Ilm on hukas!

Neljapäev, 17.06.2010
Juba neljas päev pressib ankast sisse tugev jahe tuul, päike on varjunud raskete ja hallide pilvekardinate taha, ladistab sadada. Ja kui ei saja on taevasse vaadates tunne, et kohe-kohe hakkab ning toast välja ei maksa oma nina toppida.
Ebatavapäraselt on kõik aknad, täpsemalt aknaribad ja uksed kinni. Sarnaselt Tongaga ei laiuta aknaaugus üks suur aknaklaas, akende ees on klaasiribad ning roheline sääsevõrk. Umbes 20 cm laiuseid ribasid saab vastavalt soovile lahti või kinni kruttida. Ja alates esmaspäevast on need ribad kinni. Ribaakand on siin kõigil, enamasti väikestel, ühekorruselistel, majadel, sääsevõrku aga keskmine kohalik endale lubada ei saa. Kas tõesti on võimalik harjuda sääskedega???

Ookean on hall ja rahutu. Aknast paistavad teravad laineharjad. Lainejänesed õgivad isukalt, jälle ja jälle kaldale viskudes, kallast, liivarand on hommikuti, tõusu ajal päris kitsaks jäänud. Kuiva jalaga jalutatud ei saagi.

Eile oli soe taaskohtumine sokkidega :)
Rannal mediteerisin dressikasse ning tuule ja vihma kaitseks suurde roosasse tekki mässitult. Läbimärjana koju naasedes jäin vahele majaperenaisele, kellele tegi muidugi nalja, et põhjamaa inimene selline külavares on.
Eelmisel õhtul otsisin üles paksu teki. Siiani olen maganud linaga, mis elab palavatel öödel oma elu ja kuhugi külje alla rulluma kipub. Täna öösel magasin sulnist und villase teki all. No küll oli mõnus jahedas toas linakaalust raskema teki alla kerra tõmmata.
Talv annab tunda. Öösel on sooja umbes 20 kraadi, päeval nii 23, 24. (Päiksega muidugi pea 30). Pealtnäha tundub see ju täiesti kobe number sooja ning mina lootusetu vingukotina, tegelikkuses aga võrreldes harjumuspärasega annab pea kümnekraadine temperatuurivahe tunda.
Lonely Planet soovitab Fijit külastada just talvel, ehk siis maist oktoobrini. Praegusel ajal sajab vähem, on väiksem tsüklonite oht, madalam õhuniiskus ja „normaalne” temperatuur.

Kohalikel olid täna lisaks vihmakeepidele ka mütsid au sees. See oli nii ootamatu vaatepilt, olin segaduses ja eeldasin, et linnas on aset leidmas suuremat sorti räpparite kokkutulek. Aga ei, hoopis talv Fijil on aset leidmas!

Kuulan Liisi Koiksoni ja unistan oma Hiiumaa suvekodust. Tean ju täpselt milline see olema saab. Hubasest klaasverandast ülbe lillelise sofaga, kus hea aiast korjatud melissiteed juua, raamatut lugeda. Väljas suures ja sügavas rohelisuses sajab sooja suvevihma, minu lillepeenarad on lopsakad ja värvilised. Unistan ka merelõhnast, kummikutest, männimetsast ja värskest lestast.

Ja siis naeran iseenda üla, kui tobe ikka üks inimene on :)
Mul on väike saar. Küll teispool maakera, kesk Vaikset ookeani aga see kõik on mul just nüüd ja praegu olemas. On hea keskkond, minu muusika, värske sidrunheinatee, raamatud, aeg iseendale, soojad lained, palmipuud ja lopsakas loodus.

Kipun ma arvama, et tagasi kodus Kalamajas või Nõmmel või Hiiumaal olles uitavad minu mõtted tihti siia armsaks saanud Fidzi rannale :)


Muideks, just täna, 3 kuud tagasi, lohistasin oma hiiglasliku seljakoti Lennart Meri lennujaama ja võtsin suuna suurde seiklusesse. Põnevil ja teadmata millal, kuidas, kuhu, kellega. Ohh, see seljakott sai tõesti tohutu! Tuleb sõita teisele poole maakera, tassida ja tirida kogu see koorem kaasa, et õppida, kui vähe asju inimene tegelikkuses vajab!

Olen endiselt põnevil ja avatud. Olen ka tänulik! Minu seiklus ja elu on mind soosinud. Need 3 kuud on olnud tohutult inspireerivad, õpetlikud, minu maailma avardavad, enesesse vaatavad, põnevad ja pagana head kuud! :)