkapist 6lle ja tee valmistamisega saavad ka hakkama. Ja reisi l6pus on vanuatu kutid 6ppinud p2ris ise oma mustad n6ud pesumasinasse panema.

Solana pesumasinat remontimas

Solana on p2rit Ameerikast. Koduks nii Mehhiko kui San Diego. Kui Solana naerab, v6tab tema kitsaste huultega suu sydame kuju, paljastades valged hambad. Ta on hea lugude r22kija, ylimalt abivalmis, v2simatu tööloom ja v2ga tore! Yhel p2eval astub minu jalg ka Ameerika mandrile ja pressib tema koduuksest sisse. Töö rassimine tema seltsis oli tore (kui v2lja arvata v2ike roosa kaasaskantav makk, mis yyrgas mother fucker jou-jou r2ppi hommikust 6htuni. See OLI v2ljakutse)

Kunagi pole ma kohanud kedagi, kelle k6nepruugis kohtab nii tihti im sorry ja thank you.

Kysimuse peale, kas k6ik ameerikas on nii viisakad, vastas ta, ei. Ainult mina. Ja ma usun teda.

Solanal on 22retult suur syda. Ning ta ei hoia oma tundeid tagasi. „I love this rock!” „ I love this palm tree!” jne. Hirmuga pean tunnistama, et see on pisut nakkav.

Yhel ööl kaptenisillal vahis istudes, U2 taustaks m2ngides, saatis kapten lause peale „I love U2” (ehk siis I lave u tu) minu suunas pisut ehmunud pilgu.

Sellega algas, yhtlasi ka l6ppes minu k6nepruugis uue v2ljendi kasutamine. Ameeriklastele istub see kuidagi paremini kui tuimale virulasele....

Veel on meie pisikeses meeskonnas kokk, kelleks on minu s6ps Linda. Lindal on hyydnimi Miss Muffin. Pea igal hommikul alustame p2eva suurep2raste muffinitega. Linda on hea kokk, kes kahjuks ise nii ei arva ja juba ysna reisi alguses v6is n2ha tema otsaesisel silti „JUBE KOPP ON EES” K6ik vabad hetked mo;o;duvad diivanil raamatut lugedes v6i vusserit vaadates, unustades vahest ka 6htusöögi valmistamise.

Miss Muffin

Meie insener Sam. Sam on p2rit Uus-Meremaalt, lapsep6lve veetnud koos vanematega Vaikse Ookeani saartel. 2 aasta on Sam oma abikaasaga Vanuatul, Port Vilas elanud.
Sami kodus ripub Vanuatu lipuga T-s2rk, mida poiss kandis aastal 1982, Vanuatu Vabariigi 2-l aastap2eval, olles 2 aastane. Sam armastab merd, seilamist, Port Vilas on neil oma v2ike jaht ning firma, mis remob jahte, pakub superjahtidele abi toidu jm vajaliku varumisel ja on ka reisibyroo eest, korraldades v2ljas6ite.

Kui Sam on laevas on turvaline tunne. Kapten ja usaldamine yhte lausesse ei sobi. Laskmata end m6jutada klatsilugudest, selgus kahjuks peagi, et v6ibolla on Lindal 6igus ja kapten ongi idioot.
Kapten Sean on v2ike mees, kes p6eb ysna tugevalt Napoljoni kompleksi. Talle meeldib v2simatult pajatada lugusid endast ja oma suurtest tegudest. Hiljuti hommikusöögilauas jagas ta oma grupiseksi kogemusi. Selgus, et ta on sellel alal v2gagi tegija. 6nneks oli muffin juba seedeelundite keerises ja minu isuke ei saanud kannatada.

Jahid tyhjendavad oma musta kasti, ehk sitta, merre. Kui nyyd hetke m6elda, ei ole see suurel ookeanil nii hirmus. Kyll aga on see hirmus, kui sitt lastakse lahte, mille 22res elavad inimesed ning kus tihti seilavad jahi k6rvale kanuud. Ja seda peale 6 tunnist loksumist avamerel.
Minu arvamuse peale, et nii ei ole ilus, vastas kapten et kui yhel p2eval kapten oled, v6id teisiti otsustada (hiljem kuulsin, et selline tegu on seadusega karistatav)

Pea 3 aasta jooksul on kapten teinud mitmeid ebapopulaarseid otsuseid! M6ned n2ited.

