34

KUS? Minu sünnipäevapidu toimus sel aastal päev varem, 3 juuni õhtul.
Roosa laudlinaga pidulaud oli üles kaetud rannale, lainete piirile ehitasid kohalikud poisid bambusest kõrge, püstkoja sarnase lõkke.

MIS? Menüüs oli kala
Preili ju kala puhastada ei oska. Aga sellele vähetähtsale faktile mõtlesin alles siis kui pirakas, valge lihaga kala (otse Suva kalaturult), mulle kraanikausist otsa vaatas.
Kala sai tänu Eesti Poisi ettevõtlikusele õnneks siiski puhastatud, tükeldatud, maitsestatud ja fooliumisse.
Menüüs olid lisaks juurviljad, lõkkekartul ja EP special- hõbepaberisse mässitud poolikud küüslaugud rohke võiga (küüslauguprojekti keerasin oma liigse innukusega peaaegu tuksi. Kui te pole varem tervet küüslaugu pesa küpsetanud, siis teadke, koorimise võib vabalt vahele jätta!)
Piduroog valmis lõkkes. Esimesed hõbepaberinätsikud söestusid süsimustadest väikesteks kübemeteks, teistest koorus välja suurepärane õhtusöök! Oma maitse ja koduse harjumuse järgi serveerisin lõkkeroa kõrvale midagi hapukoore kastme sarnast. Kohalikus kaubanduses, ohh kahjuks siiski mitte kohalikus, vaid Navuas, mis on u 20 minutit bussisõitu ja mitte alati, müüakse haput maitsestamata jogurtit. Kui hulka segada rohkelt suhkrut, soola, küüslauku, rohelist sibulat ja tilli, lisaks igatsust kodutoitude järgi, saab kraam hapukoorele ligilähedale. Till on siin defka, seda saan tutvuse kaudu.
Magustoiduks valmisid pannkoogid. Tuleb tunnistada, menüü oli väga õnnestunud!

KES?
Külalisteks olid 70 aastane abielupaar, aunty Shanti, kes on meile kui ema eest, uncle Paul, tõeline inglise dzentelman, kes oli nooruses James Bond. Arvutiguru, katamaraani omanik Phil, balettikooli pidav venelanne Katja ning minu kallis sõber Fijil, Eesti Poiss.

KES KUIDAS?
70 aastane Shanti oli piisavalt vintis, et laua ääres tukkuma jääda; Paul, kes pole abikaasa sõnul iial süüa teinud kuid saab siiski hakkama teevee keetmisega, uuris ja jälgis suure huviga lõkke ääres kuidas valmib toit; Katja ja Phil olid raskemeelsed, põhjuseks fakt, et Katja sõitis järgmisel päeval 6 kuuks Kasastani; Eesti Poiss muudkui toimetas lõkke ja laua vahel. Sünnipäevalaps, ehk mina, nautis veini ja head seltskonda.
Ilmaga joppas, oli tore olemine. Olles varustatud rohkete moskiitovastaste „tossutajatega” veinitasime rannal kella 2ni öösel. Minu esimene sünnipäevapidu ookeani ääres :)

Reedel, õigel sünnipäeva päeval tundsin igatsust armsate kamraadide järel.
Elukaaslane põdes pohmelli ja oli ülimalt halvas tujus! Prrrr! Kui naistel on paha tuju, suudavad nad säilitada ka inimlikkust ja heatahtlikkust ümbritsevate elusolendite suhtes. Mehed aga... no täiesti väljakannatamatud!

Käisin muideks ühe hotelli manageriga, india tüübiga, kes ka ühes varasemas peatükis põgusalt mainitud, kohvil. Nagla Tüüp ikka helistab, kuna tema kõned tulevad alati sobimatult hilisel kellaajal, pole neile vastanud. Reedel helistas ta hommikul. Sattus minu kanti, nõustusin „kohviga”.
Huvitav, kas pole, et inimesed kutsuvad üksteist kohvile. „Tsau mis teed, lähme kohvitama”. Mina, kes ma pole iial seda kibedat jooki kurgust alla saanud, kutsun samuti sõpru kohvile. Miks ma ei kutsu „Lähme teeme ühed teed?” Või veinid? Või laimikoogid? Kust on see tulnud? Võiks ju arvata, et teel on meie kandis palju tugevam ajalugu. Nõukaajal oli ju kohv defkade esitopis. Kes ei mäletaks ilget kohviubade praadimise lõhna köögis. Teega ei olnud lood nii keerulised.
Ka sel korral ei joodud kohvi. Hoopis ühed dringid. Rääkisime hotellibisnesist, noormees kutsus peole. Valida lausa kahe õhtu vahel, reede või laupäev. „Öömaja eest pole vaja muretseda” Tänasin viisakalt kutse eest ja lubasin mõelda. Seiklejahing minus aga on vist puhkusele sõitnud :) soovisin koju, mere äärde.
Nuu jah, kes teab eksole, võibolla jäin nüüd napilt ilma oma tulevasest rahakast abikaasast, suurepärastest tööpakkumistest ja metsikust ning kordumatust ööelust :)

Kokkuvõttes oli 4 juuni täitsa tore. Sünnipäeva päeva õhtuses programmis olid skype kõned (minu skype kasutajanimi lopahhin), Osooni viimane osa järelvaates ja restoran Oasise banana frites. Viimasest on saanud minu lemmikmagustoit. Prisked friteeritud banaanid mäe suuruse kuhja jäätisega ujumas sokolaadijärves.
Sünnipäevakingiks sain pudeli vahuveini, paki pesupulke reklaamtekstiga strong quality :) ja kookosepähkli kraapija :) Eesti mees on ikka praktilise mõtlemisega! Absoluutselt teemasse toredad kingitused!


Ja tänu tohutule tehnikaarengule, kus kirjatuvist on saanud facebook, orkut, skype, telefon ja email, tundsin, et minu kallid sõbrad ning minu kallis emps (kellest on saanud totaalne it-guru) on täitsa lähedal. Ja veel tean, et mul on vedanud elus paljude asjadega. Üheks on minu kamraadid!
Hea huumoriga armastusväärsed tegelased, kellele saan alati kindel olla! Armastan oma sõpru!! :)