Systeem, mis muudab soolase vee mageveeks ja peaks olema igas jahis, l2ks rikki. Kapten, kes ei usu asjade parandamisse, viskas selle lihtsalt v2lja. Lausrumalus! Nyyd peab jaht magevett ostma. See on v2ga kulukas ja pealegi sadamatest saadav magevee kvaliteet on alati kysitav.

Sama lugu yleyldise ventilatsioonisysteemiga. L2ks rikki, kapten viskas v2lja. J2llegi idiootsus.
Esiteks on kajutites ebainimlikult palava ja l2mbe ning teiseks m6jub niiskus laevale, eriti puust detailidele (mida on alusel palju) h2vitavalt!
Saades omanikelt raha ostis kapten paigaldatavad 6hukonditsioneerid. J2llegi arusaamatu otsus. Need suured kastid keset kajutit on jalus, myrarikkad ning kuna toru ots peab aknast v2ljas olema, ei saa neid s6idu ajal kasutada.

Selliseid lugusid on palju. Lisaks pildistas kapten minu tisse. Salaja, kui tekil raamatut lugesin....

Seanil meeldib anda lubadusi, mis kahjuks ei ole yldjuhul vettpidavad.

Kui idioodist kapten välja arvata, on meeskond kokkuv6ttes tore, Vanutault pärit töömeeste kamp ka t2itsa nitsekas. Nad itsitavad aina naerda ja m2ngivad mobiiltelefonidega. Oma mobiile armastavad siinkandis k6ik.

Jacko, tööde juhataja, 70le l2henev, valge nahk maksalaikudega kaetud, on arvatavasti p2rit orjapidajate perekonnast. Ja pole talle kohale j6udnud (arvatavasti ei j6ua ka) et orjapidamine ei ole enam lubatud. Jacko suhtub mustanalistesse ilmselge yleolekuga. K6ne on k2sutavas vormis, kui tema istub lauda, kohalikud t6mmaku uttu jne.

KILLUD JA 7 AASTAT?!?

T2na astus minu rakse jalg Linda pisikesse roosa raamiga peeglisse. Sulgesin kajutite illuminaatoreid (seda tuleb teha alati, kui jaht h22led sisse paneb. Seilamise ajal on aknad suletud. Katsetasin oma merereisi teisel p2eval, mis saab kui akent korralikult ei sulge, m6eldes, et oh nii palav on, lasen 6ige v2ikse tuuleiili sisse (lväga väga rumal tegu!!). Niisiis tean omast k2est, kui ruttu muutub kajut basseiniks
Roosa barbipeegel sofal sai h2vitava hoobi. Killud ja j2rgmised 7 aastat eba6nne? No v2ga möga muidugi! Alles 2 aastat tagasi l6hkusin oma t2iesti uue kodu ainukese, meetri pikkuse, peegli. See t6i kaasa ju 2 muret. Esiteks ei olnud mul aimugi, kui peletisena koduuksest v2lja astusin ja teiseks, nagu kinnitas minu Suur S6ber Timo, toob selline hooletus kaasa 7 aastat eba6nne.

Kui nyyd pisut rehkendada, siis 7 + 7 teeb kokku 14. 14!! Karjuv eba6iglus, olles oma parimateis aastates! See t2hendaks, et joppama hakkab alles m6ned aastat enne minu 50 jubileid. Ohhh kurjam!

Sola saar ja n2htamatud krokodillid

T2na öösel j2ime ankrusse Sola saare kylje alla.
Magamine alla igasugust arvestust! Koos lainetega rullusin voodi yhest servast teise, keha t2hekeseks, suurem pinnalaotus ei aidanud, rullumine oli t2ies hoos.

L2rmav 6hukonditsioneer kukkus 2 korda kummuli, 2rkasin kolaka peale.
Minu „keldrikorruse” kajutis on jube palav, igal öösel laman paar tunnikest, silmad avatud, k6vasti ponnistades, et uinuda. Laeval magamine on higine ja keeruline. Ankrus olles on aknad avatud, kui universum on lahke, kylastab kajutit v2ike tuuleiil. Mitte alati. Seilates on aknad suletud.

Minu kambrike

V2sitavale ööle j2rgnes efektne 2ratus! Pauhhhhhh! Suur laine prantsatas aknast sisse. Ja seej2rel teine.

Toanaaber Solanaga, kes kolis sisse paariks ööks ja ei lahkunudki enam, olime sekundiga kargud all, aknaaluseid panikaikasid loksuvast mereveest tyhjendamas. Minu aknaalune voodi j2i kuivaks. Joppas!!

Sola saar on Torba provintsi keskus.

M2gine ja kaunis, erineb see saar teistest elava liikluse poolest. Peat2naval kimavad ringi veokad. Yhte jeepi n2gin ka. Siin on ka maailma v2ikseim jahtklubi. Umbes 2 x 2 meetrit tuppa on mahutatud 2 lauda ja baarilett. Kysimuse peale, ka midagi syya v6i juua pakute, saime vastuseks ei.
Keskuses k2ib kibe ehitus.
Ausalt öeldes meeldis Sola saar mulle k6ige v2hem. Kippusin tagasi jahile.

Saarel on mitu koske ja v2ike vulkaan, mida meil kahjuks ei olnud aega vaatama minna. Ookeani voolavad magevee allikad. Ja see meeldib kroksidele.Ja j2lle on ujumisel kriips peal.

6htul tuli Solanaga seikluse tuhin peale. Otsustasime saare v2hem asutatud osale ekspeditsiooni teha. Lyhkarid jalas, fäfkad seljas, ootasime mil kapten Sean meid kummikaga kaldale viskab.

Kapten vaatas meid pika pilguga ja kysis, kas tahame malaariat saada? P2ike loojumas ja s22sed n2ljased.
Vanuatul on malaaria oht. Kuna minu esialgses reisisihtkohas, Tonga Kuningriigis, malaariat pole, ei l2binud ma malaariakuuri. Ausalt öeldes polnud mul ka aimu, et Vanuatul sellised lood.

Peale garderoobi t2iendamist astusin tekile pikkades pykstes, pikkade varrukatega s2tendav lindudega diskokleit, sokid, sall ja myts (l6puks ometi p6hjus esimest korda oma kootud mytsilotut kanda!) N2gime v2lja kui klounid kesk troopikat!

Kaldal, kookisin kotist v2lja suure pudeli offi, s22stamata sentimeetritki oma kehast, spreitasime suures ja r6vedas offipilves. Klounid mis klounid!

Turistid Sola saarel

Kohtasime matseetega kohalikku, kelle v6tsin ette kysimustega, kus siin need krokodillid ka elavad? „J6es”. Kui kaugel? „5 minuti kaugusel” Kas sa v6iksid meid sinna juhatada? Selle kysimuse peale, vaatas ta meid kui tolasid. „Miks te sinna tahate minna?” Nooo, et krokodille n2ha! Selgus, et see ei ole kuigi hea m6te. Krokodillid v6ivad hypata 1 meetri kaugusele ja see on lausa ohtlik. See lause veenis igatahes Solanat, ta loobus plaanist sekundiga.

Krokodillid j2id n2gemata.

Malekula saar ja n2htamatud haid

Oleme ankrus Malekula saare kylje all, Lamapi kyla l2heduses, kesk lopsakat rohelust. 
Avamerd siit n2ha pole, lahesopp on ymbritsetud m2gedega. Justkui King Kongi tihe ja mystiline liaanidega tsungel.

Lahes, mis on kuuldavasti ka haide meelispaik käib vilgas elu.

Kunagi oli Lamapis tapamaja. Raiped visati merre. Tasuta l6unasöök meelitas kohale huvilisi. Tapamaja pani pillid kotti 30 aastat tagasi, haid tulevad endiselt lahte sigima.

Kohalikud põnnid elavad vees.
Ujumine selles lahes pidi olema puht idiootsus. (kas pole mitte nii, et kui midagi on keelatus, tahad seda just. Hirmsasti kibelesin vette).

Alati on need lood. Lood mida r22gitakse, mis aja jooksul v2heke muutuvad ja l6puks on t6de kusagil vahepea. Lugu luksusjahi stjuardessist, kes ei hoolinud hoiatustest, ning lendas koju 1 jalaga. (see oleks olnud muidugi minu v6imalus kuulsaks saada. Olen kindel, et peale kohtumist haikalaga oleksin murdnud Eesti meediasse)

Lugu valgest tydrukust, kes 2 aastat tagasi kohalike tumedate j6nglastega vees m2ngis ja kelle hai kahjuks nahka pistis. Siin loos on konks. V2idetavalt eelistavad haid valge rassi liha. V2idetavalt kuna valge liha maitseb paremini. Rassistlik vaatenurk, kas pole. Igatahes hoidsid need lood minu ujumisisu tagasi. 
2 ööd oli Blue Gold sealses lahes ankrus. Haisid n2ha ei 6nnestunud

Monster papaja

Yhel p3eval istusin tulevase pangamaja katusel, kuhu „meie poisid” p2ikesepatareisid paigaldasid ja ootasin vaale. Peab olema hunnik kannatust, et l6putus ookeanis midagi m2rgata. Minul nappis ja vaalad j2id j2lle n2gemata.

Lamapi kyla meeldis mulle. Saarel veoauto kastis ringi kimades, saime osa kylaelu romantikast. L6kked ja suits, r22mas punnis k6huga lapsukesed, ringi sibavad kanad, sead, penid, lapsed ja k6ige kondisemad lehmad keda eales kohanud.

6htul, vahetult enne p2ikese loojumist avanes jahi tekil v6imas vaatepilt. Yle lahe, paremalt poolt m2gedest, suundusid yle jahi, teispool lahte m2gedesse sajad nahkhiired. Suured Red Foxid, taevas mastide taustal oli must.

Epi saar ja p2ris delfiinid! :))

Ankrus Rovo lahes

Epi saare lapsed

Yhel v2ga erilisel p2eval, t2psemalt 21. novembril, sai teoks yks ilus soov!

Kogu Blue Gold meeskond oli pyhendunud, et ykskord ometi see eesti tydruk vabas looduses delfiine n2eks.
Hüüde peale, ”Karin, delfiinid!” kuutisin sajaga kaptenisillale.
Ja seal nad olid! L2ikivad seljad ja tumedad seljauimed. Kristallsinisest veest ilmusid aeglaselt, m2ngleva kergusega n2htavale 4 v6i 5 selga, sama aeglaselt sukeldudes, et anda etteaste kord j2rgmistele delfiinidele. Justkui harjutatud teatritykk, toomaks naeratuse eesti tydruku n2ole.
Seisin kaptenisillal, vahtisin suu ammuli... korrutades „ou my God!” „ ou my God” Just nii nagu nendes tobedadetes ameerika t6sielusarjades, kus v2ljakasvanud rasvaste juuste ja ruudulise kottis flanells2rgiga maanaisest on voolitud s2ravvalge naeratuse ja laitmatu ryhiga beib, kes siis l6puminutitel oma abikaasa, laste ja muu suguseltsi ette astub. Ja yle kogu ruumi kajab „oumygod!”
Just nii, 6nnest oimetu, suu r66must k6rvuni, ma seal seisin.

Kolme p2eva jooksul, mil me Rovo lahes ankrus olime, nägin delfiine jahi ymber chillimas.

Noored lustakad ja m2nguhuvilised delfiinid, kes minu r66muks m6ned korrad ka muljetavaldavaid 180 kraadideseid hyppeid sooritasid. Plaksutasin nagu hea etteaste puhul kohane. Kummipaadilt n2gin neid ysna l2hedalt.

Pea iga kord kui pilgu merele suunasin oli n2ha v6i kuulda plartsatust, v6i midagi, v6i kedagi, kellele nime anda ei oska. K6ik toimus kiiresti ja k6ik need veeelukad virulasele tundmatud. Muuhulgas elavad sealses lahes eelajaloolise v2ljan2gemisega dodongid e merelehmad.
Ise arvan, et kord n2gin ka sellenimelise eluka suurt selga.

Tore, et snorgeldamine eri paikades on alati midagi uut. Sootuks teistsugused v2rvilised korallid, tumeda laavakivi p6hjal puhkas rai ja muidugi pirakad merekilpkonnad. Viimaste n2gemisest olin absoluutselt ahvivaimustsues!

Teisel p2eval, selles kaunis lahes oli p2evaplaanis – ujumine delfiinidega.
Panime kummikale h22led sisse ja v6tsime suuna delfiiniparve poole.

J6udsime parveni, puhhhhh-puhhhh-puhhhh oli kuulda nende hingamist. Lestad ruttu jalga, hyppasime kummipaadilt vette. Pistsin nina vee alla - igal pool olid heledad delfiinid. Olin totaalses 2revuses, syda peksis meeletult! Unustasin hingamise, mask oli ka viltu peas, silmad ja nina vett t2is. Oli selline ebamugavalt m6nus elamus J

Hyppasime vette 4 korral, neist kahel korral oli ajastus 6ige ja saime delfiinidele v2ga l2hedale. Nende ilusad l2ikivad heledad kehad m2nglesid sinises vees. Kahjuks olid nad pelglikud, kadusid peagi, veealune maailm nende armsast piiksumisest kajamas.

Tegin kohmetuid pingutusi, et parvele järele ujuda, peagi kaotasin nad silmist. See oli vapustav elamus!

Oma unistuses ujun nende imeliste elukatega k6rvuti, seljauimest kinni hoides ja armsalt nende suurtesse silmadesse vaadates. V6ibolla isegi yks delfiin paremal, teine vasakul. Oleme oi kui suured s6brad, delfiinipere v6tab mind oma kaitse alla ;) Kaitse alla seet6ttu, et delfiinid ja haid eelistavad sarnast toidulauda, ehk siis, lahes kus on delfiinid, v6ib kohata ka haisid. 

Jacko kordas v2simatult, seda teooriat absoluutselt igal korral, kui snorgeldamise varustus n2pu otsas, kummikasse suundusin. Jutus on t6etera sees aga kuna delfiinid ja haid on vaenlased, ei uju nad yhes parves ja kui parves on pojakesed, hoolitsevad t2iskasvanud selle eest, et haid eemale hoida.
No jah, fantaasiarikas unistuste maailm on tihtipeale roosam kui reaalsus. Delfiinid ajasid oma asja, maskide ja lestadega tyypidest v2ga huvitatud polnud.

Hoolimata v2iksest konfliktist reaalsuse ja unistuse vahel oli see k6ik v2ga ilus ja eriline.
Hetk, millele m6ldes tuleb soe naeratus n2ole.

Vanuatu saar nr 2, Anatom

To;o;ga laeval kaasneb ainulaadne v6imalu n2ha Vanuatut, kuhu tavaturist ei satu. Meie reis viib k6ige p6hjapoolsemast Anatom saarest kuni Sola saareni, l6una tippu v2lja.

Puudub ligip22s, saared elavad vaikselt oma elu. Vanuatul on 100 dialekti, mis on rahvaarvu 250 tuhat inimest juures v2ga palju. Naaberkylad ei saa m6hkugi yheteisest aru, r22kimata naabersaartest. Vanuatu kuulus Pranstusmaale, yhine keel, milles suheldakse on inglise-prantsusekeele segu.

Pyhap2ev, 20 tundi s6itu Port Vilast esimese saare Anatomi suunas t6i otse loomulikult reaalsusse tagasi ja lainetas sajaga. Seekord mitte kyljelt kyljele, jaht hyppas lainelt lainetel.

Anatom saar
Anatom saarel kasvavad m2nnid!!!! No t6esti, nagu Oota sa multas nyhkisin nukkidega silmi, kas silm ei peta! Oleks justkui Euroopasse sattunud! Pilved m2gesid embamas, tume taevas ja m2nnid! Euroopat meenutas ka vee temperatuur, mis oli kylm!!

Mul on hea meel, et to;o;pakkumine tuli purjejahilt. Purjejaht ei hyppa niiv6rd kui mootorjaht. Ja muidugi tuleb kasuks jahi suurus.

Suur oli minu yllatus, kui j6udes sihtkohani, parkisime Blue Goldi hiiglamasuure kruiisilaeva k6rvale. P2ris kummaline on n2ha pisikese liivarannaga saare kylje all laeva, mis on sama suur kui saar ise. Turistid käivad, saare elanikud teenivad k2sito;oga raha ja elu saarel on heal j2rjel.

Toogrupp paigaldas saarele taldriku ja elektri. Ja oli v2ga naljakas. Pangakontor on keskmise eestlase v2ga v2ikse to;o;riistade kuuri m66tmetega. Nüüdsest on pangakontor ainuke koht saarel, kus on elekter. Suur valge taldrik ning suured p2ikesepatarei paneelid m6jusid ysna veidralt.

Vahetasime bensiini suhkurmagus mahlaste kuldkollaste suussulavate anasside vastu. Lisaks kastit2is kookoseid ja greipe.

To;o;grupp koosneb Austraalia ja Uus-Meremaa vanameestest, kes on spetsialistidest, ning Vanuatu kuttidest, kes on lihttöölised.
T2na selgus erimeelsus toidu osas. Linda hakkas vastumeelselt laeval koka ametit pidama. Ja tuleb tunnistada, ta on oma ametis lihtsalt suurep2rane!!! Laeva meeskond, kuhu on lisandunud ka 5-s liige Solana, aina kiidavad toitu takka. Spetsialistid samuti. Aga pyya sa siis k6igile meeldida. Vanuatu kutid krimpsutavad spagettide, muffinite, ahjukartulite peale nina. Riis, turistieine, hakkliha, sai ja kypsised on need, mida nemad sooviksid.

Linda on n6utu, kas ma hakkan nyyd siis riisi konservlihaga pakkuma?

Vanuatu kuttide elus on minul ka yks oluline roll m2ngida! Esimest korda elus, t2nu minu hoolivatele k2ekestele, saavad tyypide riided pestud pesumasinas ning kuivatatud kuivatis. Tavapäraselt, kohalike kombel loputatakse riided merevees puhtaks.

Vanuatule, merehaiguse kiuste

Istun kaptenisillal. Ees on radari ekraan, justkui s2delev t2hekaart, iga kord kui joon yle ekraani jookseb muutuvad kujundid.

Siinkohal on mul radarite tootjatele v2ike ettepanek. Minu arvates peaksite sisse viima olulise uuenduse! Kui l2hedusse ilmub laev peaks t2pi asemel ekraanile ilmuma v2ike laevukese kuju. Sest muidu on p2ris keeruline neil laikudel vahet teha, on need nyyd pilved, lained, mingi ringi uliv risu või laev.
Lisaks radarile tuleb silmad hoida silmapiiril, m2rkamaks laeva, ujuvat konteinerit v6i midagi ebatavalist. Laev silmapiiril oli syndmus omaette! Yldiselt on alanud tsyklonite perjood muutnud sadamad vaikseks, jahid on suundunud vaiksematesse vetesse. N2ha saab kalalaevu.

Kui inimene yle parda kukub tuleb vajutada nuppu MOB (man over board), j22dvustamaks t2pne asukoht, t6mmata pidurit ja anda h2ire.

Igal t2istunnil hingan sygavalt sisse, keeran k2ised yles ja sammun mootoriruumi. Mootoriruum on hirmus paik. Palav, haisev ja kitsas ja v2ga myrarikas. K6rvaklapid p2he, keerad j6uga lahti uksemyraka, kus kiri DONT ENTER ja astud meestemaailma. Kiiresti vaatan ega midagi ei tilgu, kahtlane ei n2i, kirjutn yles numbrid 6li jm n2idud ja p6genen, higi otsa ees, sellest kambrist.

Minu vahetus algas kell 18, magama saab sydao;o;l. 6 tundi j2rjepanu silmi hämaras kaptesillal lahti hoida on raske. T2na on teine o;o; siin istuda, eile mo;o;dus viimane tund v2gagi udus. P2rast sydao;o;d muudame vahetused 3 tunniseks. Meie v2ike meeskond koosneb 4 inimest, valves on korraga 2 inimest. 3 tundi passimist, 3 tundi und (kui veab ja sõba silmale saan)

Ausalt o;eldes tundub mulle uskumatu, et 52 meetri pikkust jahimyrakat on v6imalik opereerida 4 inimesega! Tehnika ruulib!

Eile, nii kui Fiji saarte varjust v2lja saime muutus k6ik ilus.
Laeva k6ikumisega kyljelt kyljele, l2ks miskit minu organismis korrast 2ra. Higi hakkas voolama, n2ost kriitvalge, k6ht korrast 2ra. Keha oleks justkui shoki saanud. Koos lainete ja k6ikumisega muutus minu toidukaart v2gagi yhepalgeliseks. L2ksin kuivtoidu peale, toitun küpsistest, k6rvale ingevrivett. L6unane makaronisalat v2ljus organismist nii 20 paiku 6htul.
V2ga h6re on olla, toidule m6eldes l2heb syda pahaks, k6ik keerab sees.

Laev krudiseb, kriuksub, asjad kappides jooksevad yhest kyljelt teisele, mo;o;bel rallib mööda laeva ringi, lained pauguvad vastu laevakere. On meeleheite hetki.
Vaikne ookean n2itab oma valgeid hambaid. Midagi asjalikku teha ei suuda.
Venitan end salongi sofalt kaptenisillale, kaptenisillalt sofale ja siis jälle vaevaliselt kaptenisillale tagasi.

Kui v6rrelda jahti majaga, asub minu akna ja vanniga kajut keldris, salongi sofa 1. korrusel ning kaptenisild 2-l korrusel. Salongi kylastab m6nus tuuleiil, mis aitab elu sees hoida. Samuti on salong laevakere keskel, mist6ttu on lokumine v2iksem.

                                                          Elutoa sofad. Elupäästjad
Pelgalt m6te oma kajutisse minemisest ajab sydame pahaks.
Magan samade riietega juba teist o;o;d, ka p2eval ei suuda dussi alla minna ega alt kajutist uusi hilpe tuua. Ma arvan, et haisen ka aga see k6ik on t2htsusetu. Pyydmata n2ida kartmatu merekaruna, ytlen ausalt - jube paha on olla.
Midagi asjalikku sellise tormiga teha ei suuda. Liikuda saab laeval seintest abi otsides. Minu trajektoor on minimaalne. L2him vets, salongi sofa, kaptenisild.

Olin ynsna l2hedal loomastumisele, hambapesu oli see mis hoidis inimlikkuse poolel.

Meie v2ike meeskond oli v2sinud. See kuiv6rd k6ikuv maailm keha kurnab ja meelt nyristab on uskumatu ja kuidagi v2ltimatu. Toev6ime on halvatud.
Tegelikult ma ju teadsin, et laevareis saab olema minu jaoks paras v2ljakutse. Ja ega ma ei virisenud, kannatasin vaikselt, ootamata erikohtlemist.

Mind aitas hingamine.
Toimis ka v2hene toit, jumala eest mittemidagi rasvast v6i tugeva maitselist samal p2eval, kui v2ljas6it plaanis. Labane, maitsetu crecker ja ingveritee sest p2ris ilma so;o;gita on veel h6redam olla. Ja jutt sellest, et tegutse- no maitia, katsu sa sellise k6ikumisega tegutseda..... Minule istus lamamine rohkem.
Merehaiguse vastastest tablettidest otsustasin loobuda, peaks ju ka teisiti hakkama saama kui igapäevaselt tabletti neelama.

Teisel o;o;l oli lohutav teada, et 20 tundi veel ja oleme Port Vila sadamas.

                                                    Vanuatu lipp Blue Goldil lehvimas

Liikusime 10 miili tunnis. Peale kahte p2eva vegeteerimist on kolmanda p2eva hommik juba parem. Teisel o;o;l suutsin isegi paar tundi magada. Peale 48 tundi k2isin dussi all. Dussikabiini seintest k2tega tasakaalu otsides, pesin higi ja hirmu maha. Milline v2rskus!

Menyys oli peale creckerite ka sokolaaditort.

N2gin kui ilus on meri. Ja kui v2rske ja puhas 6hk.
Kogu reisi ajal olid meie saatjateks lendkalad. Need v2iksed h6bedaste tiibadega kalad on meisterlikud lendajad!
Mulle meeldib m6te sellest, kuidas kalad hullavad, kord parves, kord yksikult, lainetest v2lja hypates ning pikki 6hulende tehes. Teine lugu on selline, et kalad hyppavad veest v2lja, et mitte sattuda suurema kala l6ugade vahele. See m6te niiv6rd ei meeldi.

Laup2eva hommikul oli yks usin lendkala meie tekil oma otsa leidnud.

Lihtne Elu l2heb to;o;le

Novembri alguses, eelmisel n2dalal,  veetsin mugavalt aega Vanua Levu saarel. Olen viimasel ajal 22rmiselt aktiivne, aina pakin kotti ja s6idan kuhugi. N2dal Vanua Levul oli v2ga muljeterohke, kui aega saan, muljetan tagantj2rgi.

Vanua Levu saarel popsatas minu meilboxi minu p2ris esimene to;o;pakkumine! :)

To;o;ots pole paha- luksusjahil Fijilt Vanuatule seilata.

Vanuatu National Bank paigaldab pisikestele saartele satelliittaldrikuid ja elektrisysteeme.Vanuatul hoiustatakse raha augus, maas. K6ige kindlam koht. Et raha ringlusse saada, rajas pank k6igile saartele, p6him6tteliselt tsunglisse kontorid. Kui Maali viis raha kontorisse, helistas pangato;o;taja peakontorisse ja teavitas, Maali t6i 500 rutsi. Peale taldrikute paigaldamist saab tehinguid aga teha onlines.

Ligip22s saartele on piiratud, regulaaryhendus puudub. V2ikse lennukiga on to;o;gruppi ja k6ike vajalikku tehnikat ja tavaari kohale toimetada keeruline ning ylimalt kulukas. Lisaks oleks majutuse ja toitlustuse organiseerimine t6eline peavalu. Pank otsustas jahi kasuks.Merd mo;o;da on ligip22s lihtne, to;o;grupp, 10 meest ning kogu atripuutika s6idutatakse kohale luksusjaht Blue Gold pardal.Blue Gold on temakese nimi. Suurim purjejaht, millele mina oma jalga t6stnud. 52 m pikk ning mastide k6rguseks 41 m.

 V2idetavalt on Vanuatu v2ikesaared yhed puutumatumad kogu polyneesias. Saartel ei ole elektrit, ei koole, poode ega muud meile nii tuttavaid igap2evaasju.

Minu mereseikluse eesm2rgiks on  kylastada 5 v2ikesaart, paigaldada taldrikud 6 pangakontorisse, lisaks teeme peatuse peasaarel, Port Vila sadamas.

Mina olen laeval stjuardess, mida iganes see siis t2hendab... Kuuks ajaks seoksin end to;o;, meeskonna ja merega.

Tundes ennast ja teades kuiv6rd v2he on vaja, et minu siskond lainetel keerama hakkab, kylm higi otsaees t6siselt yle parda hyppamist kaalun, pani merehaigus mind pisut muretsema. Jäi üle loota abivahenditele nagu merehaiguse tabletid, plaastrid jm

“adventure of ur life time, things u can see only in National Geography” olid kapten Seani read emailis. Ja lisaks kogu l6bule makstakse isegi raha!
Teadsin esimesel sekundil, et ei suuda sellisele seiklusele ei o;elda. Pealegi tundus hirmus p6nev ennast proovile panna ja n2ha kuidas elu merel.Sisetunde tungil tegin teisip2eval suure pesup2eva, pesin puhtaks kogu olemasoleva garderoobi ja pidasin iseendaga vestlust teemal- mida v6iks merereisil vaja minna.
Varustasin end laevareisil vajaminevaga - ostsin kaltsukast kybara ja kootud mytsi, roosa miniseeliku (tundus vajaminev) pikkade varrukatega pluusi ja paar toppi. Apteegist unerohtu (igaks juhuks, unetus vaevab) ja merehaiguse leevendajaid. Hambapastat, kuivtoitu.

Saime jahil kokku, kapten tutvustas plaani, kuhu, miks, kuidas ja informeeris, et stardime homme, neljap2eva hommikul kell 9.
N2itasin ennast heast kyljest, ei kiirustanud jahilt minema, aitasin hoopis Lindal, kelle amet saab olema laeva kokk, ko;o;ki kraamida. Korraga tundsin, laev liigub! Katsetavad mootorit! oli minu m6te ja pistsin pea tagasi kappi maitseainetepudelite vahele. Moodus pea tund. Laev oli endiselt liikumises ja endiselt suunaga sadamast minema. Tatsasin yles kaptenisillale “eee kas me s6idame kuhugi?” Vastus “jah, Lautoka sadamasse, paberid korda ja sealt Vanuatule” oli PISUT yllatav!
“ Sean me pidime homme startima! Kogu minu varandus, k.a. pass on Deneraul”.
“jaaa,jah, no kyll me midagi v2lja m6tleme” oli esimene ohum2rk kapteni kehvapoolsest orguniseerimise v6imest.

Niiiisiis, selle asemel et kodust, 10 minuti jalutusk2igu kauguselt oma kodinad 2ra tuua, s6itsin Lautokast taksoga 40 minutit Deneraule, pakkisin ahvikiirusel oma kodinad, v2ike india mees kannatlikult takso ootamas, ning teine 40 minutit istusin j2lle taksos, suunaga Lautoka sadamasse.

Neljap2eva,11,11, hommikul aeti korda immigratisoonipaberid, tehti viimased sisseostud ja kella 14 ajal startis 4 liikmeline meeskond Blue Gold pardal Fijilt, Lautokast Vanuatu suunas.

Siin m6ned soovitused, mis merereisile kaasa anti-

so;o k6ht t2is, 2ra so;o midagi. Kui n2lg silman2gemist v6tab piirdu kuivtoiduga.vaata t2histaevast;vaata loksuvat merd; vaata pilmipiiri; mis iganes, 2ra pikali viska; tegutse; joo ingveriteed